Käibemaksuseadus - segaseim ja keerulisim

Kui keegi võtaks kunagi kätte ning korraldaks konkursi kõige segasemalt ja arusaamatult sõnastatud seadusele, siis mina esitaks sellele konkursile kohe käibemaksuseaduse.

Sellest seadusest ei saa küll mitte keegi aru, ka need, kes tavaliselt võiksid aru saada. Mina olen juba ammu loobunud käibemaksuseaduse lugemisest ja vastan minule esitatud küsimustele tavaliselt kas direktiivist või õpikust leitud tekstiga, lisades, et hea otsimise korral leiate kindlasti midagi sarnast ka meie seadusest, nii umbes kusagilt nendest paragrahvidest… no ja kui ka ei leia, küll mõne aasta pärast ministeerium avastab järjekordse „vajaduse viia käibemaksuseadus kooskõlla direktiiviga ja lahendada seaduse rakendamise praktikas tekkinud probleeme”.

Alljärgnev lugu sai alguse sellest, et ma võtsin kätte julguse rikkuda eelpool kirjeldatud reeglit ja otsustasin igakevadise maksukogumiku kommentaaride uuendamise käigus kommentaare täiendama hakata ning lisada sealjuures ka uusi viiteid seadusele. Sellega tõmbasin endale kaela suure õnnetuse, sest nagu karta oli, muutus järjekordselt terve rida asju, mille kohta ma varem arvasin, et need on suhteliselt lihtsalt ja mõistlikult arusaadavad ning äraseletatavad, täiesti arusaamatuks.

Kuigi EML tegevuse jaoks ei ole eriti oluline olla kursis sellega, kuidas tõlgendavad maksuseadusi Rahandusministeerium ning Maksu- ja Tolliamet, on mõnikord vahelduseks siiski päris huvitav neilt üht-teist küsida. Kuigi see on enam-vähem ette teada, et kõik vaieldavad olukorrad lahendatakse printsiibi „rohkem maksta, vähem maha arvata” alusel, on vastuse põhjendused (kui neid juhtub olema) vahel tõesti huvitavad lugeda. Pakume seda rõõmu nüüd ka meie lugejatele. Ei saa samuti välistada, et mõne kohe avaldamisele tuleva kirjakatke leiame aastatel 2013-2017 ilmuva käibemaksuseaduse muutmise eelnõu seletuskirjast.


Piiratud maksukohustuslase registreerimine

EML küsimus (16.03.2010 kiri nr 24)

KMS § 21 lg 1 kohaselt tekib Eesti isikul ja Eestis püsiva tegevuskoha kaudu tegutseval välis¬riigi isikul, kes saab Eestis maksukohustuslasena registreerimata ettevõtlusega tegelevalt välis¬riigi isikult käesoleva seaduse § 10 lõikes 5 nimetatud teenust, piiratud maksukohustuslasena registreerimise kohustus selle teenuse saamise päevast.

KMS § 10 lg 5 punktis 4 on loetletud järgmised teenused: finantsteenus, välja arvatud seifi üürile andmine, või kindlustusteenus, sealhulgas edasikindlustus- ja kindlustusvahendusteenus.

Soovime teada, kas isikul on kohustus registreerida ennast piiratud maksukohustuslasena ka siis, kui ta saab välisriigi isikult sellist finants- või kindlustusteenust, mis on KMS § 16 kohaselt maksuvaba (näiteks kui mõne riigiasutuse töötaja vormistab välislähetuses olles reisikindlustuse, vahetab valuutat, lunastab reisitšeki või teeb kaardimakse).

RM vastus (07.04.2010 kiri nr 5-14387)

Maksuvaba finantsteenuse saamine välisriigi ettevõtlusega tegelevalt isikult ei too kaasa  piiratud maksukohustuslasena registreerimise kohustust, kuna nimetatud soetuselt ei teki maksukohustust. Füüsilisele isikule ei rakendata käibemaksuseaduse § 21, sõltumata asjaolust, kas ostetakse välisriigi isikult maksustatavat või maksuvaba teenust (füüsilisele isikule raha vahetus jms).

EML täiendav küsimus (27.04.2010 nr 46)

Kas Eesti isik või asutus peab ennast registreerima piiratud maksukohustuslasena, kui ta saab maksuvaba finantsteenust välisriigi ettevõtjalt, näiteks kui ta kasutab kontot välismaa pan¬gas, saab laenu välismaa pangast, soetab liisingulepingu alusel välismaalt kaupa (mille maksu¬mus ei ületa KMS § 21 lõikes 2 toodud piirmäära)?

RM vastus (25.05.2010 kiri nr 5-1/6658)

Täname Teid käibemaksualaste küsimuste eest. Olete esitanud hulga lisaküsimusi oma käesoleva aasta kirjades nr 24-33 esitatule. Rahandusministeerium on 7.04.2010 kirjaga nr 5-14387 neile sisuliselt vastanud.

Käibemaksukohustuslase registreerimine

EML küsimus (16.03.2010 kiri nr 25)

KMS § 19 lg 1 teise lause kohaselt ei teki isikul registreerimiskohustust, kui isiku kogu maksustatava käibe moodustab 0%-käibemaksumääraga maksustatav käive, välja arvatud kauba ühendusesisene käive.

Soovime teada, millisel kuul tekib isikul registreerimiskohustus, kui tal oli kuni detsembrini ainult 0%-käibemaksumääraga maksustatav käive, kusjuures selle käibe suurus ületas 250 000 krooni juba jaanuaris, kuid detsembris tekkis isikul raamatute müügist 100 krooni suurune 9% määras maksustatav käive.

RM vastus (07.04.2010 kiri nr 5-14387)

Teie toodud näite puhul tekib isikul registreerimiskohustus detsembrikuus, mil isikul tekkis 9%-ga maksustatav käive.

Ettevõtluse mõiste

EML küsimus (16.03.2010 kiri nr 26)

KMS § 2 lg 2 esimese lause kohaselt on ettevõtlus isiku iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest.
Soovime teada, milliste tunnuste alusel tuleb määrata, kas füüsilise isiku poolt teenuse osutamine käsunduslepingu alusel on ettevõtlus käibemaksuseaduse tähenduses. Näiteks oletame, et Rahandusministeeriumi ametnikud X ja Y esinevad mõlemad raamatupidajate koolitusel lektorina identse sõnastusega lepingute alusel ja saavad selle eest võrdset tasu, kuid X on kantsleri loal registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana ja esitab tasu kohta arve, Y-le aga makstakse välja tasu, millelt peetakse kinni tulumaks ja makstakse sotsiaalmaksu. Muid teenuseid peale koolitustel esinemise X ei osuta. Kas selles näites on tegemist teenuse osutamisega ettevõtluse käigus ning kas sellele tunnusele vastab ainult X või nii X kui Y?

RM vastus (07.04.2010 kiri nr 5-14387)

Kui isik osutab loengu pidamise teenust ettevõtjana, näiteks füüsilisest isikust ettevõtjana, siis seda käsitletakse ettevõtlusena käibemaksuseaduse tähenduses. Juhul kui loengu pidamiseks sõlmitakse käsundusleping füüsilise isikuga (mitte füüsilisest isikust ettevõtjaga), siis nimetatut ei käsitleta ettevõtlusena käibemaksuseaduse tähenduses ning nagu Te õigesti kirjas märgite, tuleb sel juhul tasu väljamaksmisel kinni pidada tulumaks ning maksta sotsiaalmaksu. 

EML täiendavad küsimused (27.04.2010 nr 46)

1. Millise maksuseaduse millisest sättest või milliste sätete koostoimest ning millist õiguse üldpõhimõtet kasutades või millist tõlgendusvõtet rakendades saab teha järelduse, et füü¬silise isiku äriregistris registreerimise fakt tähendab „iseseisvat majandustegevust” KMS tähenduses ja füüsilise isiku äriregistris mitteregistreerimise fakt tähendab iseseisva ma¬jandustegevuse puudumist? Kas tegemist on absoluutse reegliga või on sellel eran¬deid?
2. Kas see reegel kehtib ka juriidiliste isikute kohta? Kas äriregistris registreerimise fakt on pii¬sav ettevõtluse tõendamiseks? Kas maksuhalduril on õigus keelduda käibemaksuko¬hustuslaseks registreerimast äriregistrisse kantud juriidilist isikut? Millise maksuseaduse millisest sättest või milliste sätete koostoimest ning millist õiguse üldpõhimõtet kasutades või millist tõlgendusvõtet rakendades põhjendate jaatavat või eitavat vastust sellele küsimusele?3. Kas see reegel kehtib ka välismaal ettevõtjana registreeritud (registreerimata) füüsiliste isi¬kute kohta? Kas mitteresidendist füüsiliselt isikult saadud teenuse pöördmaksustamine sõltub sotsiaalmaksu maksmise kohustusest? Millise maksuseaduse millisest sättest või milliste sätete koostoimest ning millist õiguse üldpõhimõtet kasutades või millist tõlgen¬dusvõtet rakendades põhjendate jaatavat või eitavat vastust sellele küsimusele?

