Maksukorralduse seaduse problemaatilised muudatused

Rahandusministeerium on ette valmistanud ning nüüdseks juba teisele kooskõlastusringile - Justiitsministeeriumile kontrollimiseks - saatnud maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu, milles maksumaksjate liidu hinnangul on hulgaliselt küsitavusi. 

Seaduses on kavas teha küllaltki olulised muudatused ning tähelepanelik lugeja, kellel on teatud ulatuses toimiv lühimälu, saab kindlasti aru, milline kohtupretsedent muudatustest läbi kumab.  Muudatusi on samas küllalt erinevaid. Vaatame neist mõningaid järgnevalt.

Haldusakti kättetoimetamine

Üldjuhul on maksuhalduri enda valida, mil viisil haldusakt (nt maksuotsus, maksuteade, korraldus) menetlusosalisele kätte toimetada (kui seadus kohustuslikku kättetoimetamise viisi ei sätesta). Võimalik on dokumenti kätte toimetada allkirja vastu, posti teel, elektronposti kaudu (kasutatakse nt maamaksuteadete puhul ) või perioodilise väljaande kaudu. Üldjuhul, nagu öeldud, valib maksuhaldur ise kättetoimetamise viisi. Seejuures tuleb arvestada, et kui dokument saadetakse füüsilisele isikule lihtkirjaga, ei suuda maksuhaldur tõendada ei kirja kättesaamist menetlusosalise poolt ega ka kättesaamise aega. Tavaliselt usutakse seda, mida menetlusosaline ütleb.

Kui menetlusosalise aadressi kohta puuduvad andmed või kui menetlusosaline ei ela või ei asu registrisse kantud või maksuhaldurile teadaoleval aadressil ja tema tegelik viibimiskoht või tegevuskoht ei ole teada ning dokumenti ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada, võib maksuhaldur dokumendi resolutiivosa avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded (MKS § 55).

Praegune redaktsioon nõuab dokumendi resolutiivosa avaldamist vähemalt kahel korral ja vähemalt kahenädalase vahega. Dokumendi resolutiivosa loetakse kättetoimetatuks teistkordse avaldamise päevale järgneval päeval. Muudatuse kohaselt soovitakse aga piirduda ühekordse avaldamisega ning dokumendi resolutiivosa loetakse kättetoimetatuks 10 päeva möödumisel selle avaldamisest.

MKS seletuskirjas selgitatakse, et maksukohustuslasi, kelle kohta puuduvad andmed või nende tegelik viibimiskoht või tegevuskoht ei ole teada, on Maksu- ja Tolliameti andmetel üle saja tuhande. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes ja täitemenetluse seadustiku § 24 lõikes 5 sätestatud analoogsele regulatsioonile tuginedes sätestatakse, et dokumendi resolutiivosa loetakse kättetoimetatuks 10 päeva möödumisel selle avaldamisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kehtiva korra järgi peab resolutiivosa avaldama kaks korda vähemalt kahenädalase vahega.

Samas unustatakse ära, et see on küllalt äärmuslik dokumendi kättetoimetamise viis, pigem tuleks tagada pikem aeg. Kui paljud meist on enda kohta „ametlikest teadetest” midagi otsinud? Kes üldse teab, kus need avaldatakse? See ei ole mingi ajalehe surmakuulutuste rubriik, mida teatud vanusesse jõudes harjumuslikult silmas peetakse, samas küllaltki põnev lugemismaterjal nendele, keda huvitavad uudised rubriigist „kas naabrimehel on juba hakanud minust halvemini minema?”, sest valdavalt avaldatakse selles väljaandes kohtutäiturite teateid, kohtukutseid ja muid sarnaseid mitte just suurele edule viitavaid sõnumeid.

Menetlusökonoomika kaalutlus versus põhiõiguste riive on ikka väga labane kaalutlus, mida muutmisel arvestada, iseäranis arvestades, et muid praktikas tõusetunud probleeme seletuskiri ei paljasta. Riik peaks olema eelkõige huvitatud, et isiku teadmata midagi ei toimuks. Kui probleem on see, et maksuametnik peab sama teadet kaks korda saatma, siis kaotage kahekordne avaldamine ära ja pikendage tähtaega.

