1. juuli 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tööohutusnõuete eiramisega võib kaasneda kriminaalvastutus

Tööandjad jätavad tihti järgimata mõningad esmapilgul vähetähtsatena tunduvad töötervishoiu ja tööohutuse alased kohustused ega arvesta, et nõuete eiramine võib kaasa tuua kahju hüvitamise kohustuse ning halvimal juhul isegi kriminaalvastutuse.

Tihti seostavad tööandjad töötervishoiu ja tööohutuse alaseid nõudeid näiteks ehitusalase ja muu füüsiliselt raske tööga, kuid jätavad seejuures tähelepanuta, et töötervishoiu ja tööohutuse seaduses (edaspidi TTOS) kehtestatud nõuded kehtivad ka muu valdkonna töötajatele ning töökeskkonnale, sealhulgas näiteks ka kontoritöötajatele ja nende töökeskkonnale.

Üks peamiseid riske, millega tööandjal tuleb arvestada, on see, et töökeskkonna ja tööga seotud ohutusnõuete ebapiisava täitmisega võib töötajal tekkida kutsehaigus. Kutsehaiguseks loetakse haigust, mille on põhjustanud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Samuti peab tööandja suutma vältida tööõnnetuste toimumist, mille tulemusena võib töötajal tekkida tervisekahjustus või töötaja surra. Tööõnnetuseks loetakse igasugust töötaja tervisekahjustust või surma, mis toimus tööandja antud tööülesandeid täites või muul tööandja loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal, ning mis on põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga.

Just kutsehaiguse tekkimine ja tööõnnetuse toimumine toob tööandjale tihti kaasa kahju hüvitamise kohustuse, kuna tööst põhjustatud tervisekahjustuse tekkimise korral on töötajal võimalik nõuda tööandjalt kahjuhüvitist võlaõigusseaduses sätestatud ulatuses ja korras. Sellisel juhul tuleb tööandjal töötajale hüvitada tervise kahjustamisest tekkinud kulud (nt ravikulud), sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud (nt kulutused põetajale).

Kui töötaja on tervisekahjustuse tulemusena muutunud täielikult või osaliselt töövõimetuks, tuleb talle hüvitada töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest tekkinud kahju (nt kui töötaja ei saa tervisekahjustusest tulenevalt teha endist tööd, vaid peab tegema tööd, mille eest makstav töötasu on väiksem) ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Lisaks võib tööandjal olla kohustus maksta töötajale tervise kahjustamise korral mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. Kohtupraktika kohaselt eeldatakse isiku tervise kahjustamise korral talle mittevaralise kahju tekkimist ning seejuures võib mittevaralise kahju hüvitise suurus jääda kohtu otsustada.

Kui töötaja saab tööülesannete täitmisel surma ja selle eest vastutab tööandja, tuleb tööandjal hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, milleks on eelkõige matusekulud, samuti surma põhjustanud tervisekahjustuse või kehavigastuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju. Juhul, kui tööandja vastutab töötajale tervisekahjustuse tekitamise eest, tuleb tööandjal arvestada ka sellega, et teatud juhtudel võib Haigekassa nõuda tööandjalt tagasi Haigekassa poolt seoses töötaja tervisekahjustusega kantud kulud (nt töötaja ravikulud jne).

Juhul, kui surnud töötajal olid ülalpeetavad, võib tööandjale kaasneda ka kohustus maksta hüvitist tema ülalpeetavatele. Muuhulgas annab võlaõigusseadus töötaja lähedastele võimaluse nõuda tööandjalt töötaja surma põhjustamise või talle rakse kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise korral mittevaralise kahju hüvitamist. Mittevaralise kahju hüvitamist peavad siiski õigustama teatud erandlikud asjaolud, mille esinemist peab kahju hüvitamist nõudev lähedane isik tõendama. See, mida lugeda erandlikeks asjaoludeks, mis võimaldavad mittevaralise kahju hüvitamist nõuda, sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest.

Lisaks sellele, et töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumine võib tööandjale kaasa tuua tsiviilvastutuse kahjuhüvitise näol, on tööandjale TTOS-is ette nähtud vastutus töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumisega toimepandud väärtegude eest. Näiteks võib Tööinspektsioon töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest karistada tööandjat rahatrahviga, mis juriidilisest isikust tööandja puhul võib ulatuda 40 000 kroonini ning füüsilisest isikust tööandja puhul 300 trahviühikuni (s.o. kuni 18 000 krooni).

Töötervishoiu- ja tööohutusnõuete eiramine võib tööandjale kaasa tuua ka kriminaalvastutuse. Näiteks, kui tööandja rikub tahtlikult töötervishoiu- või tööohutuse nõudeid ning põhjustab sellega ettevaatamatusest töötajale raske tervisekahjustuse, võidakse teda karistada rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kui sama teoga põhjustatakse isiku surm, on karistuseks ette nähtud kuni viieaastane vangistus.

Juhuks, kui tööandja küll ei eira töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid tahtlikult, kuid teeb seda ettevaatamatusest, ning tekitab sellega inimesele raske tervisekahjustuse, on seaduses ette nähtud rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. Kui ohutusnõuete ettevaatamatu eiramisega põhjustatakse isiku surm, võidakse tööandjat karistada rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Juriidilisest isikust tööandjat võidakse eelnimetatud tegude toimepanemise eest karistada rahalise karistusega. 

Arvestades võimalikke tagajärgi, mis võivad tööandjale töötervishoiu ja tööohutuse nõuete eiramisega kaasneda, on tööandjal soovitav viia end kurssi TTOS-is ja teistes õigusaktides sätestatud töötervishoiu ja tööohutuse nõuetega ning võtta tarvitusele meetmeid töötajate terviseriskide vältimiseks ning töökeskkonna parandamiseks. 

Autor: Kaia Läänemets, Rivo Sarapik

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700