Arusaamatu optimism

Kas ettevõtted hilinevad arvete maksmisel järgmise aasta jooksul harvemini kui mullu? Vaid iga kümnes Euroopa ettevõtja usub, et olukord võiks selles osas paraneda, selgub Intrum Justitia märtsis tehtud maksekultuuri uuringust. Samast uuringust saab teada ka ühe väga üllatava tõsiasja Eesti kohta. Nimelt on Eesti ettevõtja üks Euroopa juhtivaid optimiste!

Vaid iga viies Eesti ettevõtja arvab, et kaupa või teenust krediiti müüa on lähema aasta jooksul riskantsem kui täna! Me oleme siin sama optimistlikud kui poolakad ja norrakad. Samas hindab rohkem kui iga kolmas Euroopa ettevõtja olukorda pessimistlikult ja on veendunud, et krediidiriskid siiski kasvavad. Seda, et riskid kasvavad, arvab ootuspäraselt enamik Kreeka ettevõtjaid, aga ka ligikaudu pooled Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa, Iirimaa jt äri- ja finantsjuhtidest. Neli viiendikku Eesti ettevõtjaist arvab, et olukord püsib stabiilne läbi järgneva aasta.

Poolakate ja norrakate optimism on mõistetav. Poolal on õnnestunud ainsana ELis majanduslangust vältida, mille põhjuseks peetakse ennekõike Poola suurt siseturgu, mis suudab tarbida enamiku toodangust. Kuivõrd Norras leidub naftat ja maagaasi, pole seal vast tõesti eriliseks muretsemiseks põhjust. Meil pole naftat ega suurt siseturgu, lisaks elasime üle ELi kõige suurema majanduslanguse. Mis toidab eestlaste optimismi? Üle Euroopa kogutud andmetele otsa vaadates meenub, mida räägivad psühholoogid kriisiolukordade läbimise kohta: kõigepealt tuleb šokk, sellele järgneb eitamise faas.

Keskmine maskeviivituse aeg on võrreldes eelmise aastaga Eestis päeva võrra pikenenud ehk kasvanud 11 päevale. Samas on enamik Euroopa riikide ettevõtjaid finantskriisile suutnud kiiresti ja efektiivselt reageerida, mille tagajärjel on keskmine maksetega viivituse aeg Euroopas tervikuna hoopis päeva võrra vähenenud. Makseviivituse aeg Euroopas keskmiselt on 18päevane. Seega on näha, et ettevõtjad on võtnud end käsile ning tugevdanud oma krediidijuhtimise ning -haldamise protsesse.

Jah, me maksekultuuril pole vigagi, kui võrrelda seda Portugali või Kreekaga, kus tasutakse arveid teosammul, vastavalt 51- ja 49päevase hilinemisega.

Ettevõtjate ego ei tohiks turgutada teadmine, et üle kolme kuu pikkused võlad on meie kõikides majandussektorites oluliselt kasvanud. Sel aastal on üle 90 päeva võlas juba 15 protsenti kõikidest väljastatud arvetest. Aastaga on üle 90päevased võlad ettevõtete bilansis kasvanud kahe kolmandiku võrra. See näitaja ennustab, et kasvamas on ka lõplikult tasumata jäävate arvete osakaal. Krediidikahjud on Eestis võrreldes eelmise aastaga kasvanud 14 protsendi võrra, lõplikult maksmata jäävate arvete osakaal on Eestis aastaga kasvanud 3,3 protsendile. Ettevõtjatele on kindlasti äärmiselt murettekitav, et krediidikahjud on suurenenud ka me peamistel eksporditurgudel: Soomes, Rootsis, Saksamaal ja Norras.

Eeltoodu taustal on arusaamatu, et kaks kolmandikku Eesti ettevõtetest pöördub krediidihaldusettevõtte poole või kasutab nende abi alles siis, kui võlgnevuse tekkimisest on möödas juba üle kolme kuu! Kogemused näitavad, et oht rahast ilma jääda kasvab iga maksetähtajast möödunud päevaga. Kui paari kuu vanuse tasumata arve maksmise tõenäosus on veel julgelt üle poole, siis aastavanuse tasumata arve maksmise tõenäosus läheneb varsti juba nullile.

Kuna me aga jutuks olnud küsitluse järgi oleme suured optimistid, siis kardetavasti arvatakse, et kui üks konkreetne klient on seni korrektselt maksnud, siis küllap maksab ta ka edaspidi. Tänases majandusolukorras tuleb aga tasumata arvetega hakata tegelema kohe pärast maksetähtaja möödumist. Ainult sel juhul on lootust optimistlikust eitamise faasist üle minna paranemise ja kasvu faasi.

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Ivar Tammemäe

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Lihtne äritarkvara juhile

BudgetMatador on juhi töölaud ettevõtte rahaasjade haldamiseks. Rakendus optimeerib juhi ning raamatupidaja vahelist koostööd ning annab juhile mõeldud ülevaate ettevõtte finantsolukorrast.

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Valdkonna tööpakkumised

TALOT otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Talot AS

30. september 2018

RICKMAN TRADE OÜ otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Rickman Trade OÜ

23. september 2018

BALTIC CONNEXIONS OÜ otsib OSTUASSISTENT-RAAMATUPIDAJAT

Baltic Connexions OÜ

28. september 2018

Uudised

Tööriistad