Ja miks MTA nii väga tahab juhinduda täitemenetluse seadustikust? Võiks ju hoopis juhinduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku analoogsest sättest, mis reguleerib dokumendi avalikku kättetoimetamist: Dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Asja arutav kohus võib määrata dokumendi kättetoimetatuks lugemiseks pikema tähtaja. Sel juhul avaldatakse tähtaeg koos avaliku kättetoimetamisega.

Vaatluse läbiviimine

Maksukorralduse seadus annab maksuhaldurile õiguse siseneda vaatluse läbiviimiseks maatükile, ehitistesse ja ruumidesse, kus toimub maksukohustuslase majandus- või kutsetegevus (§ 72 lg 1). Üldjuhul teatatakse vaatluse läbiviimisest ette aja jooksul, mis võimaldaks maksukohustuslasel kavandatava toimingu suhtes seisukohta võtta. Vaatluse läbiviimisest ei teatata ette kiireloomulistel juhtudel (§ 72 lg 3).

Seadust täiendatakse lausega, mis võimaldab vaatluse ette teatamata läbi viia ka siis, kui etteteatamine võib ohustada vaatluse eesmärgi täitmist. Seaduseelnõu seletuskirjas selgitatakse: Näiteks ehitusplatside, taksode peatuskohtade, vabaõhuürituste, turuplatside jne vaatlemine, millest ette teavitamine ei võimalda tõenäoliselt majandustegevust vaadelda selliselt, nagu see oleks olnud võimalik ilma ette teatamata. Ette teavitamata läbiviidav menetlustoiming peab kontrolliobjekti suhtes olema proportsionaalne, mistõttu igale kontrollile eelneb vaadeldava majandustegevuse riskianalüüs.

Praktika on näidanud, et selline etteteatamata tegevus ei läbi mingit erilist riskianalüüsi ja proportsionaalsuse testi ning ka vastavad haldusaktid kipuvad põhjenduste osas küllalt napisõnaliseks ja loosunglikuks jääma. Teisest küljest on loomulikult arusaadav, et kui mõnel juhul visiidist ette teatada, saab peamiselt Potjomkini külaga tutvuda  ning ette teatamata jätmine võib kahtlemata olla õigustatud. Loodetavasti hakkab sellistele vaatlustele eelnema ka analüüs ning põhiõiguste riive raskuse osas proportsionaalsuse test.

Seletuskiri täpsustab ka, et Seaduse vastuvõtmine võimaldab maksuhalduril ilma maksukohustuslast põhjendamatult koormamata võidelda senisest tõhusamalt võimalike maksupettuste vastu. Selleks annavad võimaluse näiteks maksukohustuse täitmist tagavate toimingute osas sisse viidavad täiendused ning vaatluse läbiviimise võimaluste täpsustamine.

Seega isikuid, kelle ettevõtluses on, mida vaadelda, ei koormata liigselt eelneva teabega vaatluse kohta. Vaatlus viiakse lihtsalt läbi ning eelnev seisukoha võtmine maksukohustuslase poolt jne jääb ära ja kogu lugu. See on tõhus, sest nii on kirjas. Võib-olla oleks veel parem, kui ausad ja korralikud maksumaksjad hakkaksid ise regulaarselt oma asju maksuametis ette näitamas käima või kutsuksid maksuametniku omale külla?

Haldusakti täitmise peatamine

Küllaltki omapärasest ideest kantud muudatused puudutavad haldusakti täitmise peatamist vaidemenetluse väliselt (uus § 1071): Maksuhaldur võib peatada haldusakti täitmise ilma maksukohustuslase taotluseta, kui maksukohustuslane on haldusakti vaidlustanud kohtumenetluses ja maksuhaldur peab haldusakti täitmise peatamist kaalukatest avalikest huvidest lähtuvalt otstarbekaks. Kui haldusakt on täitmise peatamise otsuse tegemise ajaks juba täidetud, siis täidetakse haldusakt tagasi.