4. Kas füüsiline isik, kes saab tulu kinnis- või vallasvara üürile- või rendileandmisest või lit¬sentsitasu, kuid ei ole registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana, vaid maksab saadud tuludelt tulumaksu TuMS § 16 kohaselt (vt ka TuMS § 14 lg 4), võib olla käibemaksu¬kohustuslane ja lisada üüri-, rendi- või litsentsitasule käibemaksu? Millise maksuseaduse millisest sättest või milliste sätete koostoimest ning millist õiguse üldpõhimõtet kasutades või millist tõlgendusvõtet rakendades põhjendate jaatavat või eitavat vastust sellele küsimusele?

RM vastus (25.05.2010 kiri nr 5-1/6658)´

Täname Teid käibemaksualaste küsimuste eest. Olete esitanud hulga lisaküsimusi oma käesoleva aasta kirjades nr 24-33 esitatule. Rahandusministeerium on 7.04.2010 kirjaga nr 5-14387 neile sisuliselt vastanud.

Teenuse osutamine laeval

EML küsimus (16.03.2010 kiri nr 27)

KMS § 15 lg 4 p 2 kohaselt kehtib maksumäär 0% rahvusvahelise reisi ajal laeval või õhusõidu¬kil reisijale osutatavale reisiks vajalikule teenusele. Rahandusministeeriumi kodulehel avaldatud kommentaari kohaselt ei laiene nullmäär näiteks laeval osutatavatele meelelahutusteenustele, iluteenustele (juuksur, ilusalong) ja muudele sarnastele teenustele, mis oma olemuselt ei ole veoteenusega vahetult seotud.
Soovime teada, millise riigi maksumääraga maksustatakse laevas osutatavad meelelahutus- ja iluteenused: a) reisil Tallinn-Helsingi ja vastupidi; b) reisil Tallinn-Stockholm ja vastupidi (koos peatusega Mariehamnis ja ilma selleta).

RM vastus (07.04.2010 kiri nr 5-14387)

Laeval osutatavad meelelahutusteenused maksustatakse üldreegli kohaselt, milleks on meelelahutusteenuse osutamisel teenuse osutamise koht. Eesti lipu all sõitval laeval on teenuse osutamise koht Eesti. 

EML täiendavad küsimused (27.04.2010 nr 46)

1. Millise maksuseaduse millisest sättest või milliste sätete koostoimest ning millist õiguse üldpõhimõtet kasutades või millist tõlgendusvõtet rakendades olete jõudnud järeldu¬sele, et Eesti lipu all sõitval laeval on teenuse osutamise koht Eesti? Kas see käib kõikide teenuste või ainult mõne teenuse kohta? Kas kauba võõrandamine Eesti lipu all väljaspool Eesti territoriaalvett sõitval laeval maksustatakse käibemaksuga Eestis? Kas ka kauba võõran¬damine Eesti lipu all väljaspool Eesti territoriaalvett sõitval laeval maksustatakse Eestis ka aktsiisiga?

2. Kas Eesti lipu all sõitval laeval osutatud teenused maksustatakse käibemaksuga Eestis ka siis, kui Eesti lipu all sõitev laev seisab välisriigi sadamas või sõidab välisriigi sisevetes nt siseliinidel?

3. Kas välisriigi lipu all, aga Eesti territoriaalvetes sõitval laeval osutatud teenuste käive ei teki Eestis? Kas see kehtib ainult rahvusvahelisi reise tegeva laeva kohta või ka Eesti sadamas seisva või Eesti sisevetes sõitva laeva kohta?

4. Kas Eesti tsiviilõhusõidukite registrisse kantud lennukitel, väikelennukitel, kopteritel, õhu¬pallidel, purilennukitel ja mootorpurilennukitel (kus nad parajasti ka ei asuks) osuta¬tud teenuste käive tekib alati Eestis ning välisriigi vastavasse registrisse kantud sama¬laadsete õhusõidukite pardal osutatud teenuste käive ei teki Eestis?
5. Kas Eesti liiklusregistrisse kantud mootorsõidukitel ja nende haagistel, maastikusõiduki¬tel, väikelaevadel, alla 12-meetrise kogupikkusega laevadel ja jetidel (kus nad parajasti ka ei asuks) osutatud teenuste käive tekib alati Eestis ning välisriigi vastavasse registrisse kantud samalaadsetes sõidukites osutatud teenuste käive ei teki Eestis?

