11. august 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Müüjate ja ostjate riskid pooleks

Rahulikum majanduskeskkond on hakanud ostjate usaldust tasapisi kasvatama. Müüjad on pisut rõõmsamad - kaubad ja raha hakkavad taas kiiremini liikuma.

Ent tagasilöök võib tulla täiesti ootamatust suunast - valitsuses ootab heakskiitu justiitsministeeriumis koostatud võlaõigusseaduse muudatus, mis kaotab müüja jaoks kõik ettemaksupiirangud - ettevõtja võib kogu teenuse või kauba summa ette nõuda. Ostjal tuleb kogu summa välja käia, enne kui kaup või teenus on käes. Olgu tegu maise või e-äriga.

Äripäev ei pea õigeks, et seadusega veeretatakse kogu kauplemisrisk ostjate kaela. Müüjad ja ostjad kandku riski võrdselt. Jäägu see säte muutmata - ettemaksusumma olgu endiselt kuni 50 protsenti.Ju mõtles justiitsministeerium eeskätt ettevõtjatele, kes on praegu oma partneritega mitutpidi hädas - kes jääb ettevõtjale võlgu, kes nõuab kogu raha ette, meie omad aga võivad nõuda oma partnereilt ettemaksu vaid kuni poole maksumuse ulatusest. Piirangu kaotamine seab justiitsministeeriumi meelest meie ettevõtted võrdsemasse konkurentsiseisu.Andres Sooniste toob aga kõrvalleheküljel näiteid meie ELi partnerite juurest. Üheski näites ei ole ettevõtjad ettemaksupiiranguist priid. Põhjamaades näiteks ei tohi e-kaubanduses nõuda tasumist enne kauba kättetoimetamist. Belgia on veel karmim: müüja ei tohigi nõuda tarbijalt ettemaksu või tasu enne taganemistähtaja möödumist.Sooniste märgib, et tavatarbija ei ole alati võimeline iseseisvalt kauba või teenuse kvaliteedi (ega ka vajalikkuse) üle otsustama. Siin peaks abi olema Euroopa tarbijakrediidi direktiivist, mis seab konkreetsed nõuded nii ettevõtjaile, kaupmeestele kui ka reklaamijatele tarbijate igakülgseks teavitamiseks.Tavatarbija hakkab kirjatähest abi otsima tavaliselt siis, kui probleem on tekkinud, näiteks kaup pole see, millena seda reklaamiti, raha on aga makstud.Eelnõu järgi saab ostja kohtust nõuda ettemaksunõude tühistamist; õigust, kui kaupmees kaob kõige raha ja kaubaga. See on pikk vaevaline tee ning muutub veel pikemaks, kui teeme petistele petmise veel lihtsamaks ja tulusamaks.Toimetuse arvates on justiitsministeerium ettevõtjaile mõeldes unustanud tavatarbijad. Veel hullem - ka ettevõtjad, kelle kasuks justkui muudatus tehti. Ka ettevõtjad on tarbijad, nii firma kui ka eraisikuna. Suureneb külmade arvete võimalus. Ettevõtjate maine kannatab. Ja Eestist saab ettemaksuparadiis, nagu ütleb Sooniste. Teisisõnu rulluks lahti uus usaldamatuse laine.

Ütleb valitsus jah eelnõule, võib seega seadusesse sattuda - riigikogule mõeldes - säte, mis soodustabki sellist käitumist, mis sai osaks Eesti tuntud ärimeestele aserite maaga kaupa tehes - kogu raha enne letti, siis ei raha ega kaupa.

Autor: Lemmi Kann, Äripäev

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700