Autor: Lemmi Kann • 29. aprill 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Stabiliseerimisreservi turuväärtus: 4,8 miljardit krooni

Stabiliseerimisreservi maht 31. märtsi seisuga on turuväärtuses 4,8 ning soetusmaksumuses 4,7 miljardit krooni, teatas tänasel valitsuse istungil rahandusminister Jürgen Ligi andes ülevaate stabiliseerimisreservi varade mahust ja koosseisust. 

Rahandusministeeriumi teatel kasvas esimese kvartali jooksul reservi turuväärtus 53,8 miljonit krooni, raha laekus peamiselt erastamislepingute järelemaksudest.

 "Kuna 2009. aasta juulis võeti stabiliseerimisreservist kasutusele 3,5 miljardit krooni, on aastases võrdluses reservi maht kahanenud. Ilma selle otsuseta oleks reservi maht aastaga kasvanud 0,9 miljardi krooni võrra," nenditakse teates. Reservi realiseeritud kasum 2010. aasta märtsi lõpus oli 61,4 ja realiseerimata kasum 73 miljonit krooni. 2010. aasta I kvartalis võlakirjaturgudel erilisi liikumisi ei toimunud ning kvartali tulususeks kujunes 2,34 protsenti, kusjuures normportfelli sama perioodi tulususeks oli 1,37 protsenti. Stabiliseerimisreservi vahendite paigutamisel lähtutakse konservatiivsest investeerimisstrateegiast, mille eesmärgiks on tagada eelkõige finantsvahendite väärtuse säilivus ning garanteerida kõrge likviidsus. Kolmandal kohal on alles tulu teenimine, märkis ministeerium. Reservi vahendid on investeeritud põhiliselt väga madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse (86,7 protsenti paigutuste struktuurist) ja krediidiasutuste võlakirjadesse ning hoiustesse (11,9 protsenti). Suurima osakaalu paigutustest moodustavad Hollandi (20,3 protsenti), Prantsusmaa (19,5 protsenti) ja Soome (17,1 protsenti) valitsuste võlakirjad. Reservi investeeringutest moodustavad võlakirjad 90,2 protsenti ja hoiused 9,8 protsenti.

Jaanuaris selgus rahandusministeeriumi koostatud stabiliseerimisreservi aruande seletuskirjast, et stabiliseerimisreservi väärtus vähenes aastaga 7,2 miljardilt kroonilt 2009. aaasta detsembri lõpus 4,7 mld kroonini, langedes 34 protsenti.

Reservi maht turuväärtuses oli 2010. aasta jaanuaris eelmise kvartaliga võrreldes kasvanud 743,9 miljoni krooni võrra ehk ligikaudu 18,7%. Riigieelarve seaduse alusel laekus mullu neljandas kvartalis reservi 728,5 miljonit krooni.

 Taust

Stabiliseerimisreserv on riigieelarve vahenditest ja muudest laekumistest moodustatud vara kogum. Reserv loodi 1997. aastal mahus 701,6 miljonit krooni. Aastatel 1998-1999 on reservi arvelt kasutusele võetud Eesti Maapanga (pankrotis) klientide loovutatud nõuete katteks 266 miljonit krooni. Mullu võeti stabiliseerimisreservist kasutusele 3,5 miljardit krooni maailma majanduskriisist tulenevate üldmajanduslike riskide vähendamiseks. Stabiliseerimisreservi täiendamine ja vahendite kasutamine on eelarvepoliitiline abinõu üldmajanduslike riskide vähendamiseks ning pikaajalist ühiskondlikku tulu toovate investeeringute ja strukturaalsete ümberkorralduste rahastamise stabiilsuse tagamiseks, lisaks sõjalise valmisoleku või mobilisatsiooni läbiviimiseks. Laekumine

-eelarveaasta lõpuks tulude ja kulude vahe, mille sihtotstarve ei ole seadusega määratud ja millest on maha arvatud ülekantavad kulud;-riigivara erastamisest saadud tulu;-tulu riigivara võõrandamisest;-Eesti Panga kasumist tehtud eraldis;-tulu reservi haldamisest;-muud laekumised.

Kasutamine

-reservi vahendite kasutusele võtmise otsustab riigikogu vabariigi valitsuse ettepanekul;-valitsus küsib eelnevalt vastavasisulist arvamust reservi nõukogult;-valitsuse ettepanekul võib reservi haldamisest saadud dividenditulu ja kuni 3% reservi mahust, millest on maha arvatud paigutused aktsiatesse, erandina kasutusele võtta riigieelarvega ilma riigikogu eelneva otsuseta.

Seisuga 31.12.2009 moodustasid riigikassa halduses olevad riigi finantsvarad 18,7 miljardit krooni ning keskvalitsuse võlakohustused 2,8 miljardit krooni.

Keskvalitsuse finantsvarad jagunesid järgmiselt:-kassareserv;

-pensionikindlustuse reserv;-omandireformi reserv;-stabiliseerimisreserv;-Euroopa Liidult laekunud vahendid.-keskvalitsuse võlakohustused on rahvusvahelistelt finantsorganisatsioonidelt ja pankadelt võetud laenud.

Lisaks haldab riigikassa haigekassa likviidsusreservi ja reservkapitali ning töötukassa reservkapitali vahendeid.

Allikas: rahandusministeerium

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700