Pakendiaktsiis laksatab

Kolme päeva pärast jõustub pakendiaktsiisi seaduse muudatus ning maksu- ja tolliamet saab hakata nõudma sisse pakendiaktsiisi firmadelt, kel pole ette näidata dokumente pakendi taaskasutamise kohta.

Hinnanguliselt võib selliseid firmasid olla tuhatkond ja nende hulgas on peaaegu kõik põllumajandusettevõtted.

Seadusemuudatus välistab senise võimaluse, kus ettevõte sai taaskasutusorganisatsiooniga ühinedes tagasiulatuvalt vältida pakendiaktsiisi maksmist.

Pakendiaktsiisi seaduse kohaselt peab oma toote pakendaja organiseerima pakendi taaskasutamise. Selleks on ettevõtjal mitu võimalust: ta kas organiseerib pakendi kogumise ja taaskasutamise ise, ostab vastava teenuse TKOlt või maksab riigimaksu ehk aktsiisi. Variantide rahaline vahe on sealjuures üüratu. Näiteks paberpakendi puhul on TKOle makstav tariif 1,4 krooni kilo eest ja aktsiis 20 krooni kilo eest ning kilepakendi puhul on tariif 6,4 krooni tonni eest ja aktsiis 40 000 krooni tonni eest.

"Teadmatus ettevõtte juhtide hulgas on suur," nentis Eesti suurima taaskasutusorganisatsiooni MTÜ Eesti Pakendiringlus juhatuse esimees Aivo Kangus. "Eriti valusalt tabab seadusemuudatus põllumehi, kes kasutavad oma toote - näiteks silo, põhu ja heina - pakendamisel plastkilet, ent ei suuna seda hiljem taaskasutusse," ütles ta.

Kanguse andmeil on neil umbes 2200 klienti, kellest piimatootjaid on vaid 3-4. "Enamik põllumajandusettevõtteid pole ei meie ega ühegi teise taaskasutusorganisatsiooniga ühinenud ja neil võib pärast pakendiaktsiisi muudatuse jõustumist tekkida tõsine maksurisk," rääkis Kangus. "Põllumehed peavad aga kõik maksud ära maksma, sest maksuvõlglane ei saa PRIA-lt toetust," lisas ta.

Ootamatu probleem

Eesti ühe suurema põllumajandusettevõtte, Järvamaal asuva OÜ Estonia juhatuse esimees Ain Aasa tunnistas, et pakendiprobleem tuleb talle suhteliselt ootamatult.

"Juttu on sellest olnud, aga ma pole varem sellele tähelepanu pööranud," lausus Aasa ja lisas, et nemad ei ole ühegi taaskasutusorganisatsiooniga ühinenud. "Meie oleme seni kogunud ise kasutatud kile kokku ja viinud selle Väätsa prügilasse. Oleme ladustamise eest maksnud ja dokumentaalselt on fikseeritud, kui palju me kilet oleme prügilasse viinud."

OÜ Väätsa Prügila juhataja Aivar Lõhmuse sõnul ei vabasta kasutatud kile prügilasse toomine ettevõtjat kohustusest deklareerida pakendikogused ja maksta nende pealt aktsiisi või taaskasutusse suunamise eest teenustasu.

"Kuna ma tunnen Järvamaa põllumehi nime- ja nägupidi, olen püüdnud neile asja selgitada," ütles Lõhmus. "Aga selgitada saab sellele, kes seda kuulata tahab. Tegu on ju täiendava rahalise kulutusega ja kes see ikka tahab raha välja käia," lisas ta.

Liitunuid tuleb juurde küll

Võrumaal Misso vallas piimakarjakasvatamise ja piimatöötlemisega tegeleva OÜ Nopri Talumeierei juhataja Tiit Niilo kinnitusel ühines ta taaskasutusorganisatsiooniga kohe, kui pakendiaktsiisi seadus 2005. aastal jõustus. "Loogiline ju, et tuleb oma pakendite taaskasutamise eest muretseda," arvas Niilo.

Aivo Kanguse hinnangul võib olla üpris palju ettevõtteid, kes on liitunud TKOga viimastel aastatel, ent tegutsenud juba enne pakendiaktsiisi seaduse jõustumist 2005. aasta suvest. „Kui nad varasematel perioodidel ei ole oma pakendikoguseid deklareerinud, siis nüüd pärast seaduse muudatust peab maksuamet hakkama neilt pakendiaktsiisi küsima,“ ütles Kangus. „Maksuameti kohustus on ju koguda kokku riigis kehtestatud maksud ja pakendiaktsiis on samuti maks mitte trahv.“

"Seni on teada paar juhtumit, kus maksu- ja tolliamet on pakendiaktsiisi tagasiulatuvalt sisse nõudnud. Näiteks külmutatud liha importijalt, nüüdseks pankrotistunud OÜ-lt Ottenhof, mille juhi enesetapust kirjutas Äripäev eelmise aasta veebruaris.