RM vastus (25.05.2010 kiri nr 5-1/6658)

Täname Teid käibemaksualaste küsimuste eest. Olete esitanud hulga lisaküsimusi oma käesoleva aasta kirjades nr 24-33 esitatule. Rahandusministeerium on 7.04.2010 kirjaga nr 5-14387 neile sisuliselt vastanud.

Kinnisasja kasutada andmine kui maksuvaba käive

EML küsimus (16.03.2010 kiri nr 28)

KMS § 16 lg 2 p 2 kohaselt ei maksustata käibemaksuga kinnisasja või selle osa üürile-, rendile- või kasutusvaldusse andmist. Soovime teada, kas maksuvabastus laieneb ka muudele võlaõiguslikele (nt liisinguleping) ja asjaõiguslikele lepingutele (nt isikliku kasutusõiguse, reaalservituudi või hoonestusõiguse seadmine), millega antakse kinnisasja või selle osa teise isiku kasutada.

RM vastus (07.04.2010 kiri nr 5-14387)

Kasutusvaldusesse andmine hõlmab kõiki teenuse osutamise lepinguid, mille kohaselt kinnisasi kasutusele antakse. Käibemaksuseaduse § 2 lõike 3 punkti 1 kohaselt käsitletakse hoonestusõigust kauba võõrandamisena, mitte teenuse osutamisena ning seetõttu hoonestusõiguse müümisel ei rakendata § 16 lõike 2 punkti 2. Samuti käsitletakse kauba võõrandamisena liisingtehingut, kui lepingu kohaselt kauba omandiõigus läheb üle kauba lepingujärgsele kasutajale lepingu lõppemise korral (KMS § 2 lõige 5). Reaalservituudi seadmist ei käsitleta üldjuhul ettevõtlusena käibemaksuseaduse tähenduses. Seega antud juhul ei saa konkreetset vastust anda ning igal konkreetsel juhtumil palume maksumaksjal pöörduda Maksu- ja Tolliameti poole.

EML täiendavad küsimused (27.04.2010 nr 46)

1. Kui liisingulepingu kohaselt ei lähe kinnisasja omandiõigus lepingu lõppemise korral liisin¬guvõtjale üle, kas sel juhul rakendatakse liisingumaksetele maksuvabastust?
2. Millistest põhimõtetest lähtuvalt tuleb otsustada, millal on reaalservituudi seadmine ette¬võtlus ja millal mitte? Palun tooge näide kummastki variandist.
3. Kas hoonestusõiguse seadmine kinnisasja omaniku poolt on käibemaksuga maksustamise seisukohast samaväärne juba seatud hoonestusõiguse võõrandamisega hoonestaja poolt teisele isikule?
4. Kas juhul kui kinnisasjale on seatud hoonestusõigus ja kinnisasi vastab krundi mõistele pla¬neerimisseaduse tähenduses või kui kinnisasjal asub ehitis, mida ei ole kasutusele võetud, maksustatakse käibemaksuga ainult kinnisasja võõrandamist, ainult hoonestus¬õiguse võõrandamist või mõlemat?

RM vastus (25.05.2010 kiri nr 5-1/6658)

Täname Teid käibemaksualaste küsimuste eest. Olete esitanud hulga lisaküsimusi oma käesoleva aasta kirjades nr 24-33 esitatule. Rahandusministeerium on 7.04.2010 kirjaga nr 5-14387 neile sisuliselt vastanud.

Uue transpordivahendi soetamine Eestisse

EML küsimus (19.03.2010 kiri nr 29)

KMS § 8 lg 3 p 6 kohaselt: kauba ühendusesisese soetamisena ei käsitata kauba, välja arvatud uue transpordivahendi soetamist füüsilise isiku poolt isiklikuks otstarbeks. KMS § 3 lg 4 punkti 5 kohaselt peab maksukohustuslane arvestama käibemaksu käesoleva seaduse § 1 lõikes 1 nimetatud tehingutelt ja toimingutelt, kusjuures käesoleva seaduse § 1 lg 1 punktis 1 nimetatud käibe puhul peab ta maksma käibemaksu käesoleva lõike punktides 3 ja 4 nimetamata kauba soetamiselt ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena ning kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, mille kaudu ta tegeleb ettevõtlusega Eestis.

Soovime teada, kas Eestis käibemaksukohustuslasena registreeritud füüsilisest isikust ettevõtja peab arvestama Eestis käibemaksu teise liikmesriigi käibemaksukohustuslaselt oma isiklikuks tarbeks soetatud ja Eestisse toodud kaubalt.

RM vastus (07.04.2010 kiri nr 5-14387)

Eestis maksukohustuslasena registreeritud füüsilisest isikust ettevõtja ei arvesta Eestis käibemaksu teise liikmesriigi maksukohuslaselt oma isiklikuks tarbeks soetatud ja Eestisse toodud kaubalt, kuna sellisel juhul on ostjaks füüsiline isik, mitte ettevõtja. Isiklikuks otstarbeks teises liikmesriigis soetatud kaubalt käibemaksu tasumise kohustus Eestis tekib füüsilisel isikul ainult käibemaksuseaduses sätestatud erijuhtudel, näiteks uue transpordivahendi soetamisel.

EML täiendavad küsimused (27.04.2010 nr 46)

Millise maksuseaduse millisest sättest või milliste sätete koostoimest ning millist õiguse üldpõ¬himõtet kasutades või millist tõlgendusvõtet rakendades olete jõudnud järeldusele, et füüsili¬sest isikust ettevõtja isiklikuks tarbeks Eestisse toodud kaubalt ei pea ta KMS § 3 lg 4 punkti 5 koha¬selt pöördmaksustamise korras käibemaksu arvestama? Millisele sättele või põhimõttele võiks, saaks ja peaks maksumaksja viitama, kui Maksu- ja Tolliamet, kelle jaoks teatavasti ei ole Rahandusministeeriumi tõlgendused ja seisukohad mingi autoriteet, võtab heaks mõnele füüsili¬sest isikust ettevõtjale maks määrata, viidates sealjuures konkreetselt ja vastuvaidlemist mittesallival toonil KMS § 3 lg 4 punktile 5?

RM vastus (25.05.2010 kiri nr 5-1/6658)

Täname Teid käibemaksualaste küsimuste eest. Olete esitanud hulga lisaküsimusi oma käesoleva aasta kirjades nr 24-33 esitatule. Rahandusministeerium on 7.04.2010 kirjaga nr 5-14387 neile sisuliselt vastanud.

Kasutatud kauba soetamine

EML küsimus (19.03.2010 kiri nr 30)

KMS § 8 lg 3 p 8 kohaselt: kauba ühendusesisese soetamisena ei käsitata kasutatud kauba, ori¬ginaalkunstiteose, kollektsiooni- või antiikeseme soetamist teise liikmesriigi maksukohustusla¬selt, kes rakendab käesoleva seaduse §-s 41 sätestatud maksustatava väärtuse arvestamise korda oma maksukohustuse arvestamisel teises liikmesriigis.

KMS § 3 lg 4 p 5 kohaselt peab maksukohustuslane arvestama käibemaksu käesoleva seaduse § 1 lõikes 1 nimetatud tehingutelt ja toimingutelt, kusjuures käesoleva seaduse § 1 lg 1 punktis 1 nimetatud käibe puhul peab ta maksma käibemaksu käesoleva lõike punktides 3 ja 4 nimetamata kauba soetamiselt ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult, kes ei ole Eestis regist¬reeritud maksukohustuslasena ning kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, mille kaudu ta tege¬leb ettevõtlusega Eestis.

Soovime teada, kas registreeritud käibemaksukohustuslane peab arvestama Eestis käibemaksu teise liikmesriigi käibemaksukohustuslaselt soetatud kasutatud kaubalt, mille müügil on teises liikmesriigis rakendatud erikorda. Kui ta peab käibemaksu arvestama, kas tal on ka õigus pöördmaksustamise korras arvestatud käibemaks sisendkäibemaksuna maha arvata?

