Autor: Lemmi Kann • 10. juuni 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vaata, milline on tööandja minimaalne sotsiaalmaksu kohustus

Maksu- ja tolliamet selgitab tööandja minimaalse sotsiaalmaksu kohustuse arvestamise korda.

1. Õiguslik regulatsioon. SMS-i sätted tööandja minimaalse sotsiaalmaksukohustuse kohta

 § 2. Maksuobjekt

(1) Sotsiaalmaksu makstakse:

1) töötajale rahas makstud töötasult ja muudelt tasudelt;3) avalikule teenistujale makstud palgalt ja muudelt tasudelt.

(2) Sotsiaalmaksu makstakse töötajale või teenistujale kuu eest makstud tasult, kuid mitte vähem kui SMS-i §-s 21 nimetatud kuumääralt, välja arvatud isiku puhul, kes saab riiklikku pensioni ning käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud juhtudel.

Riikliku pensioni saaja on isik, kes saab pensioni Eesti riigilt või tulenevalt sotsiaalkindlustuslepingust või sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise alasest Euroopa Liidu õigusaktist.Kui isik on töö- või teenistussuhtes mitme tööandjaga, maksab tema eest sotsiaalmaksu SMS-i §-s 21 nimetatud kuumääralt tööandja, kes tulumaksu kinnipidamisel arvestab maksuvaba tulu tulumaksuseaduse § 42 lõigete 1 ja 2 kohaselt.

(3) Sotsiaalmaksu makstakse töötajale või teenistujale kuu eest makstud tasult, kuid mitte vähem kui SMS-i §-s 21 nimetatud kuumääralt, proportsionaalselt sellel kuul töötatud ajaga, järgmistel juhtudel:

1) töötaja puhul, kes on töölepingu seaduse §-s 19 nimetatud alusel keeldunud töö tegemisest, välja arvatud poolte kokkuleppel antava tasustamata puhkuse korral;2) teenistuja puhul, kelle teenistussuhe on peatunud avaliku teenistuse seaduse § 108 punktide 2–9 alusel, välja arvatud poolte kokkuleppel antava tasustamata puhkuse korral;Riigikogu liikme puhul, kelle volitused on peatunud Riigikogu liikme staatuse seaduse § 6 lõike 1 punktide 1 ja 2 alusel, või3) töötaja või teenistuja puhul, kes on asunud tööle või lahkunud töölt sellel kuul.

(4) Sotsiaalmaksu makstakse töötajale või teenistujale kuu eest makstud tasult järgmistel juhtudel:

2) töötaja või teenistuja puhul, kellele on töölepingu seaduse § 43 lõike 4 või 6 alusel kehtestatud lühendatud tööaeg sellel kuul;3) töötaja või teenistuja puhul, kes kasvatab vanema või eestkostjana alla 3-aastast last või kolme või enamat alla 19-aastast last;4) töötaja või teenistuja puhul, keda on nimetatud ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 4 punktis 5.

§ 9. Sotsiaalmaksu maksmise kord

(7) Maksudeklaratsioonide vormid ja täitmise korra ning maksu arvestamise korra kehtestab rahandusminister.

 

2. Millal tööandjal ei teki sotsiaalmaksu kuumääralt arvestamise kohustust (SMS-i § 2 lõige 4)

Vastavalt SMS-i § 2 lõikele 2 peab tööandja maksma sotsiaalmaksu töötajale kuu eest makstud tasult, kuid mitte vähem kui 4350 kroonilt. Seega on tööandja sotsiaalmaksu minimaalseks kohustuseks 1436 krooni kuus (v.a seaduses sätestatud erandite puhul).

Eelkõige tuleb meeles pidada, et sotsiaalmaksu miinimumkohustus võib tekkida vaid töölepingulise töötaja puhul, seega kasutatakse käesolevas juhendis mõistet „tööandja” töölepingu seaduse tähenduses.

SMS-i § 2 lõige 4 sätestab erisuse lõikele 2, st loetleb töötajate kategooriad, kelle puhul ei teki tööandjal sotsiaalmaksu kuumääralt tasumise kohustust. Selliste töötajate eest arvestatakse sotsiaalmaksu neile tegelikult makstud töötasult, isegi kui see on kuumäärast väiksem. Tihti töötavad need töötajad (pensionärid, õppurid, väikeste laste vanemad) osalise tööajaga, mistõttu on nende töötasu Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. aasta määrusega nr 90kehtestatud töötasu alammäärast väiksem.