"Kui pakendiaktsiis oleks 2005. aasta suvest maksmata, siis aktsiisisumma suureneks koos intressidega ehk 21,6 protsenti iga kvartali eest sisuliselt kahekordseks," lisas Kangus.

Kangus ütles, et kuna seadusemuudatuse jõustumiseni on aega vaid paar päeva, on teatud määral märgata aktiviseerumist taaskasutusorganisatsiooniga ühinemiseks.

Kommentaarid

Tiit Tuuleveski, ASi Väätsa Agro juhataja

Me ei ole taaskasutusorganisatsiooniga liitunud, sest seda pole seni vaja läinud. Ainus toodang, mida me pakendame, on silo, ja kui palju me kilet sisse oleme ostnud, saab paberitest järele kontrollida. Metsa alla me kasutatud kilet ei jäta, vaid oleme kile viinud Väätsa prügilasse ja prügila otsustab ise, kas ta taaskasutab seda või mitte. Kui palju me kilet oleme prügilasse viinud, saab samuti järele kontrollida.

Pakendiaktsiisi probleem tuli veidi ootamatult. Ja ausalt öeldes polegi meil praegu plaani, mida ette võtta. Nii või teisiti on pakendiaktsiis ehk riiklik maks jälle üks löök põllumehele allapoole vööd. Jälle tuleb lisakulutusi teha ja see tõstab toodangu hinda.

Egon Veermäe, maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja

Maksu- ja tolliamet lähtub oma tööd planeerides ennekõike riskidest. Jõustuv pakendiaktsiisi seaduse muudatus tagab selle järelevalve mõttekuse. Maksu- ja tolliamet oligi pakendiaktsiisi seaduse muudatuse algataja, sest lepingute tagasiulatuv sõlmimine on loonud ulatuslikud eeldused pakendiaktsiisi maksmisest kõrvalehoidmiseks. Nagu ka Äripäev on varem kirjutanud, on pakendiaktsiisi sissenõudmine niisuguses olukorras olnud pigem teoreetiline võimalus. Seetõttu ei ole maksu- ja tolliamet pakendi valdkonna kontrollimisega eelmisel aastal ja tänavu aktiivselt tegelenud.

Seadusemuudatus annab aluse loota, et senisest suurem hulk inimesi muutub maksukuulekamaks.

TAUST

Seadus laienes müügipakendilt kõigile

• Pakendiaktsiisi seadus jõustus 2005. aasta 1. juulil ja esialgu kehtis aktsiis vaid müügipakenditele.

• 2009. aasta alguses laienes pakendiaktsiis kõikidele pakenditele.

• Pakendiaktsiis rakendub siis, kui pakendi kasutaja ei suuna seadusega ette nähtud koguse kasutatud pakendist taaskasutusse.

• Ettevõte võib pakendeid koguda ja taaskasutusse suunata ise või tellib ta vastava teenuse taaskasutusorganisatsioonilt, makstes pakendikoguse eest vastavalt tariifile.

• Eestis tegutseb kolm taaskasutusorganisatsiooni: MTÜ Eesti Pakendiringlus (tegutseb alates 2005. aastast, praegu 2200 klienti), MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (alates 2005, umbes 800 klienti) ja OÜ Tootjavastutusorganisatsioon (alates 2009, veidi üle 100 kliendi).

• Eestis tegutseb hinnanguliselt 1000 ettevõtet, kes pole või on osaliselt deklareerinud oma pakendikoguseid ning pole ühinenud TKOga.

Allikas: Äripäev

 


 

Osale arutelus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Vabaned rutiinsest paberitööst ja saad pühendada oma aja inimestele!

Me usume, et tarkvara peab kiirendama ja lihtsustama tööd ning vältima inimlikke vigu. Et seda saavutada palgaarvestuses, on mõistlik teha arvestus samas programmis, kus on selle aluseks olevad andmed – palk, koormus, puhkused, haiguslehed, lisatasud, töögraafikud jne.

Lihtne äritarkvara juhile

BudgetMatador on juhi töölaud ettevõtte rahaasjade haldamiseks. Rakendus optimeerib juhi ning raamatupidaja vahelist koostööd ning annab juhile mõeldud ülevaate ettevõtte finantsolukorrast.

Valdkonna tööpakkumised

PLAYTECH ESTONIA OÜ is hiring a SENIOR ACCOUNTANT in Tartu

Playtech Estonia OÜ

04. jaanuar 2019

Uudised

Tööriistad