Seaduseelnõu seletuskiri pajatab: Haldusakti täitmise peatamise saavad tingida näiteks maksuhalduri põhjendatud kahtlused haldusakti (nt maksuotsuse) õiguspärasuse osas, mis on tekkinud eelkõige pärast haldusakti andmist.Põhjendatud kahtlused tähendavad seda, et haldusakti hilisemal kontrollimisel selgub, et on tõusetunud täiendavad asjaolud, mis räägivad haldusakti õiguspärasuse vastu, kuid samaaegselt esinevad ka haldusakti õiguspärasust kinnitavad asjaolud. Põhjendatud õiguslikud kahtlused võivad olla nii õiguslikes küsimustes kui selles, kuidas hinnata asjas tuvastatud fakte. Kahtluste ulatus ei pea haldusakti täitmise peatamiseks üles kaaluma haldusakti õiguspärasust kinnitavat osa. Piisab, kui nii haldusakti õiguspärasus kui õigusvastasus on sama tõenäoline. Arvestatavad kahtlused tulevad kõne alla eelkõige siis, kui kohtupraktika on vaidlusaluses küsimuses ebaselge või vastuoluline; haldusorgan kahtleb asjaomase õigusnormi põhiseaduspärasuses või kahtleb selle kooskõlas Euroopa Ühenduse õigusega.

Justiitsministeerium juhib oma kooskõlastuses Rahandusministeeriumi tähelepanu sellele, et kui MTA peatab haldusakti täitmise vaidemenetluses, siis toimub ka tagasitäitmine (kui haldusakt on täidetud) ning peatub intressiarvestus, samas kui kohtu poolt haldusakti täitmise peatamisel haldusakti tagasitäitmist ning intressiarvestuse peatamist ei toimuks. Tegemist on isikute ebavõrdse kohtlemisega, mida ei õigusta ka kaalukad avalikud huvid.

Samuti peaks haldusmenetluse loogika kohaselt olema võimalik üksnes täitmata haldusakti täitmise peatamine. Kui haldusakt on juba täidetud, ei ole täitmise peatamine koos tagasitäitmisega enam kohane meede. Justiitsministeerium seega vastava muudatusega ei nõustu.

Lisaks tuleb muidugi tähelepanu juhtida sellele, et kui maksuhaldur peaks juhuslikult näiteks jõudma seisukohale, et mõni õigusakt on vastuolus kõrgemalseisva õigusaktiga või ka Euroopa Ühenduse õigusega, tuleks sellest vastavalt alluvussuhetele teada anda ja teha ettepanekuid probleemse normi analüüsimiseks ning vajadusel seisukoha võtmiseks. Hakata nüüd kohtu kaudu lihtsalt testima mingeid norme ei ole päris normaalne, kui kahtlus on olemas. Riik muidugi jõuab finantseerida kohtuvaidlusi, kuid tihti on vaidluse teiseks pooleks lihtsurelik, kellel ei ole ehk piisavalt rahalisi vahendeid sellise testi tegemiseks.

Teine küsimus puudutab kohtupraktika ebaselgust või vastuolulisust. Ma julgen siinkohal küll maksuameti kodulehele viidata ja selgitada, et sellel puudub esiteks igasugune kohtupraktika ülevaade, analüüsidest rääkimata. Tõsi, on seisukohad lähetuse kohta, kuid rohkem eriti midagi ei ole.  Sellises olukorras vihjata mingile ebaselgele või vastuolulisele kohtupraktikale on pigem käsitatav kohtute mõnitamisena. Ja jällegi — miks peaksin mina enda naha peal paar-kolm aastat tunda saama, et maksuameti jurist ei saa kohtuotsusest aru?