RM vastus (07.04.2010 kiri nr 5-14387)

Käibemaksuseaduse § 41 alusel erikorda rakendav maksukohustuslane ei arvesta Eestis käibemaksu teise liikmesriigi käibemaksukohustuslaselt soetatud kasutatud kaubalt, mille müügil on teises liikmesriigis rakendatud erikorda, juhul kui soetatud kaupa müüakse edasi erikorra alusel. Kui soetatud kauba müümisel ei rakendata erikorda, tuleb kauba soetamiselt arvestada käibemaksu vastavalt käibemaksuseaduse § 3 lg 4 punktile 5. Maksu tuleb arvestada juhul, kui käibe tekkimise koht on Eesti, st et kaup toimetatakse saajale või tehakse kättesaadavaks Eestis. Käibemaksu arvestamisel arvatakse sisendkäibemaks maha üldistel alustel. Kui kaup osteti teises liikmesriigis ning ostja tõi kauba Eestisse, siis on käibe tekkimise koht teises liikmesriigis ning Eestis käibemaksu ei arvestata.

EML täiendavad küsimused (27.04.2010 nr 46)

1. Millise maksuseaduse millisest sättest või milliste sätete koostoimest ning millist õiguse üldpõhimõtet kasutades või millist tõlgendusvõtet rakendades olete jõudnud järeldu¬sele, et kasutatud kaubalt ei pea Eestis käibemaksu arvestama ainult siis, kui seda kaupa kavatsetakse Eestis erikorda rakendades edasi müüa?
2. Millise maksuseaduse millisest sättest või milliste sätete koostoimest ning millist õiguse üldpõhimõtet kasutades või millist tõlgendusvõtet rakendades Te olete jõudnud järeldu¬sele, et kui näiteks Rahandusministeerium kavatseb osta Saksamaal asuvalt kasutatud autode müüjalt (kes rakendab müügil erikorda) kolm kasutatud sõiduautot ametiautodeks hr Uuskülale, pr Pulgale ja pr Külasalule, peab Rahandusministeerium (kes teatavasti on piiratud maksukohustuslane, KMKR EE100201699) pöördmaksustamise korras arves¬tama käibemaksu kogu nende autode müügihinnalt, olgugi et Saksamaal on käibemak¬suga maksustatud nii auto ostuhind kui edasimüüja juurdehindlus?

RM vastus (25.05.2010 kiri nr 5-1/6658)

Täname Teid käibemaksualaste küsimuste eest. Olete esitanud hulga lisaküsimusi oma käesoleva aasta kirjades nr 24-33 esitatule. Rahandusministeerium on 7.04.2010 kirjaga nr 5-14387 neile sisuliselt vastanud.

Piiratud maksukohustuslase maksukohustused

EML küsimus (19.03.2010 kiri nr 31)

KMS § 3 lg 5 kohaselt peab piiratud maksukohustuslane maksma käibemaksu “käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktides 2 ja 5 nimetatud toimingutelt ning käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2–5 loetletud toimingutelt”. KMS § 3 lg 4 p 5 nimetab kohustuse maksta käibemaksu käesoleva lõike punktides 3 ja 4 nimetamata kauba soetamiselt ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena ning kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, mille kaudu ta tegeleb ettevõtlusega Eestis.

KMS § 25 lg 2 kohaselt: Piiratud maksukohustuslane, kes registreeriti käesoleva seaduse § 21 lõike 1 alusel ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult käesoleva seaduse § 10 lõikes 5 nimetatud teenuse saamisel, ei ole kohustatud maksma käibemaksu kauba ühendusesiseselt soetamiselt, välja arvatud aktsiisikauba või uue transpordivahendi ühendusesiseselt soetamiselt, kui kalendri¬aasta jooksul soetatud kaupade maksustatav väärtus ei ületa 160 000 krooni.

KMS § 8 lg 3 p 7 kohaselt: kauba ühendusesisese soetamisena ei käsitata kauba soetamist mak¬sukohustuslasena registreerimata isiku poolt alla käesoleva seaduse § 21 lõikes 2 sätestatud piirmäära.

Soovime teada, kas piiratud maksukohustuslane peab KMS § 3 lg 5 kohaselt arvestama Eestis käibemaksu teise liikmes¬riigi käibemaksukohustuslaselt soetatud kaubalt.