SMS-i § 2 lõikes 4 on sätestatud, et sotsiaalmaksu makstakse kuu eest makstud tasult järgmiste töötajate eest:

    * töötaja või teenistuja, kes saab riiklikku pensioni*

   * töötaja või teenistuja, kes kasvatab vanema või eestkostjana alla 3-aastast last või kolme või enamat alla 19-aastast last   * töötaja või teenistuja, kes on õigusaktide alusel asutatud ja tegutsevas Eesti õppeasutuses või välisriigi samaväärses õppeasutuses põhiharidust omandav õpilane kuni 21 aasta vanuseni, üldkeskharidust omandav õpilane kuni 24 aasta vanuseni, kutseõpet omandav koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta isik, põhihariduse või keskhariduse baasil kutseharidust omandav õpilane ning Eesti alalisest elanikust üliõpilane

   * töötaja või teenistuja, kellele on töölepingu seaduse § 43 lõike 4 või 6 alusel kehtestatud lühendatud tööaeg sellel kuul ehk 7-17-aastased töötajad ja haridustöötajad, kelle tööaja on kehtestanud Vabariigi Valitsus oma 2009. aasta 25. juuni määrusega nr 113

* SMS-i tähenduses on riikliku pensioni saajaks isik, kes saab pensioni Eesti riigilt või tulenevalt sotsiaalkindlustuslepingust või sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise alasest Euroopa Liidu õigusaktist. Aluseks võetakse Sotsiaalkindlustusameti poolt või sotsiaalkindlustuslepingu riigi (Ukraina, Kanada, Venemaa sõjaväepensionärid ja alates 2007. aasta 16. oktoobrist muud pensionärid) või Euroopa Majanduspiirkonna riigi pädeva asutuse poolt välja antud pensionäri pensionitunnistus. Maksuvabastus laieneb kõikidele pensioni liikidele: vanaduspensionile, töövõimetuspensionile, soodustingimustel pensionile jne.

Madalapalgalise osalist tööaega kasutava töötaja eest, kes ei kuulu eelnimetatud isikute hulka, peab tööandja maksma sotsiaalmaksu 1436 krooni kuus, kui osalise tööaja tõttu jääb töötaja palk alla 4350 krooni kuus. Kui selline töötaja töötab osalise tööajaga mitme tööandja juures, siis maksab sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses tööandja, kes töötaja palgalt tulumaksu kinnipidamisel arvestab maksuvaba tulu. Järelikult arvestab teine tööandja sotsiaalmaksu töötajale tegelikult makstud töötasult.

NB! Tähele tasub panna, et seoses uue töölepingu seaduse (edaspidi TLS2009) jõustumisega ja Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (edaspidi TLS1992) kehtetuks tunnistamisega 2009. aasta 1. juulist on kaotanud kehtivuse maksuvabastus sotsiaalmaksu miinimumkohustusest järgmiste töötajale puhul:

    * töötaja, kellele TLS1992 § 68 alusel kehtestati osalist tööaega või kes saadeti osaliselt tasustatavale puhkusele (§ 68 kohaselt töömahu või tellimuste ajutisel vähenemisel oli tööandjal oma asukoha (elukoha) tööinspektori nõusolekul õigus kokkuleppel töötajaga kehtestada töötajale kuni kolmeks kuuks aastas osaline tööaeg või saata töötaja osaliselt tasustatavale puhkusele samaks tähtajaks).

Seoses TLS1992 kehtetuks tunnistamisega on SMS-i § 2 lõige 4 punkt 1 alates 1. juulist 2009. aastal kehtetu. TLS2009 § 37 lõige 1 sätestab, et kui tööandja ei saa ettenägematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd, võib ta töötasu kuni kolmeks kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul vähendada mõistliku ulatuseni, kuid mitte alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära. Seda juhul, kui kokkulepitud töötasu maksmine oleks tööandjale ebamõistlikult koormav.Antud juhul annab TLS töötajale õiguse keelduda töö tegemisest võrdeliselt töötasu vähendamisega. Maksuhaldur on seiskohal, et kuna maksusoodustuse hulgast on see regulatsioon välja jäetud, peab tööandja antud juhul maksma sotsiaalmaksu töötaja eest mitte vähem kui SMS-i § 21 nimetatud kuumääralt. Samuti ei saa tööandja TLS2009 § 37 lõike 1 kohaselt vähendada töötasu alla töötasu alammäära    * erinevalt seni kehtinud seadusest ei sätesta TLS2009 lühendatud tööaega töötajatele, kes töötavad allmaatöödel, tervist kahjustavatel ja eriiseloomuga töödel ning seetõttu ei ole SMS-is enam vastavat maksusoodustust

Tähele tasub panna, et sotsiaalmaksu kuumääralt tasumise kohustus kehtib tööandjal ainult töölepingulise töötaja puhul. Kui tegemist on töövõtu- , käsundus või muu võlaõigusliku lepingu alusel või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstava tasuga, siis alati makstakse sotsiaalmaksu isikule tegelikult makstud tasult, st väljamakse tegijal ei ole kohustust maksta sotsiaalmaksu vähemalt 1436 krooni kuus.

Siinjuures tuleb arvesse võtta, et töövõtulepingu alusel teenust osutaval isikul või juhatuse liikmel ei teki õigust ravikindlustuskaitsele juhul, kui nende tasudelt makstav sotsiaalmaks on sotsiaalmaksu kuumäärast väiksem (ravikindlustusseaduse § 5 lõike 2 punktid 4 ja 5).

Vaata näiteid SIIT .

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700