Kolmas ja peamine küsimus puudutab muidugi maksuhalduri põhjendatud kahtlust haldusakti õiguspärasuse osas. Minu meelest on ilmselge, et seadus peab kaitsma isikuid riigivõimu omavoli eest (põhiseaduse § 13). Kui riik ei ole veendunud, et haldusakt või toiming on üdini kehtiva õiguse ning õiguse üldpõhimõtetega kooskõlas, ei tohiks haldusakti anda või toimingut sooritada. Riik ei tohi asuda sellisele positsioonile, kus isik kui nõrgem pool (vs riik) on alati kaotaja kas või näiteks seetõttu, et ta ei suuda endale piisavalt arukat esindajat palgata, kes oskaks teda edukalt esindada.

Ja ega MTA ei saa ka üleliia nina alla hõõruda kõikvõimalikke juhendmaterjale, mida n-ö probleemsete kaasuste osas oleks maksukohustuslastele heatahtlikult jagatud. MTA kodulehel on ametlikke juhendmaterjale pigem vähe kui palju.

On selge, et kohtuvaidlusi tuleb alati ette, kuid kasutada kohtusüsteemi pelgalt oma seisukohtade kontrollimiseks ei ole õige.

Intressiarvestuse muudatused

Esmalt vajab muidugi märkimist, et kui maksuhaldur omal algatusel peatab haldusakti täitmise, peatatakse ka intressiarvestus riigi kasuks.

Kui haldusakti täitmine peatatakse mõnel muul alusel, ei ole peatamise ajal intressiarvestuse kohustust. Kui täitmise peatamise otsus tühistatakse või kui täitmise peatamine lõpeb vastava tähtpäeva saabumise tõttu, ent haldusakt jääb kehtima, mõjub täitmise peatamise äralangemine tagasiulatuvalt.

Erisus on selles, et muul juhul haldusakti täitmise peatamisel peab intressi lõpuks ikkagi maksma, kui haldusakt jääb kehtima. Juhul kui maksuhaldur peatab omal algatusel haldusakti täitmise, jäetakse periood, mil täitmine on peatatud, üldse intressiarvestusest välja. Sama muudatus tehakse lisaks MKS § 115 lg-le 1 ka § 116 lg-s 1, mis sätestab maksukohustuslase kasuks intressi arvestamise alused.

Samas tunnistatakse ka kehtetuks MKS § 116 lg 1 viimane lause: Kui maksukohustuslane on enne tasumise aluseks olnud haldusakti muutmist või kehtetuks tunnistamist taotlenud enammakse tagastamist oma pangakontole, arvestatakse intressi kuni tagastamise päevani.

Seletuskiri selgitab: Maksukohustuslane ei saa maksuhaldurilt nõuda intressi arvestamist kuni raha isiku pangakontole laekumise päevani, vaid kuni tasumise aluseks olnud haldusakti muutmise või kehtetuks tunnistamise päevani. Tegemist on isikule kuuluva tagastusnõudega ja ettemaksukontol olevat raha saab isik vabalt kasutada ning seetõttu ei ole põhjendatud intressi tasumine maksukohustuslasele.

Paraku unustatakse ära, et ettemaksukonto ei ole võrreldav tavalise pangakontoga ning sealt ei saa suvaliselt raha välja võtta (maksuameti ega Rahandusministeeriumi seinas ei ole sularahaautomaati). Kui isikul ei ole maksukohustusi, millega enda nõuet tasaarvestada, on tal suhteliselt vähe kasu sellest, et tema ettemaksukontole mingi summa laekub. Kui ta tahab raha kätte saada, peab ta ikkagi MKS § 106 lg 2 kohaselt veel 30 päeva ootama. See ei ole normaalne, intressi tuleks arvestada senistel alustel siiski.

