Eesti pensionikoguja kaotas kriisis miljardeid

Rahandusministeeriumi andmeil kaotasid kohustuslikud pensionifondid finantskriisi tulemusena kokku üle kolme miljardi krooni. Ministeeriumi analüüsi tulemusel on suurimad kannatajad tasakaalustatud fondid.

Kohustuslike pensionifondide varade maht ulatus ministeeriumi andmeil 2009. aasta septembris ca 14,3 miljardi kroonini, samas, kui inimeste sissemaksed moodustasid kokku ca 14,8 miljardit krooni. 2008. aasta lõpus oli fondide varade ja sissemaksete vahe -1,65 miljardit, samas kui 2007. aasta lõpus oli vahe 1,5 miljardit ehk finantskriisi tulemusena kaotasid pensionifondid üle 3 miljardi krooni.

2009. aasta lõpuks olukord siiski mõnevõrra paranes ning pensionifondide varade maht ületas jälle sissemakseid ja tänavu mai lõpus ületas varade maht sissemakseid 0,5 miljardi krooniga.

Suurem mõju oli finantskriisil suuremate fondivalitsejate valitsetavatele pensionifondidele ja väiksem väiksemate fondivalitsejate juhitud pensionifondide puhul.

Osad konservatiivsed fondid näitasid finantskriisi haripunktis 2008. aasta sügisel nende fondide iseloomu arvestades suhteliselt suuri negatiivseid tootlusi, mida ei saa selliste fondide puhul ka finantskriisi tingimustes pidada ootuspäraseks tulemuseks.

Progressiivsed fondid said finantskriisis küll kõige suuremat kahju, kuid arvestades aktsiariski, saab suurimateks kaotajateks lugeda pigem tasakaalustatud strateegiaga fonde. Arvestades tootluste juures ka rahavoogusid, tasusid ja fondide turuosasid, oli 2008. aasta sügisel ja ka 2009. aastal enamike liitujate investeeringute tootlus negatiivne.

Enamus konservatiivseid fonde suutsid siiski negatiivset kumulatiivset tootlust vältida. Progressiivsete fondide rahavoogudega kaalutud tootlus fondide loomisest arvates oli kriisi tipphetkel kuni -20%, kuid 2009. aasta lõpuks suudeti tagada vähemalt 0% nominaaltootlus fondi algusest.

Kui võrrelda II samba fonde Eestis tegutsevate muude investeerimisfondidega või ka III samba fondidega, siis oli finantskriisi mõju II samba fondidele siiski märksa väiksem.

Investeeringutes kasutatakse aktsiate otseinvesteeringute asemel üha rohkem investeeringuid läbi fondide. Võlakirjainvesteeringute puhul oli kuni 2008. aastani märgata sama trendi, kuid viimasel ajal on suurenenud ka otseinvesteeringud võlakirjadesse.

Eesti investeeringute osakaal on viimasel ajal suurenenud, kuid peamine põhjus on arvelduskontode ja tähtajaliste hoiuste osakaalu suurenemine. Investeeringute osakaal Eesti reaalmajandusse on küll vähenenud, kuid absoluutmaht ei ole viimastel aastatel oluliselt muutunud. Suhteliselt riskantseteks varadeks osutusid pensionifondide jaoks kõrge intressiga Eesti ettevõtete võlakirjad, milledesse investeerimisel kogeti märkimisväärset kahju. Võrreldes teiste riikidega on Eesti pensionifondide investeeringud suurema aktsiariskiga , mistõttu on ka finantskriisi mõju olnud suurem.

Osale arutelus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Vabaned rutiinsest paberitööst ja saad pühendada oma aja inimestele!

Me usume, et tarkvara peab kiirendama ja lihtsustama tööd ning vältima inimlikke vigu. Et seda saavutada palgaarvestuses, on mõistlik teha arvestus samas programmis, kus on selle aluseks olevad andmed – palk, koormus, puhkused, haiguslehed, lisatasud, töögraafikud jne.

Lihtne äritarkvara juhile

BudgetMatador on juhi töölaud ettevõtte rahaasjade haldamiseks. Rakendus optimeerib juhi ning raamatupidaja vahelist koostööd ning annab juhile mõeldud ülevaate ettevõtte finantsolukorrast.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad