Autor: Rivo Sarapik • 22. juuli 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Lang: poest varastamisega hoitakse elustandardit

Justiitsminister Rein Langi sõnul on tänavu kaubakeskustest kasvanud varguste arvu taga inimeste soov senist elustandardit säilitada. Varguste arv kasvas esimesel poolaastal enam kui kümnendiku, iga neljas vargus tehti poest.

"Üritatakse elustandardit säilitada – laotakse korv täis ja midagi põue takkaotsa,“ kommenteeris Lang andmeid tänasel Valitsuse pressikonverentsil. "Ma poleks oodanud, et kaubakeskustest varastamine hakkab niimoodi tõusma. Uurisin, turvafirmade käest, mida varastatakse ja selgus, et tegemist pole üksnes noorte mängudega, kus võetakse ripsmetušši ja muud pudi-padi. "

Vargus oli esimesel poolaastal suurima kasvuga kuriteoliik, peamiselt sagenesid kaubandusettevõtetest toime pandud vargused, 12% võrra enam kui 2009 esimesel poolaastal.

„Sõidukitest toime pandud varguste arv kasvas seitse protsenti, kuid eluruumist toime pandud varguste arv vähenes samas mahus," kommenteeris Justiitsministeeriumi kriminaalteabe ja analüüsi talituse nõuniku Andri Ahven

Süstemaatiliste varguste arv suurenes viiendiku võrra. „Seega panid vähemalt 16 protsenti vargustest tänavu toime isikud, keda oli varasemalt juba kaks või isegi rohkem korda varguse eest karistatud,“ sõnas nõunik.

Oma osa kuritegude üldarvu kasvu andsid ka liikluskuriteod, mida registreeriti esimesel poolaastal mullusega võrreldes üheksa protsenti enam.

„See statistika on siiski eksitav,“ rõhutas Ahven. „Enamiku liikluskuritegudest moodustavad joobes juhtimised, kuid seadusemuudatusest tulenevalt ei ole 2009 ja 2010 esimese kuue kuu joobes sõidukijuhtimisega seotud kuritegude andmed võrreldavad.“

„Täpsema pildi saame siis, kui vaatleme nimetatud perioodidel joobes sõidukijuhtimisega seotud kuritegusid koos väärtegudega – siis näeme, et tegelikult on joobes juhtimisega seotud süüteod peaaegu poole võrra hoopis langenud,“ lisas Ahven.

Keskmiselt registreeriti esimesel poolaastal Eestis 10 000 elaniku kohta 178 kuritegu. Enam kui 40 protsenti kuritegudest registreeriti Tallinnas.

„Pealinnas on kuritegude arv 10 000 elaniku kohta kõige kõrgem – 249 kuritegu. Tallinnale järgnevad Ida-Virumaa ja suured linnad nagu Narva, Tartu, Pärnu, Kohtla-Järve, kus registreeritud kuritegude arv 10 000 elaniku kohta jäi vahemikku 166–221,“ sõnas Ahven. 

 

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700