Autor: Lemmi Kann • 10. mai 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Uuring: avalik sektor on krooniline maksudega hilineja

Euroopa juhtiva krediidikorraldusteenuste kontserni Intrum Justitia poolt märtsis läbi viidud maksekultuuri uuringust selgub, et Eesti avaliku sektori asutuste maksekäitumine on halvenenud ning üle kolme kuu pikkused võlad kõikides sektorites oluliselt kasvanud.

Kui ülemöödunud aastal viivitas avalik sektor Eestis arvete tasumisega 5 ning 2009. aastal 6 päeva, siis nüüd hilinetakse maksmisega juba keskmiselt 9 päeva. Euroopas tervikuna maksavad aga avaliku sektori asutused arveid neli päeva varem kui möödunud aastal.

Eesti tarbijate ja ettevõtete maksekäitumine viimase aastaga muutunud ei ole - tarbijatest eraisikud hilinevad arvete maksmisega endiselt keskmiselt 8 päeva ja ettevõtted 16 päeva.

Oluliselt on kasvanud üle kolme kuu pikkuste võlgade osakaal. Käesoleval aastal on üle 90 päeva võlas juba ligi iga seitsmes arve ehk täpsemalt 15% kõikidest väljastatud arvetest. 2006. ja  2007. aastal moodustasid üle 90 päeva võlas olevad arved ligikaudu 5% kõikidest väljastatud arvetest, 2009. aastal oli selliseid arveid 9%.

„Aastaga on üle 90 päevased võlad ettevõtete bilansis kasvanud 67% võrra, „ selgitas Intrum Justitia juhataja Ivar Tammemäe. „Mõtlemapanev on ka 88% küsitlusele vastanute hinnang, et neile on lähiminevikus jäädud võlgu tahtlikult. Nende kahe fakti taustal on arusaamatu, et 64 % Eesti ettevõtetest pöördub krediidihaldusettevõtte poole või kasutab nende abi alles siis, kui võlgnevuse tekkimisest on möödas juba üle kolme kuu!”

Krediidikahjumid on Eestis võrreldes eelmise aastaga kasvanud 14 % võrra ehk lõplikult maksmata jäävate arvete osakaal on Eestis aastaga kasvanud 2,9%-lt 3,3%-ni. Eesti ettevõtjate jaoks on kindlasti äärmiselt murettekitav, et krediidikahjumid on veel rohkem kui Eestis suurenenud just meie peamistel eksportturgudel: Soomes, Rootsis, Saksamaal ja Norras.

„Kõikidest neist negatiivsetest suundumustest hoolimata on Eesti ettevõtja koos norrakate ja poolakatega üks Euroopa juhtivaid optimiste. Ainult 23 % Eesti ettevõtjatest arvab, et krediidiriskid lähema aasta jooksul kasvavad. Samas arvab aga rohkem kui iga kolmas Euroopa ettevõtja, et krediidiriskid siiski kasvavad,” ütles Ivar Tammemäe.

Keskmine maskeviivituse aeg on võrreldes eelmise aastaga kasvanud

10 % ehk 11-le päevale. See negatiivne suundumus paigutab Eesti võrdluses teiste Euroopa riikidega ühte rühma Lõuna-Euroopaga (Küpros, Hispaania, Portugal, Itaalia). Samas on enamik Euroopa riikide ettevõtjaid finantskriisile reageerinud kiiresti ja tulemuslikult, mille tagajärjel on keskmine maksetega viivituse aeg Euroopas tervikuna hoopis ühe päeva võrra vähenenud. Makseviivituse aeg Euroopas on täna keskmiselt 18 päeva pikkune võrrelduna 19 päevaga 2009. aastal.

Kõige eeskujulikum on maksekultuur endiselt Soomes (hilinetakse keskmiselt 5 päeva), Rootsis ja Norras (hilinetakse keskmiselt 7 päeva). Meie lõunanaabrite maksekäitumine ei ole aga kaugeltki sedavõrd eeskujulik. Kõige olulisem erinevus meie ning Läti ja Leedu vahel on tarbijate maksekäitumises. Kui Eestis hilinevad eraisikutest tarbijad arvete tasumisega keskmiselt vaid 8 päeva, siis Leedus 15 ja Lätis 20 päeva.

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700