4. august 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Advokaat automaksust: ühe mütsiga ei saa kõiki lüüa

Autode reaalset kasutamist saab maksustada ainult kütuselt võetavate maksude või teetollide näol, ütles advokaadibüroo Raidla Lejins & Norcous vandeadvokaat Marek Herm kommenteerides automaksu kehtestamise võimalusi.

Järgneb Marek Hermi kommentaar:

Autodega seotud maksud annavad paljude riikide eelarvetesse märkimisväärse sissetuleku. Maksustamisel kasutatakse erinevaid variante või variantide kombinatsioone. Näiteks on auto oma(nda)mist võimalik maksustada

* käibemaksuga auto soetamisel;

* ühekordse maksuga, mida võetakse auto esmasel registreerimisel; *  perioodilise maksuga, mida küsitakse auto omanikult perioodiliselt sõltumata selle reaalsest kasutamisest (nt iga aastane maks registreeritud sõiduki omanikult);* riigi teede kasutamise lõivud, mis ei ole sõltuvuses sõiduki reaalsest kasutamisest (nt peab autol igal aastal olema kleebis akna küljes, mis lubab sellel sõidukil teedel liigelda).

Autode reaalset kasutamist saab siiski maksustada ainult kütuselt võetavate maksude (käibemaks ja aktsiis) või ka näiteks nn teetollide näol, mida võetakse mingi konkreetse teelõigu reaalse läbimise eest.

Kui eesmärk on maksustada saastamist, tuleks maksustamise raskuspunkt suunata meetmetele, mis arvestavad sõiduki reaalset kasutamist. Kõik muud maksustamise viisid panevad sõidukite kasutajad ebavõrdsesse olukorda. Ei ole võimalik võrrelda vanahärrat, kes igal pühapäeval oma naaberküla prouale külla läheb ja autoomanikku, kes nädalas 3-4 või ka rohkem kordi Tartust Tallinnasse tööle käib.

Sõltumata sellest, milliste sõidukitega on tegemist, ei ole nende kahe keskkonnasaaste absoluutselt võrreldav. Olgugi, et vanahärra oma sõiduki eest enam regitreerimismaksu tasuma ei peaks, siis ka iga-aastase omandimaksu või tee kasutamise lõivu nõudmine ei oleks tema suhtes õiglane. Ka väljapakutud CO2 põhine maksustamine ei tähenda reaalse saastamise maksustamist. Ühe mütsiga lüüakse neid, kes kasutavad oma sõidukit aastas 100km või 100000km.

Erinevatest arvamustest kumab joonena läbi seisukoht, et Eesti peaks takistama teistest riikidest toodavate kasutatud sõidukite sissevoolu ja soodustama uute ja keskkonnasäästlike sõidukite soetamist. Ühekordse registreerimismaksu näol selle eesmärgi saavutamist ei saa küll kellelegi soovitada. Olgugi et autode maksustamine Euroopa Liidus harmoneeritud ei ole, siis arvestades Euroopa Kohtu praktikat oleks nende kehtestamine nii, et need teiste liikmesriikide sõidukite suhtes diskrimineerivad ei ole, äärmiselt keeruline.

Euroopa Komisjon ja Euroopa Kohus on järjekindlalt tunnistanud liikmesriikide vastavad maksud diskrimineerivateks. Mittediskrimineerivat registreerimismaksu oleks keeruline ning kulukas administreerida ja ka see jätaks ruumi vaidlustamistele. Vähem probleeme on perioodiliste maksudega, sest nendes EL-i õigust rikkuv element praktiliselt puudub.

Marek Herm osales aastatel 2004 - 2008 Euroopa Komisjoni töös, kus tema vastutusalas olid ka automaksud.

Autor: Lemmi Kann, Marek Herm

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700