Hundimägi: viis põhjust töötaja maksukoorma kärpimiseks

Eelmisel aastal tõusis töötajate ja ettevõtjate poolt tasutav töötuskindlustusmakse määr viis korda ehk 0,9 protsendilt 4,2 protsendile. See maksutõus on nullinud ära Reformierakonna peamise valimislubaduse – alandada tulumaksumäära.

Töötuskindlustusmakse järsu kerkimise vastu ei protestitud, sest tööpuudus kasvas kiiresti ning oli mõistetav, et töötukassa vajas senisest rohkem raha.

Töötukassa aruanne aga näitab, et maksumäära tõus oli liiga järsk, sest töötukassa reservid on vaatamata kõrgele tööpuudusele suurenenud. See tähendab, et riik on korjanud inimeste käest töötute aitamiseks rohkem raha, kui oleks olnud vaja. Seetõttu tuleb töötuskindlustusmakse määra võimalikult ruttu alandada.

Alandamise toeks on järgmised argumendid:

Esiteks. Praegune valitsusliit eesotsas Reformierakonnaga on lubanud alandada otseseid ning kergitada kaudseid makse. Kaudsete maksude, näiteks aktsiiside tõus, on olnud muljetavaldav. Samas otseste maksude alandamisest on loobutud.

Selline lubadustest kõrvale hiilimine oleks mõistetav, kui riigil tõesti ei oleks piisavalt raha, et oma ülesandeid täita. Töötukassa reservide paisumine majanduskriisi ja kõrge tööpuuduse ajal aga näitab, et riik võtab maksumaksjate taskust ära liiga suure summa. Oleks normaalne, kui paralleelselt tööpuuduse kasvuga ei suureneks töötukassa reservid.

Teiseks. Kõrge töötuskindlustusmakse määraga viib riik raha tarbimisest välja. Kui vaatame igat üksikut inimest eraldi, siis võib öelda, et see makse moodustab väikese osa inimeste sissetulekust. Kui aga summad kokku lööme ning vaatame, millise tempoga kasvavad töötukassa reservid, siis korjab riik endale sel aastal tagavaraks üle 300 miljoni krooni.

Madalam maksumäär tähendaks seda, et inimestele laekuks tehtud töö eest iga kuu natukene suurem summa, mille nad saaksid tarbimisse suunata. Samuti väheneks ettevõtete jaoks ühe töökohaga seotud kulud. Võib-olla jääks nii mõnigi töökoht tänu maksukoormuse vähendamisele alles.

Kolmandaks. Töötukassa reservides teenib maksumaksjatelt kogutud raha vähe tulu, õigemini ei teeni suurt midagi. Töötukassa on oma varade haldamise usaldanud kahele investeerimisfirmale, kes teenisid eelmisel aastal ligi 2 miljardi krooni paigutamiselt keskmiselt 3% tulu. See on tagasihoidlik tulemus arvestades eelmisel aastal finantsturgudel toimunut ning ka seda, et varasemal aastal on töötukassa vahendite investeerimisel teenitud hoopis kahjumit.

Neljandaks. Meil on tööpuudus praegu küll rekordiliselt kõrge, kuid I kvartali majanduslangus oli võrreldes eelmise aasta teise poolega juba meeldivalt väike. Analüütikute ühine arvamus on, et selle aasta teisest poolest pöörab majandus tõusule. See tähendab, et aasta teises pooles hakkab tööpuudus vähenema ehk väheneb ka töötukassa rahavajadus. Kui jätkame kõrge maksemääraga, siis võib juhtuda, et koos tööpuuduse vähenemise ja majanduskasvuga hakkavad veelgi kiiremas tempos suurenema töötukassa reservid. Me viime veelgi suurema summa raha Eesti majandusest välja.

Muidugi võib juhtuda, et positiivsed ootused ei täitu ja kukume sügavamasse kriisi. Eurotsoonis toimuv sunnib arvestama ka väga negatiivsete stsenaariumitega. Samas ei tohi unustada, et juba praegu on töötukassa reservid suurenenud ja kui olukord majanduses peaks analüütikute üllatuseks minema hullemaks ning tööpuudus veelgi kasvama, siis on töötukassal praegu piisavalt vahendeid, et selle olukorraga toime tulla. Maksemäära tagasi tõstmine võiks kerkida päevakorda, kui tõesti hakkavad töötukassa reservid kiirelt vähenema.

Viies ja viimane põhjus on seotud nendega, kes ei toeta maksemäära alandamist. Nendeks on töötukassa juhatus ja nõukogu ning rahandusminister Jürgen Ligi. Kui loen nende põhjendusi, siis on minu oponentidel ainult üks vastuargument ja juba see fakt räägib töötuskindlustusmakse alandamise poolt.

Nad väidavad, et töötukassa reservid pole tänasel päeval veel piisavad. Majanduskriisi alguses oli reservi suuruseks 3 miljardit krooni, selle aasta lõpuks prognoositakse 2,5 miljardit krooni.

Töötukassa nõukogu liige ja ametiühingute juht Harri Taliga ütles, et vastutustundlik käitumine nõuab vaatamist kaugemale tulevikku ja töötukassale piisavate reservide kogumist, et tulla toime järgmise majanduskriisiga. Selle täpse aja ennustamine on tänamatu töö, aga valmis tuleb selleks olla, lausus Taliga.

Praeguse majanduskriisi ajal ei ole õige valmistuda juba uueks kriisiks. Esmalt tuleks meil üritada praegune kriis võimalikult kiiresti ära lõpetada. Üks võimalus ongi tööjõu maksukoormuse alandamine. Kui majanduse olukord muutub paremaks, siis tasub hakata mõtlema, kuidas taastada töötukassa reserv sellises mahus, mis oli enne praegust kriisi.

Päevakommentaarid on Vikerraadio eetris igal tööpäeval kell 12:30 ja 17.45. Äripäeva juhid kommenteerivad majandusteemasid teisipäeviti.

Osale arutelus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad