Autor: Lemmi Kann • 30. august 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ministeerium: keskmine palk pööras tõusule

Keskmise palga kasv osutus 2010. aasta teises kvartalis mõnevõrra positiivsemaks kui rahandusministeerium viimases majandusprognoosis ootas.

Eelmisel aastal alanud ja viis kvartalit kestnud kiire palgalangus asendus 2010. aasta teises kvartalis tõusuga, statistikaameti andmetel kerkis keskmine brutokuupalk 2010. aasta teises kvartalis võrreldes mullu sama ajaga 1,2 protsenti 12 869 kroonini. Reaalpalk ehk palk, millest tarbijahindade muutus on maha arvatud, vähenes 1,9 protsenti ning keskmine brutotunnipalk kahanes 1,7 protsenti.

Palgakasvu mõjutas paranenud majandussituatsioon ning töötasude kasv eksportivates sektorites, tänu välisnõudluse suurenemisest tingitud tootmismahtude kasvule, selgitas rahandusministeerium oma kommentaaris.

Ministeeriumi hinnangul võib lähikvartalitel võib oodata keskmise palga suurenemise jätkumist. Palgakasvu toetab majandusaktiivsuse taastumine, mis avaldub ettevõtete paranenud tellimuste seisus ning samuti majandusharude optimistlikemas prognoosides.

Keskmine brutokuupalk kasvas kõige enam mäetööstuse (19,4 protsenti), põllu- ja metsamajanduse (12,6 protsenti) ning elektrienergia (10,2 protsenti) tegevusaladel. Nii mäetööstuse kui elektrienergia tegevusala kiire palgakasvu tingis suurenenud põlevkivi kaevandamine ja energiatoodete tootmine ning elektrienergia ekspordi kasv. Tegevusaladest vähenes keskmine brutokuupalk kõige enam kinnisvaras (17,5 protsenti), muudel teenindavatel tegevusaladel (12,4 protsenti) ning avalikus halduses (6,2 protsenti).

Rahandusministeerium tõi välja, et tööviljakuse reaalkasv ehk loodud lisandväärtus ühe töötaja kohta oli teises kvartalis kolmandat kvartalit järjest positiivne, ulatudes 9,2 protsendini. Tööturul väheneb majanduse tõusufaasis liigkiire kasvuga kaasnenud tasakaalustamatused ja palgasurved, tööviljakus kasvab keskmisest palgast kiiremini. Kiire tööviljakuse kasvu tõi kaasa efektiivsuse tõstmise vajadus. Paljud ettevõtted on kriisi ajal oma tegevust efektiivsemaks muutnud ning protsesse ümber korraldanud, kasutades vähem töötajaid. Samuti on ajutise lahendusena vähendatud töötundide arvu ning rakendatud osalist tööaega.

 

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700