Ka väikeettevõtted võivad laenu otsides välispanga peale loota

Majanduskriisi aegu on välispankadele nii meil kui ka mujal ette heidetud, et nad keerasid laenukraanid kinni. Kohalikud pankurid rahastaksid ettevõtlust stabiilsemalt, ütleb osa inimesi. Tegelikkuse määramiseks on majandusteadlased viimasel ajal teinud mitu laiaulatuslikku uuringut.

Alustuseks tuleb kokku leppida, mida käsitleda välispanga laenuna – kas piiriüleseid laene või välispankade kohalike kontorite antud laene. Kui võtta esimene, siis jääb jutt lühikeseks, sest piiriülese laenamise (s.o laenud pankadelt, mis pole riigis kohapealsete filiaalide või kontoritega esindatud) mahud
on tavaliselt tõesti küllaltki ebastabiilsed.

Kui valida teine definitsioon, siis on lugu segasem. Ühest küljest võib emapank
tõmmata kapitali kehvas majanduslikus olukorras riigist välja ja panna intressi teenima mujal – seal, kus oodatav tootlus on parem. Teisalt aga on suurtel rahvusvahelistel pankadel tavaliselt rohkem ressurssi oma filiaalide toetamiseks kui kohalikel pankadel.

Ralph de Haas ja Ivan van Lelyveld analüüsisid paari aasta eest andmebaasi, mis sisaldas andmeid 45 rahvusvahelise panga kohta. Pankade peakorterid paiknesid 18 riigis ning filiaale oli neil 46 riigis (kokku 194). Peale selle sisaldas andmebaas andmeid kõigi asjassepuutuvate riikide viie suurima kohaliku panga kohta.

Pigem pidurdab kohalik kui välispank
Haas ja Lelyveld leidsid, et tavaliselt ei tõmba rahvusvahelised pangad finantskriisi ajal filiaalidest raha välja.
Hoopiski kohalike pankade laenamine on finantskriisi ajal järsult vähenenud
– põhjuseks ilmselt see, et neil ei ole emapanka, kellelt oleks võimalik tuge saada. Palju sõltub muidugi ka emapanga tervisest – nõrk pank ei jaksa oma filiaali toetada ning halvemal juhul võib ta muutuda hoopiski kriisi eksportijaks, kui peab hakkama koduste probleemide lahendamiseks oma välismaiste filiaalide tegevust
kokku tõmbama.

Seekordse globaalse kriisi aegu on välispangad siiski olnud pigem stabiilsuse
hoidjad, kuigi võinuks minna ka teisiti. “Piiriülest laenamist – eriti sündikaatlaene – on kõvasti vähendatud, kuid paljud rahvusvahelised pangad on seni jätkanud oma välisfiliaalide toetamist. Arvestades käimasoleva kriisi erakordsust, on emapankade toetust täiendanud rahvusvaheliste finantsasutuste koordineeritud jõupingutused,” kirjutas Haas mullu majanduspoliitika portaalis voxeu.org avaldatud artiklis.

Erinevad meetodid, sarnane tulemus

Tänavu aprillis käsitlesid sama teemat samas portaalis, aga veidi teise nurga alt Maailmapanga ökonomistid Thorsten Beck, Asli Demirgü?- Kunt ja Maria Soledad Martinez Peria. Neid huvitas, mille poolest erineb kodu- ja välismaiste pankade
laenuandmise tehnoloogiline ja organisatsiooniline struktuur. Nende uuring põhineb mahukal küsimustikul, millele vastasid 45 riigi 91 panka. Kõik pangad kuulusid oma riigi viie suurima hulka.

“Tavaarusaama kohaselt on väikesed kohalikud pangad tõenäolisemad
väikeettevõtete finantseerijad, sest nad sobivad paremini nn suhtepanganduseks,
kus rahastamine põhineb peamiselt “pehmel” infol, mida laenutöötajad koguvad pidevate ja personaalsete otsekontaktide kaudu ettevõtete omanike ja juhtidega
ning kohaliku kogukonnaga,” kirjutavad autorid.

Kuid nende uuring ei näidanud selle arusaama paikapidavust. “Me ei leidnud tõendeid, et välispangad kipuvad väikeettevõtetele vähem laenu andma kui kohalikud pangad. Välispangad annavad väikeettevõtetele laenu samavõrra, kuid teistsuguseid võtteid ja organisatsiooni kasutades.”
Nad toetuvad rohkem “kõvale” informatsioonile, nad annavad pigem tagatud laenusid ning on vähem tõenäoline, et nad on detsentraliseerinud laenuotsuste tegemise ja laenuriskide juhtimise.

Uuriti ainult suuri pankasid
Mõlema uuringu puuduseks võib pidada seda, et nad põhinevad ainult suurte
pankade andmetel ja vastustel. Siiski veenavad nad, et välispankade süüdistamine
pole üldjuhul õigustatud, sest tegelikult nad ikkagi suurendavad riigi pangasüsteemi stabiilsust. Väikeettevõtete seisukohast on aga tõenäoliselt hea, kui riigis tegutseb nii rahvusvahelisi kui ka kodumaiseid pankasid. Nende meetodid ettevõte laenukõlblikkuse hindamiseks on mõnevõrra erinevad, seega annavad nad ka laenuvõimaluse erilaadsetele ettevõtetele.

Uuring näitas, et olenemata kasutatavatest meetoditest, jõuavad pangad laenu mahu, tüübi ja hinnastamise küsimustes sõltumata oma omandivormist üsna ühesugustele lõppotsustele.


Mida peavad rahvusvahelised pangad väikeettevõteteks?

* Vastuseks küsimusele, kuidas te defineerite väikeettevõtet, vastas 85% Thorsten Becki, Asli Demirgü?-Kunti ja Maria Soledad Martinez Peria küsimustiku täitnud pankadest, et aastakäibe järgi.

* Väikeettevõtteks liigitavad nad ettevõtte, mille käive jääb keskmiselt 200 000 kuni nelja miljoni dollari vahele, ning keskmisteks ettevõtted, mille käive jääb 2 miljoni ja 16 miljoni dollari vahele.

* Kõik pangad defineerivad väikeettevõtet üsna ühtmoodi.

Artikkel ilmus Äripäeva infolehes Finantsjuhtimine .

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Äripäeva infoleht Finantsjuhtimine

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Lihtne äritarkvara juhile

BudgetMatador on juhi töölaud ettevõtte rahaasjade haldamiseks. Rakendus optimeerib juhi ning raamatupidaja vahelist koostööd ning annab juhile mõeldud ülevaate ettevõtte finantsolukorrast.

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Valdkonna tööpakkumised

KAARLI HAMBAPOLIKLIINIK otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Tripod Grupp OÜ

30. november 2018

MAXIMA EESTI OÜ ootab oma meeskonda PALGAARVESTAJAT

Maxima Eesti OÜ

19. november 2018

Uudised

Tööriistad