RM vastus (07.04.2010 kiri nr 5-14387)

Käibemaksuseaduse § 3 lõikes 5 on sätestatud piiratud maksukohustuslase käibemaksu tasumise kohustuse üldnorm, kus muu hulgas on sätestatud kohustus maksta käibemaksu kauba soetamiselt ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult. Kauba ühendusesiseselt soetuselt tekib isikul (v.a maksukohustuslasel ja ettevõtlusega mittetegeleval füüsilisel isikul) piiratud maksukohustuslasena registreerimise kohustus, kui kauba ühendusesisene soetus ületab kehtestatud piirmäära, milleks on 160 000 krooni. Seega enne nimetatud piirmäära ületamist puudub isikul registreerimis- ning maksu tasumise kohustus. Isik, kes vaid teenuste soetamise osas on registreeritud piiratud maksukohustuslasena, ei arvesta käibemaksu kauba ühendusesiseselt soetuselt juhul, kui soetus ei ületa kehtestatud piirmäära. Samas kui isik on registreeritud piiratud maksukohustuslasena lähtudes käibemaksuseaduse § 21 lõikest 1, on isikul kohustus tasuda kauba ühendusesiseselt soetuselt käibemaksu sõltumata kauba maksumusest, kui ta kauba soetamisel kasutab oma piiratud maksukohustuslasena registreerimise numbrit (KMS § 25).

EML täiendavad küsimused (27.04.2010 nr 46)

Millise maksuseaduse millisest sättest või milliste sätete koostoimest ning millist õiguse üld¬põhimõtet kasutades või millist tõlgendusvõtet rakendades olete jõudnud järeldusele, et ainult teenuse saamise tõttu piiratud käibemaksukohustuslasena registreeritud isik ei pea ta KMS § 3 lõike 5 kohaselt kauba soetamiselt pöördmaksustamise korras käibemaksu arvestama? Millisele sättele või põhimõttele võiks, saaks ja peaks maksumaksja viitama, kui Maksu- ja Tolliamet, kelle jaoks teatavasti ei ole Rahandusministeeriumi tõlgendused ja seisukohad mingi autoriteet, võtab heaks mõnele piiratud maksukohustuslasele maks määrata, viidates sealjuures konkreetselt ja vastu¬vaidlemist mitte sallival toonil KMS § 3 lg 4 punktile 5?

RM vastus (25.05.2010 kiri nr 5-1/6658)

Täname Teid käibemaksualaste küsimuste eest. Olete esitanud hulga lisaküsimusi oma käesoleva aasta kirjades nr 24-33 esitatule. Rahandusministeerium on 7.04.2010 kirjaga nr 5-14387 neile sisuliselt vastanud.

Raamatu ja perioodilise väljaande mõiste

EML küsimus (22.03.2010 kiri nr 32)

Soovime saada Teilt selgitust käibemaksuseaduse § 15 lg 2 punktis 1 kasutatava mõiste “raamat” kohta.

1. Kas raamatu mõiste alla kuuluvad ainult paberil välja antud trükised või hõlmab see ka elekt¬roonilisi raamatuid ja audioraamatuid (nii kaubana maksustatavaid andmekandjaid kui teenusena maksustatavaid elektroonilisi väljaandeid, mida saab nt Internetist alla laadida)?

2. Kas raamat peab olema trükitud või kuuluvad raamatu mõiste alla ka käsikirjalised väljaanded (nt noodid)?

3. Kas raamatu mõiste alla kuuluvad ka sellised trükised, mida kasutaja saab ise täita (nt kalen¬dermärkmik, ristsõnakogumik, laste joonistamis- ja värvimisraamatud)?

4. Kas raamat peab olema köidetud või kuuluvad raamatu mõiste alla ka voldikud, plakatid, maakaardid ja muud köitmata trükised?

5. Kas raamatu mõiste alla kuuluvad ka pimedatele ja vaegnägijatele mõeldud Braille’ kirjas või reljeeftrükis väljaanded?
6. Kas 9% maksumäär kehtib ka raamatute laenutamisele raamatukogudest (kui see toimub tasu eest), samuti trükistest koopiate valmistamisele (sh mikrofilmidele)?

EML küsimus (22.03.2010 kiri nr 33)

Soovime saada Teilt selgitust käibemaksuseaduse § 15 lg 2 punktis 3 kasutatava mõiste “perioo¬diline väljaanne” kohta.

1. Kas selle mõiste alla kuuluvad paberile trükitud väljaanded või hõlmab see ka elektroonilisi väljaandeid?
2. Kas tegemist peab olema ajakirjandusväljaandega või tähendab “perioodiline väljaanne” ka näiteks raamatute, töövihikute, maakaartide, nootide, fotode, kalendrite, postkaartide, ristsõnade jne sarju? 
3. Kas perioodiliseks väljaandeks võib lugeda DVD-del, CD-del, kassettidel jne regulaarselt avaldatavaid filmide ja muusikateoste sarju?
4. Kas 9% maksumäär kehtib ka perioodilise väljaande raamatukogust laenutamisele, samuti koopiate valmistamisele?