Ka Justiitsministeerium leiab, et õige oleks jätta praegune regulatsioon muutmata, sest muudatuse tagajärjel seataks isikud ebavõrdsesse olukorda. „Seega tekib ebavõrdne olukord maksukohustuslaste, kellel on pärast tagastusnõude tekkimist võimalik tagastusnõue tasaarvestada jooksvate rahaliste kohustustega, ja nende vahel, kes peavad ootama raha laekumist oma pangakontole.“

Üks oluline aspekt, mida muuta soovitakse, puudutab nn intressilage. MKS § 119 lg 1 p 5 kohaselt peatub intressiarvestus, kui intressisumma ületab selle arvestamise aluseks oleva maksunõude. Maksunõude suuruse saavutab intress natukene rohkem kui nelja ja poole aastaga (0,06% päevas ehk 21,9% aastas). Sätet ei kohaldata kuni 2011. aasta 1. jaanuarini arvestatud maksunõuet ületava intressisumma osas, kuid intressi arvestamist ei jätkata (MKS § 1682).

Ajatamine

Suhteliselt ebameeldiv muudatus puudutab maksuvõla ajatamise aega. Kui praegu ei sätesta seadus ajatamise perioodi üldse, vaid see on puhtalt jäetud maksuhalduri diskretsiooni raames otsustamiseks, siis muudatusega kavatsetakse piirata ajatamisperioodi pikkust 12 kuuga.

See ei ole tegelikult sugugi normaalne. Seletuskirjas viidatakse, et Ajatamisele piirangu seadmiseks on mitmeid põhjuseid — pika võlaga ettevõtted ohustavad ettevõtluskeskkonda ja teisi ettevõtteid. MTA-t võidakse kasutada kui panka ning ajatamise perioodil saab vara välja kantida ning ettevõte muutub jäädavalt maksejõuetuks. Maksuvõla ajatamine on ajutine meede nendele ettevõtetele, kelle probleemid on ajutist laadi. Kui ajutine makseraskus kestab pikemalt kui aasta, siis saab maksumaksja taotleda ajatamise pikendamist.

Ma küll ei tea, mida ettevõtluskeskkonna ohustamine sellest kontekstis tähendada võiks ning mis siis maailma majandusest saaks, kui likvideerida kõik äriühingud, kellel on maksuvõlg ajatatud pikemaks perioodiks kui 12 kuud. Võib arvata, et mõne väikese majandusmulli saaksime sellega veel tühjaks lasta, kui kogu maailma silmas pidada.

Kui EML julges varem esitada ettepanekuid maksuintressi kaotamiseks ajatamise perioodil , siis nüüd, saades aru, milline Pandora laegas on avatud, sooviks ilmselt igaüks, et seda teemat ei oleks eales puudutatud.

Kui maksuametnikud arvavad, et nende ainus ülesanne on kiiresti maksud kätte saada ja hävitada need ettevõtjad, kes kas või  praeguse majandusseisu olukorras natukene riigile võlgu on jäänud, peaksid nad endale küll pigem Statistikaametis tööd otsima, sest protsesside pööramise õiguse olemasolu on nende kätes väga destruktiivne ja ühiskonnale ohtlik.

Ajatamisperioodi pikkus peab sõltuma konkreetsest maksumaksjast, arvestades tema majandustegevuse eripära. Ajatamisperioodi pikkus ei tohiks sedavõrd lühike olla, sätte võiks rahulikult praegusel kujul kehtima jätta. Sisuliselt samal seisukohal on ka Justiitsministeerium.

Artikkel ilmus EML ajakirjas MaksuMaksja
 

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Martin Huberg

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Innovatiivne ja suurte võimalustega Microsoft Dynamics NAV

Keskmistele ja suurtele ettevõtetele mõeldud Dynamics NAV on Microsofti majandustarkvaradest globaalselt enim müüdud ja kiiremini arenev lahendus, mida on viimasel kümnendil jõuliselt arendatud.

Lihtne äritarkvara juhile

BudgetMatador on juhi töölaud ettevõtte rahaasjade haldamiseks. Rakendus optimeerib juhi ning raamatupidaja vahelist koostööd ning annab juhile mõeldud ülevaate ettevõtte finantsolukorrast.

Valdkonna tööpakkumised

TALOT otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Talot AS

31. august 2018

Uudised

Tööriistad