Savisaar: Astmelise maksuga majanduskollapsi vastu

Tänaseks on praktika tõestanud proportsionaalse tulumaksusüsteemi läbikukkumist Eestis ja selle majanduskollapsit tekitavat toimet, arvab Tallinna linnapea Edgar Savisaar.

Paljud astmelise tulumaksu sügavamat olemust mittemõistnud inimesed oleksid täna märksa õnnelikumad, kui nad oma suurematest buumipalkadest mõned sajad või tuhatkond krooni oleks paar aastat tagasi täiendavalt ära andnud, kui nüüd oleks selle tulemusena säilinud nende töökohad, endiselt saaks rääkida palgatõusust ja vajadusel ei oleks riigiabi otsimine mitte ainult tühipaljas ajaraiskamine.

Üks põhiline küsimus, mis seoses astmelise tulumaksuga inimestel tavaliselt tekib on see, et kas see maks lisaks rikastelt vaestele raha ümberjagamisele, riigieelarve puudujäägi täitmisele, meile euroopalikuma näo andmisele ja valijate häälte püüdmisele ka mingit suuremat majanduspoliitilist eesmärki täidab. Vastus on ühene – täidab küll ja kuidas veel.  Astmelisel tulumaksul on väga sügav mõte Eestis senimaani suuresti mittemõistetud ja majanduspoliitiliselt ignoreeritud majanduse tõusu- ja langustsüklite juhtimisel.

Majandustsüklite oht ei ole pastakast imetud tont
Majandustsüklid on üheks olulisemaks majanduslikuks mõjuriks üldse, mis on tekitanud Eesti kiire majanduskasvu ja sellel põhineva näilise heaolu aastatel 2000-2007 ning suureulatusliku kukkumise aastatel 2008-2010. Tsüklitel on omad põhjused, millest osad on meie kontrolli all ja juhitavad, kuid teised mitte. Kui majandustsüklitest aru saada ja neid olemasolevate majanduspoliitiliste meetoditega suunata, siis on võimalik Eestis täna kogetavat majanduslanguse tüüpi kollapsit oluliselt pehmendada ning uuesti majanduskasv esile kutsuda.

Siit tulenevalt ka küsimus, kuidas Eestis ühelt poolt laialdaselt hinnatud, kuid teiselt poolt veel ka mittemõistetud astmeline tulumaks saaks aidata vältida selliste majanduskatastroofide kordumist, millist täna näeme ning hoopiski tagada sisulise majandusliku edasimineku, töökohtade taastumise, sissetulekute tõusu ja majandusliku arengu stabiilsusest tuleneva turvatunde kasvu? Vastus seisnebki selles, et astmeline tulumaks on täna üks parimaid teadaolevaid majanduspoliitilisi võimalusi majandustsüklite juhtimiseks. Kahjuks Eestis veel kasutamata võimalus.

Lihtsustatult võttes seisneb astmelise tulumaksu majandustsüklit tasandav idee selles, et läbi suurema maksumäära korjatakse käibest ära mingis ulatuses see raha, mida üldjuhul toodab sissetulekutesse just mullistuv majandus ja mida kulutatakse ebaratsionaalsele tarbimisele. Kõrgem maksumäär suuremale tulu osale vähendab külluse hetkel inimeste ebaratsionaalseid tarbimisotsuseid ja seesama ärakorjatud raha tuleb läbi riiklike meetmete inimestele taas appi raskemate aegade saabudes.

Astmeline maksusüsteem kontrollib inflatsiooni ja arendab ettevõtlust
Eesti ettevõtetel on õigus euroopalikule ärikeskkonnale ja Eesti inimestel on õigus euroopalikele palkadele. Majandusmulli tekkimist välistav astmeline maksusüsteem hoiab kontrolli all inflatsiooni ja säilitab seeläbi ettevõtete konkurentsivõime. Tugevad ettevõtted on suutelised panustama töötajatesse, neid arendama, neile pikaajalise töögarantii andma ja tulenevalt töötajate parenevatel oskustel põhinevast tootlikkuse kasvust neid ka vääriliselt tasustama.

Mis kasu oleks palgatõusust, kui veelgi kiiremini kasvavad hinnad ostujõu ära söövad ja mullistuv majandus ettevõtte pankrotti ajab? Seega muutes maksusüsteemi astmeliseks, loome läbi ettevõtluskeskkonna tugevnemise tegelikult eeldused palkade tõusuks viisil, et astmelise tulumaksu tingimustes makstavad euroopalikud palgad toovad lõpptulemusena inimestele reaalselt rohkem kroone taskusse, kui proportsionaalse tulumaksu tingimustes pakutavad väiksemad palgad. Samas säilib ka hindade stabiilsus.

Seega aitab majandusmulli rahustav astmeline tulumaksusüsteem hoida tagasi inflatsiooni, tõsta töötajate sissetulekuid, tagada töö- ja palgakindluse pikemas perspektiivis, hoida ettevõtlust konkurentsivõimelisena ning ühtlasi muuta SKP kasvu stabiilsemaks ja jätkusuutlikumaks.

Sellise dünaamika mõistmiseks on Eesti kontekstis hea näiteks tuua buumi ajal ehitussektoris töötanud inimesed. 2006. ja 2007. aastal leidsid ehitajatena hea palgaga tööd Eestis kümned tuhanded inimesed. 2009. aastaks olid paljud neist jäänud töötuks. Kui buumiperioodi ehitajad tõepoolest oleksid kaotanud oma ülisuurtest palkadest astmelise tulumaksu läbi mõni tuhat krooni, kuid astmeline maksusüsteem oleks välistanud majanduse kokkukukkumise, säilitanud suure hulga töökohti ja ikkagi taganud ka järk-järgulise palgakasvu, siis oleksid inimesed selle eest kindlasti tänulikud. Kahjuks ei lubanud parempoolne valitsus sellistel arengutel aga juhtuda.

Lisaks oleks astmelise tulumaksu poolt riigieelarvesse kogunenud raha väiksema tööpuuduse ja tagasihoidlikuma majanduslanguse tingimustes nendele osadele siiski töö kaotanud ehitajatele läbi riigi sotsiaalsüsteemi ka reaalset abi suutnud pakkuda ja needsamad ehitajad ei oleks töötukassas käimist puhtalt ajaraiskamiseks pidanud.

Astmelise tulumaksu positiivsed mõjud on praktikas tõestatud
Majanduses ei ole sageli võimalusi, et üks või teine majanduskontseptsioon praktikas läbi testida ja siis alles majanduspoliitiline otsus vastu võtta. Astmeline tulumaks on siinkohal vähemalt Eestis osutunud erandiks. Eesti parempoolsete poliitikute kinnisidee astmelise tulumaksu eiramisel on toonud meile kaasa kuluka ja suurte ohvritega eksperimendi proportsionaalse tulumaksusüsteemi buumi tekitavatest ja majanduslangust võimendavatest laastavatest mõjudest. Astmelise tulumaksu eiramine aitab meil mõista, millest oleme ilma jäänud ja milliseid majanduspoliitilisi vigu ei tohiks enam tulevikus korrata.

Kui proportsionaalse maksumääraga tulumaksusüsteem oleks Eestis edukalt ja tõrgeteta töötanud, meile reaalset vara loonud ja jätkusuutliku majandusarengu taganud, siis buumiaastatel Eestis elavate inimeste poolt teenitud majanduslik väärtus oleks meil tänaseni alles ja paariaastane majanduslangus ei oleks meid suutnud sellisel viisil majanduslikku kraavi lükata. Kaks aastat langust lõi meid sedavõrd rivist välja  ja hävitas ülikiirelt seitsme aasta töö tulemuse eelkõige seetõttu, et ühetaoline maksumäär soodustas majanduse mullistumist ja algse edu pöördumist loodud vara hävitavaks majandusmehhanismiks.

Siinkohal tuleb vastata veel ka võimaliku kiusliku inimese küsimusele - kui astmeline tulumaks selline imerelv on ja Euroopa arenenud riigid seda juba ammu kasutavad, siis miks need riigid ei pääsenud puhtalt meie praegusest majanduslangusest? Esiteks on astmelisel tulumaksul eelkõige majanduslangust pehmendav, mitte välistav funktsioon. Kui proportsionaalne tulumaks toob muude tingimuste samaks jäädes kaasa majanduse kollapsi, siis astmeline tulumaks muudab selle mõõdukaks languseks.
 
Teiseks on viimaste aastate maailma majanduslangus midagi märksa enamat, kui järjekordne majandustsükli pöördumine. Tegemist on majanduskorra suurema muutusega lausliberalistliku majandusmudeli lõppemisel ja riiklikult reguleeritud majandusmudeli tõusul.  Suurem muutus toob tavaliselt kaasa ka sügavama üleminekulanguse. Arvestades seda konteksti on arenenud Euroopa riikide pääsemine ühekordse (üheaastase) mõneprotsendilise kukkumisega ikkagi väga hea saavutus, mis kindlasti ei oleks olnud võimalik proportsionaalse tulumaksu tingimustes. Tavapäraste majandustsüklite kontekstis oleks astmelist tulumaksu kasutavate riikide „majanduslangus” ikkagi majanduskasvu ajutine aeglustumine, mitte aga negatiivne SKP.

Vaadates tulevikku peame otsustama, kas jätkame proportsionaalse tulumaksusüsteemiga oma majanduse lõhkumist või õpime seekord oma vigadest. Me kõik tahame, et riiklik majanduspoliitika annaks meile tulevikukindluse stabiilsete sissetulekute ja töökohtade või ettevõtlusvõimaluste säilimise osas. Selleks aga, et riik meile seda tagada saaks, peame looma riigile selleks eeltingimused – ehk otsustama demokraatlikke mehhanisme kasutades astmelise tulumaksu kehtestamise poolt.

Kui me aga jätkame majandusreaalsuste ignoreerimist, peidame tinglikus mõttes pea liiva alla ja ei võta midagi ette tulumaksu süsteemi kaasajastamise ehk astmeliseks muutmise nimel, siis jätkame languskursil. Isegi, kui mõne aja pärast madalseisust väljuma peaksime, siis tõenäoliselt on tegemist uue ja meie viimaste aastate tragöödiat kordava majandusmulliga.  Majandustsüklid ise ennast ei taltsuta ja majandusmullid iseeneslikult ei kao. Arenenud riikides on sellest aru saadud ja ammu astmelise tulumaksu süsteemi eeliseid rakendama asutud. Saame ka targemaks ja võtame teistest eeskuju.

Osale arutelus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Veebipõhine Microsoft Dynamics NAV majandustarkvara terviklahendus

Tänapäeva ettevõtete väljakutseks on pidev ärikeskkonna muutumine. Majandus- või äritarkvara peab seejuures olema paindlik, kasvama koos ettevõttega. Samas tuleb koguda ja vaadata oma andmeid täiesti uuel viisil, et teha tuleviku otsuseid, mitte konstateerida minevikku. Majandustarkvara peab olema kaasaegne, hästi integreeritud ja aitama tööaega kokku hoida.

Valdkonna tööpakkumised

PLM GRUPP EESTI OÜ is looking for ACCOUNTANT

Manpower OÜ

06. juuni 2018

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

30. mai 2018

BonBon Lingerie otsib RAAMATUPIDAJAT

BonBon Lingerie OÜ

26. mai 2018

Uudised

Tööriistad