Autor: Rivo Sarapik • 20. juuli 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ligi: müntide käive kahekordistub euroga

Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul võib müntide käive euro tulekuga kahekordistuda. Samas on Eestis tema sõnul piisavalt elektroonilisi võimalusi müntide kaasas tassimise vältimiseks.

Jürgen Ligi vastas täna aripaev.ee lugejate küsimustele. Valik küsimusi-vastuseid.

Tarbimise kõrgest maksustamisest maksavad suhtarvudes maksusid kõige rohkem vähemkindlustatud, st Eesti maksusüsteem on regressiivne. Kas peate seda õigeks?

Kõik väehegi intelligentsed eksperdid on soovitanud meile just tarbimise maksustamist, sest võrreldes tulu maksustamisega on see majandusele palju valutum. Eriti väikeriigis. Ja tarbimise maksustamises väljendub ka ökoloogiline vastutustunne. Kriisi ajal ent on pool Euroopat maksukoormat just tarbimise suunas nihutanud, ehkki on sisetarbimisest rohkem sõltuv kui meie. Ma pean seda trendi ülimalt õigeks, ümberjagamised tuleb teha kogutud rahaga, mitte raskendada raha kogumist, otsides kogumisele endale ümberjagamise rolli lisaks. Jõukad maksavad igal juhul palju rohkem, kui me neid just ei peleta ja tasalülita. Nemad paraku loovad ka töökohad ja investeerivad, ärme unusta.

Kuidas ohjeldab Eesti riik mõtetut hinnatõusu, mis kaasneb euro tulekuga?Hinnad hakkavad vaikselt tõusma juba selle aasta teisel poolel ja aasta lõpul. Kõikides euroala riikides tõusid hinnad peale eurole üleminekut ja see, et Eestis ei tõuse, see pole tõde. Kui selle aasta teisel poolel hakatakse vaikselt hindu üles kerima, siis tekib küsimus, kui see pole seotud euroga-millega siis?

Ajakirjandus kütab neid hinnatõusu veendumisi ju praegugi, selle järgi tõusid hinnad sel kevadel "euro ootuses". Aga uuringud teistes riikides näitavad põhiliselt kahte asja: rahvas teab, et hinnad tõusid kõvasti, mõõtmised näitavad, et vaatamata üksikutele silmatorkavatele, väikese nominaaliga igapäevastele näidetele on keskmine tõus vahemikus 0,1-0,3%. Külatargad sellega ei nõustu, mina usun nende asemel siiski kontrollitud fakte. Eesti faktid on veel selgumata, ent nende ootuses sisendagem endale esmalt, et pidevates vahetuskuludes võidame me kohe ja pikaajaliselt, majanduslik kasu eurost on aga kindlalt suurem, kui halvimgi võimalik ühekordne hinnatõus. Ühesõnaga on kasud eurost kaotustest palju suuremad ning kiirema majanduskasvuga kaasnev pisut kiirem inflatsioon ei ole põdemist väärt. Hinnatõusu vastu võitleme ent ikka. Hindade topeltkuvamine on seaduslik kohustus, ausa hinnastamise kokkulepe vabatahtlik. Riik näitab eeskuju maksude allapoole ümardamisega ja osaleb ka teavituse ning tarbijakaitse kaudu. Petmise eest on kehtestatud sanktsioonid.

Millistest allikatest saate te oma otsuste tegemiseks infot, mida usaldate? Millised majanduseksperdid on maailmas teile autoriteetsed?

Minister on ekspertide võrgustikus väljapääsmatult sees ning kui ta ettevalmistus ja südametunnistus võimaldavad, toetub ta sellele pidevalt. Rahandusministril on käepärast ministeerium, statistikaamet, maksuamet. Mina pöördun oma poliitikuaja algusest peale tihti ka keskpanga poole. Loomulikult kuuluvad siia võrku EL institutsioonid. Pidevalt oleme koostöös IMFga ning nüüd tihedalt ka OECDga. Kirjandust ja memosid on mul virnades ootel alati, realistlik viis neid seedida on vastavaid nõunikke kiusata.

Kas on loota 2010 või 2011 aastal mingite maksude langetamist? Töötus on langenud tipust juba viiendiku võrra. Langus viimaste andmete põhjal jätkub. Millal on valitsusel plaanis allapoole korrigeerida töötuskindlustuse makset, mida vahepeal kordades tõsteti? Töötukassa vist isegi töötuse tipphetkedel oli jooksvad ülejäägis.

Töötuskindlustusmakse suurust tohib muuta kord aastas ja selle ettepaneku teeb TK nõukogu. Kriis pani ümber hindama meie reservide vajadust, ülejääk on praegu vajalik tulevasteks raskemateks aegadeks valmistumiseks.

Loe kogu intervjuud siit.

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700