Esmakordne reaalpalga kukkumine 16 aasta jooksul

2008. aastaga võrreldes langes keskmine brutokuupalk 5,0% ja brutotunnipalk 3,1%. Alates 1993. aastast langes keskmine brutokuupalk eelmise aastaga võrreldes esmakordselt.

Keskmine brutokuupalk oli 2009. aastal 12 264 krooni ja brutotunnipalk 75,11 krooni, teatab Statistikaamet.

Mullu langes viimase 16 aasta jooksul esmakordselt ka reaalpalk (milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud) 4,9%.
Keskmine brutokuupalk tõusis 2009. aastal eelmise aastaga võrreldes ainult elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (7,0%) ja langes kõige enam ehituses (13,2%).

Keskmine brutotunnipalk tõusis 2009. aastal eelmise aastaga võrreldes kõige enam elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (7,8%) ja langes kõige enam ehituses (9,8%).

2009. aastal oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 16 697 krooni ja tunnis 114,65 krooni. Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus ja tunnis langesid vastavalt 4,1% ja 1,7% varasema aastaga võrreldes.
Keskmine tööjõukulu töötaja kohta tõusis 2009. aastal ainult kahel tegevusalal — elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (8,6%) ning info ja side tegevusalal (0,2%). Keskmine tööjõukulu töötaja kohta langes kõige enam ehituses (11,8%).

Keskmine tööjõukulu tunnis tõusis 2009. aastal kõige enam elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (9,0%) ning langes kõige enam ehituses (7,6%).
Keskmine brutokuupalk oli 2009. aastal avalikus sektoris 12 914 krooni ja erasektoris 12 013 krooni. 2008. aastaga võrreldes keskmine brutokuupalk langes nii avalikus kui ka erasektoris vastavalt 4,0% ja 5,6%. 2009. aasta lõpus võrreldes 2008. aasta lõpu seisuga vähenes palgatöötajate arv erasektoris 13,4% ja avalikus sektoris 3,5%. Avaliku sektori alla kuuluvad ka riigi ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevad äriühingud.

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2009. aastal oli valimis 11 263 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.

Osale arutelus

  • Lemmi Kann

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Parima juhtimisaruandluse ja automatiseeritud raamatupidamisega majandustarkvara Suno365

Columbus Eesti on toonud turule uue täisfunktsionaalse majandustarkvara Suno365. Tegu on pilvepõhise ja kuutasulise majandustarkvaraga (ERP) ettevõtetele, kes hindavad kaasaegseid lahendusi taskukohaste kuludega.

Lihtne äritarkvara juhile

BudgetMatador on juhi töölaud ettevõtte rahaasjade haldamiseks. Rakendus optimeerib juhi ning raamatupidaja vahelist koostööd ning annab juhile mõeldud ülevaate ettevõtte finantsolukorrast.

Valdkonna tööpakkumised

KAARLI HAMBAPOLIKLIINIK otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Tripod Grupp OÜ

30. november 2018

MAXIMA EESTI OÜ ootab oma meeskonda PALGAARVESTAJAT

Maxima Eesti OÜ

19. november 2018

Uudised

Tööriistad