Autor: Rivo Sarapik • 9. juuli 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Miks on finantsaruanne ennustamisel kasutu?

Majanduslanguses ning uue tõusu ootuses on otsustamisel vähenenud nii finantsaruannete kui ka finantsprognooside usaldusväärsus. Miks see nii on, selgitab BDO Eesti AS juhtiv partner ja tegevjuht, vandeaudiitor Sulev Luiga.

Ettevõtete finantsinfo on täna oluliselt kättesaadavam kui aastakümme tagasi. Miks on analüütikud tänases majanduses siiski abitud ettevõtete usaldusväärsete finantsprognooside koostamisel?

Leidub alati huvitatud osapooli, kes püüavad nii mineviku, oleviku kui ka tuleviku finantse puudutavat esitada alati täppisteadusena. Samas on lihtne tõsiasi, et ajakurvi taha nägemine ja tuleviku ennustamine ei ole tänapäeval kindlasti (veel?) täppisteadus.

Finantsprognoosid on seda täpsemad, mida rohkem on võimalik prognooside koostajatel tugineda äritegevuse inertsile ning ajavahele. Inertsi kasutamine on võimalik, kuna isegi tegevuskeskkonna suurte muudatuste korral jätkab ettevõte mõnda aega “sissetallatud rada mööda käimist” enne, kui muudatustega kohaneb või tegevuse lõpetab. Kasutuskõlbulik ajavahe on aga seda suurem, mida pikem on intervall tehingute toimumise ning nende finantsmõju dokumenteerimise vahel.

Seega tekitab finantsennustustes infotarbijale kindlustunnet eelkõige äritegevuse inerts?

Kindlustunnet tekitavaid tegureid on rohkem kui üks. Peamiseks tuleb ilmselt lugeda infotarbija soovi ennustust uskuda. Analüütikute – prognooside koostajate arsenalis on lisaks kasutusel veel tegevusinertsi mõju ning ajavahe kasutamine. Kui inertsi mõju on lühiajaline, siis ennustuse realiseerumise tõenäosus väheneb järsult. Näiteks alles alustavate ettevõtete kohta koostatavate prognooside puhul  on tegevusinertsi mõju tagasihoidlik. Loteriivõidu tõenäosusega on ka prognoosida konkreetsetele ettevõtetele majanduslanguse või –tõusu täpseid tippe. Parem ei ole ka püüe teha seda kvartali täpsusega.

Ajavahe kasutamise näiteks võib tuua (juba sõlmitud) lepingutest tulevase müügikäibe tuletamist. Kui ettevõtte sõlmitud lepingute portfell kasvab, siis (ajalise nihkega) hakkab tavapäraselt kasvama ka käive. Veel sõlmimata lepingute põhjal käibe prognoosimise täpsusklass on oluliselt nadim.

Kuivõrd siis üleüldse on finantsaruanded kasutatavad tulevikuprognooside koostamisel?

Finantsaruanded peegeldavad minevikus toimunud tehinguid rahalises vääringus. Tehingute aset leidmine minevikus ei garanteeri iseenesest sarnast tulevikus uuesti toimumist. Seega on finantsaruanded tuleviku prognoosimisel suhteliselt kasutud. Finantsaruannete kasutuskõlbulikkust finantsprognooside alustena tõstab see, kui majanduskeskkonna muutumise trendid püsivad olulises osas eelmiste perioodide omadega võrreldavatena.

Samas tuleb peamiseks kasuteguriks pidada seda, et finantsaruannete põhjal on teataval määral võimalik korrigeerida varasemalt koostatud finantsmudelit. Sedakaudu, mida varasemalt finantsinformatsioon avalikustatakse, seda varem võib olla võimalik investeerimis- ja juhtimisotsuseid korrigeerida.

Mida siis arvata ettevõtetest/ettevõtjatest, kes finantsinformatsiooni ärisaladuse pähe varjata püüavad?

Meie kultuuriruumis venitatakse finantsinformatsiooni avalikustamisega eelkõige siis kui:

- finantstulemused on oodatust kehvemad (peljatakse negatiivse PR võimalust). 

- finantstulemused on lubamatult head (annavad koostööpartneritele  ja töötajatele või avalikkusele võimaluse liigkasuvõtmise üle nuriseda)

- ettevõtte raamatupidamisarvestus ja aruandlus on korraldatud tasemel, mis ei võimalda kiiremat avalikustamist (mitte kõik ettevõtted ei paista seest sama head kui väljast).

Miks finantsaruandeid siis üldse koostada?

Süsteemsed investeerimis- ja juhtimisotsused vajavad tagasisidestamist – otsuse mõju realiseerumise kontrolli. Jagades investeerimis- ja juhtimisprotsessid kolmeks: planeerimine/eelarvestamine, teostus ja tagasiside/tulemuste kontroll, siis omavad finantsaruanded tänapäeval viimases veel kindlasti üht kandvat rolli. Finantsaruanded annavad vastuse küsimusele “mis juhtus?” ning võimaldavad sedakaudu õppida.

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700