Autor: Rivo Sarapik • 2. juuli 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuidas tasustada suvised ületunnid?

Kui osad ärid lasevad suveks rihma lõdvaks, siis näiteks turismis, kaubanduses või põllumajanduses ootab ettevõtjal suvel ees tipptund ja nii tulebki töö ajutiselt ümber korraldada. Töötajatele võib see tähendada ületunde. Kuidas ületundidega käituda, jagab soovitusi Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni jurist Elina Soomets.

Tööandjal on mitmesuguseid võimalusi, kuidas tööd töömahu ajutise muutumise tõttu ümber korraldada.

Näiteks võib kellegi ajutiselt tööle võtta. Samuti on võimalik poolte kokkuleppel muuta mõneks ajaks tööülesandeid, nii et töötaja asub põhitöö ühe osa asemel tegema mõnda muud, kiireloomulisemat. Et vältida arusaamatusi, soovitan kokkulepped kirjalikult fikseerida.

Võib ka sõlmida osalise tööajaga töötajatega kokkuleppeid, muutmaks ajutiselt nende tööaega, kuid üle täis-tööaja töötamist ei saa vaadelda üle-tundideta.

Ületunnitöö on töötamine kauem, kui on kokku lepitud. Summeeritud tööaja arvestuse korral on ületunnitöö see töötatud aeg, mis arvestusperioodi lõpuks kokkulepitud tööaega ületab. Tööandja peaks jälgima, et töötaja saaks oma tööülesanded kokkulepitud tööaja jooksul täidetud.

Oma olemuselt on ületunnitöö erakorraline ja seda ei saa pikalt ette planeerida. Ületunnitööd tehakse poolte kokkuleppel, mis tähendab, et tööandja peab iga ületunnitöö juhtumi korral töötaja nõusolekut küsima. Erandina võib tööandja ühepoolselt ületunnitööd nõuda, kui töö tuleb ära teha viivitamatult, tegevuse eriliste asjaolude tõttu, toetudes hea usu põhimõttele.

Näiteks kahju ärahoidmiseks või vahe-tustöötaja tööle ilmumata jäämise korral. Kusjuures ületunnitööd ei saa nõuda alaealiselt ja rasedalt. Ületunnitöö eest kaitstud isikute nimekirja leiab töölepinguseaduse paragrahvist 44, internetiaadressil www.ti.ee.

Kehtiv seadus läheneb ületunnitöö ajalisele piiramisele mitmest aspektist. Tööandja kindlustab töötajale tööpäeva-sisese, igapäevase ja iganädalase puhkeaja. Seda tagamata ei saa töötajalt oodata häid töötulemusi. Töötaja tervise ja ohutuse kaitseks kehtestatud töötegemise ajapiirang sätestab lisaks, et tööaeg ei tohi ületada 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul, kui seaduses ei ole sätestatud teistsugust arvestusperioodi. Seadus käsitleb ka täiendava ületunnitöö tegemise võimalusi ja tingimusi.

Oluline on see, et tööandjal tuleb pidada arvestust iga ületunnitöö juhu kohta. Seda on vaja, et tehtud töö fikseerida, tagada vajalik puhkeaeg ja töö hüvitada. Nii on tööandjal oma kohustustest parem ülevaade ja töötaja ei saa esitada ühel hetkel saamata töötasu nõuet koos viivistega pika aja jooksul (võib-olla isegi tööandja teadmata) tehtud ületundide eest.

Kuidas ületunnitööd hüvitatakse? Selleks antakse vaba aega enam töötatud ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. Viimasel juhul on miinimummäär 1,5-kordne töötasu. Seega oleks arusaamatuste ennetamiseks mõistlik enne kokku leppida, kas ületunnitööd hüvitatakse ainult rahaga või antakse vaba aega ja millal vaba aega antakse.

Tööandjana käsitleksin vaba aja andmise tingimusi töökorralduse reeglites, sest seadus ei näe ette konkreetset tähtaega.

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700