30. august 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Perekonnaseadus: ettevõtete omanike uued „rõõmud“

Iga äriühingu omanikuks on füüsilised isikud. Lisaks sellele, et iga päev tuleb langetada otsuseid, kuidas korraldada ettevõtte majandustegevust, ei või unustada ka oma isiklikke õigusi.

01.07.2010.a. jõustus uus perekonnaseadus, mille kohaselt juhul, kui abikaasad ei vali teistsugust varaliste õiguste ja kohustuste režiimi, kehtib jätkuvalt varaühisus (kõik abielu ajal omandatud esemed ja muud varalised õigused, mis ei kuulu lahusvara hulka, kuuluvad abikaasade ühisomandisse). Oluliselt on aga muudetud käsitlust, milline vara kuulub abikaasade ühisvara hulka ja mis on lahusvara.

Jätkuvalt on lahusvaraks vara, mis omandatakse enne abiellumist ja abielu ajal kinke või pärimise teel. Täiendavalt on abikaasa lahusvaraks aga ka see vara, mis omandatakse abielu jooksul selle abikaasa lahusvara arvel. Eelmise perekonnaseaduse kohaselt oli selliselt omandatud vara poolte ühisvaraks. Ühisvara jagamisel oli võimalik taotleda, et kohus kalduks vara jagamisel poolte võrdsuse põhimõttest kõrvale ehk et vara ei jagatud mitte võrdselt vaid suurema osa või kõik sai abikaasa, kelle lahusvara arvel ühisvara omandati. Vastaval seadusemuudatusel on oluline õiguslik tähendus.

Lihtne näide: Mehele kuulub enne abiellumist osalus mingis ettevõttes. Abielu ajal ettevõte müüakse ning saadud raha eest omandatakse osalus mingis teises ettevõttes või ostetakse kinnistu. Varasema seaduse alusel sai sellises olukorras taotleda, et kohus jätaks ühisvara jagamisel omandatud uue osaluse, kinnistu vmt täielikult mehele (ilma naise kasuks mingit rahalist hüvitist välja mõistmata). Samas abielu kestel ühisvaralt saadud tulu (osaluse puhul dividendid, kinnistu üürimisel üüritulu) jagasid kohtud poolte vahel võrdselt.Edaspidi selline probleem kaob. Asjast saadav kasu kuulub asja omanikule ehk abikaasa, kelle lahusvara arvel ettevõtte aktsiad soetatakse, on edaspidi nii aktsiate kui ka nendelt makstud dividendide ainuomanik. Samuti peaks uue perekonnaseaduse kohaselt kuuluma sama abikaasa lahusvara hulka eelnimetatud dividendide eest ostetud vara. Nõustuda tuleb seaduse autorite viitega, et uus regulatsioon vastab oluliselt enam fundamentaalsetele majanduskäibe toimimispõhimõtetele ning on igati tervitatav. Ühisvara jagamisel kehtiva võrdsuse põhimõttest kõrvalekaldumise aluseks ei ole ka enam lapse või teise abikaasa tähelepanu vääriv huvi, milliseid aluseid kohtud seni väga erinevalt tõlgendasid ja kohaldasid.

Mõtlemisainet võib aga pakkuda fakt, et ühisvara jagamisel ei arvestata uue seaduse kohaselt seda, kui üks abikaasadest mõjuva põhjuseta ei ole osalenud oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel. Kui abikaasaga ei ole teisiti kokku lepitud, jagatakse kogu ühisvara võrdselt. Teistsugune kokkulepe tuleb sõlmida notariaalselt tõestatud abieluvaralepinguna.

Igapäevane praktika kinnitab, et uute äride alustamisel, omandisuhete ümberkorraldamisel, mis on just täna eriti aktuaalsed, ei pöörata tihti sellistele „nüanssidele“ piisavat tähelepanu. Samas statistika kohaselt lahutati Eestis ainuüksi perioodil 01. jaanuar kuni 30. juuni 2010.a. 1460 abielu ehk 8 abielu iga kalendripäeva kohta.

 

Autor: Lemmi Kann, Kristina Uuetoa-Tepper

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700