Riik kulutas poolaastaga kaks miljardit enam kui teenis

Kuue kuuga laekus riigieelarvesse tulusid 40,1 miljardit krooni ehk 47,5 protsenti planeeritust. Kulusid tehti 42,1 miljardi krooni ulatuses, mis on 46,1 protsenti aastaplaanist.

Ootuspäraselt saavutas riigieelarve defitsiit ühekordsete mõjude tulemusel viie kuuga aastaks planeeritud mahu ning teisel poolaastal on oodata defitsiidi stabiliseerumist praegusel tasemel, teatas rahandusministeerium.

Riigieelarve täitmine on kuue kuu järel prognoositud tasemel. Säästlik majandamine on aasta esimesel kuuel kuul jätkunud ning vähenenud on nii riigi tegevuskulud kokku kui ka personalikulud. Samal ajal on märgatavalt kasvanud investeeringute tase ning välistoetuste kasutamine. Riigi toetused kodanikele, erasektorile ning muudele valitsussektori asutustele on möödunud aasta tasemel, seisab ministeeriumi kokkuvõttes.

Tulusid laekus riigieelarvesse juuni lõpuks 40,1 miljardit krooni, millest 29,9 miljardit moodustasid maksutulud ja 10,3 miljardit mittemaksulised tulud. Laekunud maksutulud moodustavad 48,4% ning mittemaksulised tulud 45,2% aastaks planeeritust. Suurimate tululiikidena on kuue kuu jooksul laekunud sotsiaalmaksu 13,1 miljardit ning käibemaksu 9,6 miljardit krooni.

Juunis laekus riigieelarvesse 7,6 miljardit krooni ehk 9% aastaks planeeritust. Maksutulusid laekus 5,4 miljardit krooni ja mittemaksulisi tulusid 2,2 miljardit. Nii maksutulude kui mittemaksuliste tulude juunikuu laekumine oli ministeeriumi kinnitusel ootuspärane.

Riigieelarve kulusid tehti kuue kuuga kokku 42,1 miljardi krooni ulatuses, millest suurima kuluna maksti kuue kuu jooksul peamisteks sotsiaaltoetusteks kokku 18,4 miljardit. Juunis tehti väljamakseid 7,6 miljardi ulatuses, mis on 8,3% kogu aastaks planeeritud kuludest.

Riigi kuludest suunati investeeringuteks poolaasta jooksul 3,2 miljardit krooni, mis on 39,1% aastaks planeeritud vahendeist. Juunis maksti investeeringuteks välja 755,8 miljonit krooni. Tänu välistoetuste paremale kasutamisele olid selle aasta esimese kuue kuu investeeringute väljamaksed viiendiku võrra suuremad kui viimastel aastatel.

Riigi tegevuskuludeks kasutati kuue kuuga 7,5 miljardit krooni ehk 49% aastaks planeeritust. Juunis kasutati sellest 1,4 miljardit ehk 9,2% aastasest mahust. Selle aasta kuue kuu tegevuskulud on kahanenud rohkem kui 400 miljonit krooni võrreldes möödunud aastaga. Personalikuludeks tehti kuue kuuga väljamakseid 4,3 miljardi krooni ulatuses, mis on umbes 7% vähem kui eelneval aastal samal ajal. Majandamiskuludeks tehti poole aastaga väljamakseid 3,2 miljardi ulatuses.

Välistoetuseid on koos ettemaksetega sellel aastal välja makstud 30,6% aastaks planeeritust ehk 4,4 miljardit krooni, mis on ligi 418 miljonit enam kui möödunud aastal samal ajal. Struktuuritoetused moodustasid sellest 2,7 miljardit, mida on 328 miljonit krooni rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Euroopa Liidu liikmesriikide võrdluses on Eesti jätkuvalt struktuurivahendite kasutamises kolmandal kohal.

Likviidseid finantsvarasid ehk deposiite ja võlakirju oli riigikassas juuni lõpu seisuga 13,7 miljardit krooni. Esimese poolaastaga on riigi likviidsed finantsvarad vähenenud kogumahus 5,16 miljardit, mis tulenes peamiselt OÜ Elering ostust. Mõju avaldas ka erakorralise pensionireservi kasutamine pensionikulude katteks sotsiaalmaksust puudujäävas osas ning tulusid ületavate kulude finantseerimine. Poolaasta lõpu seisuga on pensionireserv ammendunud ning vajadusel kaetakse edaspidi sotsiaalmaksust puudujääv osa muude riigitulude arvelt, teatas rahandusministeerium.

Valitsussektori eelarvepuudujääk oli rahandusministeeriumi hinnangul käesoleva aasta viie kuuga ligi 5,3 miljardit krooni, mis on 2,51% 2010. aasta prognoositavast SKPst ehk rahandusministeeriumi kevadprognoosi kohane aastane defitsiidi maht.

Esimeste kuude defitsiidi maht on ootuspärane, kuna tavapäraselt on aasta alguse maksulaekumised väiksemad. Ühekordset olulist mõju avaldasid maksulaekumisele tulumaksu tagastus ning aktsiisikaupade varude soetamine jaanuaris. Teisel poolaastal ootab rahandusministeerium defitsiidi stabiliseerumist praegusele tasemele. Teisel poolaastal stabiliseerub eelarvepositsioon peamiselt tänu suurematele tulude laekumisele, mille põhilisteks mõjutajateks on maksutulud ning dividendid. Samuti on oodata kuust kuusse töötukassa eelarvepositsiooni paranemist.

Perioodi 2007–13 struktuurivahendite kasutamise kvaliteet on jätkuvalt tähelepanu all. Juuni lõpus valminud struktuurivahendite projekti valikukriteeriumide hindamise uuring toob esile, et üldjoontes on struktuurivahendite planeerimine strateegia ja rakenduskavade tasandil toimunud läbimõeldult. Struktuurivahendite rakendamise eesmärgid on kooskõlas ning projektide valikusüsteemid rahuldaval tasemel. Samas annab uuring olulisi viiteid senise süsteemi efektiivsemaks muutmiseks.

Hindamise aruanne on abiks nii perioodi projektide valikuprotsessi parendamisel ja kehtivate õigusaktide täiustamisel kui ka eeloleva, aastal 2014 algava perioodi struktuurifondide vahendite planeerimisel. Hindamise viis läbi konsortsium koosseisus Ernst & Young Baltic AS, Poliitikauuringute Keskus PRAXIS ning Balti Uuringute Instituut.

Osale arutelus

  • Lemmi Kann

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Lihtne äritarkvara juhile

BudgetMatador on juhi töölaud ettevõtte rahaasjade haldamiseks. Rakendus optimeerib juhi ning raamatupidaja vahelist koostööd ning annab juhile mõeldud ülevaate ettevõtte finantsolukorrast.

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Valdkonna tööpakkumised

RAMIRENT otsib oma AR osakonda SOOME GRUPI JUHTI

Ramirent Shared Services AS

02. oktoober 2018

TALOT otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Talot AS

30. september 2018

RICKMAN TRADE OÜ otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Rickman Trade OÜ

23. september 2018

Uudised

Tööriistad