RM vastus (07.04.2010 kiri nr 5-14387)

Raamat ei ole seaduses mõistena defineeritud ning vähendatud maksumäära rakendamisel lähtutakse tavatähendusest, milleks on köidetud mitteperioodiline terviklik väljaanne. Raamatutena võivad olla välja antud ka noodid. Oluliseks kriteeriumiks raamatute puhul on terviklikkus ehk raamatud ei ole mõeldud täiendamiseks nagu näiteks joonistamis- ja värvimisraamatud, kalendermärkmikud, ristsõnakogumikud.

Pimedatele ja vaegnägijatele Braille` kirjas või reljeeftrükis väljaandeid maksustatakse vähendatud maksumääraga vastavalt käibemaksuseaduse § 15 lg 2 punktile 2 sõltumata asjaolust, kas võõrandatakse raamatut või mõnda muud väljaannet. 

Perioodilise väljaandena on mõeldud ajalehtede ja ajakirjade perioodikaväljaandeid.

Elektroonilistele väljaannetele ning kaubana müüdavatele CD-dele, DVD-dele ja kassettidele ei rakendata vähendatud maksumäära sõltumata andmekandja sisust. Samuti ei kohaldu vähendatud maksumäär raamatu ja perioodilise väljaande laenutamisele ja trükistest koopiate tegemisele. Samas raamatukogud tegutsevad üldjuhul kohalike omavalitsuse asutustena, kelle ettevõtluseks käibemaksuseaduse tähenduses ei ole raamatute ja perioodiliste väljaannete laenutamine.

EML täiendavad küsimused (27.04.2010 nr 46)

1. Millise maksuseaduse millisest sättest või milliste sätete koostoimest ning millist õiguse üldpõhimõtet kasutades või millist tõlgendusvõtet rakendades  olete jõudnud järeldu¬sele, et mõiste „perioodiline väljaanne” ei hõlma elektroonilisi väljaandeid, CD-sid, DVD-sid jne? Kas Teie arvates ei saa elektrooniline väljaanne olla väljaanne või ei saa ta olla perioodiline?

2. Kas Rahandusministeerium on veendunud, et meile antud vastuses toodud tõlgendus on kooskõlas direktiivi 2006/112/EÜ III lisa punktis 6 toodud kirjeldusega?

3. Kas vähendatud maksumäära saaks kohaldada näiteks siis, kui Rahandusministeeriumi kantsler teeks hr Uuskülale, pr Pulgale ja pr Külasalule ülesandeks asuda kiiremas korras ette valmistama käibemaksuseaduse uut tervikteksti, millega kõrvaldataks kõik praeguses tekstis olevad segased kohad, lüngad, tõlkevead või direktiiviga, kohtupraktikaga või õi¬guse üldpõhimõtetega vastuolus olevad sätted, lubades selle ülesande eduka täitmise kor¬ral soetada neile ametiautodeks Saksamaalt kolm kasutatud sõiduautot, andes seal¬juures täiendava korralduse laenata Eesti Mak¬sumaksjate Liidu raamatukogust käibe¬maksualast kirjandust ning teha vajalikest kohta¬dest koopiaid, kuid EML nõuab vastava teenuse eest tasu?

RM vastus (25.05.2010 kiri nr 5-1/6658)

Täname Teid käibemaksualaste küsimuste eest. Olete esitanud hulga lisaküsimusi oma käesoleva aasta kirjades nr 24-33 esitatule. Rahandusministeerium on 7.04.2010 kirjaga nr 5-14387 neile sisuliselt vastanud.

Osale arutelus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Veebipõhine Microsoft Dynamics NAV majandustarkvara terviklahendus

Tänapäeva ettevõtete väljakutseks on pidev ärikeskkonna muutumine. Majandus- või äritarkvara peab seejuures olema paindlik, kasvama koos ettevõttega. Samas tuleb koguda ja vaadata oma andmeid täiesti uuel viisil, et teha tuleviku otsuseid, mitte konstateerida minevikku. Majandustarkvara peab olema kaasaegne, hästi integreeritud ja aitama tööaega kokku hoida.

Valdkonna tööpakkumised

AIANDUSKESKUS HANSAPLANT otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Hansaplant Hulgi OÜ

31. mai 2018

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

30. mai 2018

LIDL is looking for SENIOR PAYROLL CONSULTANT

Fontes PMP OÜ

31. mai 2018

Uudised

Tööriistad