29. aprill 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kui ei ole surmatõbi, siis saab kreeditarvest ikka abi

Maksumaksjate liit uuris kreeditarvete huvitavat hingeelu. Raamatupidaja.ee avaldab EMLi kirjavahetuse rahandusministeeriumiga ning Lasse Lehise kommentaari, milles maksumaksjate liidu juhatuse liikmel tuleb tõdeda, et paljud maksumaksjad on "targemad kui Suur-Ameerika 1".

Ajakiri MaksuMaksja on mitu korda kirjutanud, et meie käibemaksuseadus on mõne kohal peal üsna “loominguline”, kus maksukohustus või selle muutumine on seotud viitega tundmatusse.

Üks selline koht on § 29 lõige 7, mis puudutab müüja õigust vähendada varem deklareeritud käibemaksu kohustust ja ostja kohustust vähendada varem deklareeritud sisendkäibemaksu.Erinevalt Euroopa direktiivist, kus on täiesti arusaadavalt kirjas, millistel juhtudel sellist korrigeerimist teha tuleb, viitab meie seadus ainult mingile müstilisele kreeditarvele, mille ilmumisel peavad väljastaja ja saaja võtma valveseisaku ja asuma tegutsema. Maksumaksjate liit palus oma selgitustaotluses Rahandusministeeriumi spetsialistidel veidi tutvustada meile kreeditarvete hingeelu.

EML selgitustaotlus Rahandusministeeriumile

30.12.2009

KMS § 29 lg 7 sätestab: Kui maksukohustuslane tühistab kauba või teenuse kohta esitatud arve või esitab kreeditarve pärast kauba või teenuse käibe tekkimise maksustamisperioodi kohta käibedeklaratsiooni esitamist, kajastab nii müüja kui ka ostja sellest tulenevad muudatused arve tühistamise või kreeditarve esitamise maksustamisperioodi kohta esitatavas käibedeklaratsioonis. Kreeditarvet võib esitada vaid selles viidatud konkreetse arve kohta.

1. Soovime teada, millal ja millistel tingimustel on maksukohustuslasel:

a) õigus tühistada arve või esitada kreeditarve?b) kohustus tühistada arve või esitada kreeditarve?c) keelatud arvet tühistada või kreeditarvet esitada?

2. Soovime teada, kuidas tuleb käituda, kui müüja on vormistanud kauba või teenuse kohta kreeditarve ning vähendanud vastavalt oma käibemaksukohustust, kuid kauba ostja või teenuse saaja ei ole oma raamatupidamises seda kreeditarvet kajastanud ega sisendkäibemaksu vähenemist deklareerinud (näiteks väites, et ei ole kreeditarvet kätte saanud). Millised kohustused on kreeditarve väljastajal — kas ta peab kontrollima kreeditarve kättesaamist või saama ostjalt kinnituse, et ta on sellise arvega nõus?

3. Kas kauba ostjal või teenuse saajal on vastavalt KMS § 37 lõikele 5 õigus vormistada ise kreeditarvet saadud kauba või teenuse kohta?

4. Kas kreeditarvet on võimalik väljastada isikule, kes on selleks hetkeks surnud või likvideeritud ja registrist kustutatud?

5. Kas kreeditarvet on võimalik väljastada jaemüügiarvele, millel puudub ostja nimi?

6. Soovime teada, kuidas toimub käibemaksu arvestamine siis, kui pärast tehingu toimumist otsustavad tehingupooled kauba või teenuse maksustatavat väärtust suurendada. Kas sellisel juhul peab kauba müüja või teenuse osutaja deklareerima käibemaksu tagasiulatuvalt kauba üleandmise või teenuse osutamise aja seisuga?

7. Soovime teada, kuidas toimub käibemaksuarvestuse korrigeerimine järgmises olukorras. Müüja müüb augustis ostjale kaupa 4 miljoni krooni eest, kuid esitab ekslikult arve summale 5 miljonit krooni. Viga avastatakse novembris ning novembris esitab müüja ostjale esmalt kreeditarve summale 5 miljonit krooni ning seejärel uue arve samale kaubale summas 4 miljonit krooni. Millises kuus peab müüja deklareerima kreeditarvest tuleneva käibe vähenemise 5 miljonit krooni ja millises kuus uuel arvel kajastatud käibe 4 miljonit krooni? Millises kuus ja kui palju korrigeerib ostja sisendkäibemaksu?

8. Soovime teada, kuidas toimub käibemaksuarvestuse korrigeerimine järgmises olukorras. Kaup anti üle ning arve esitati augustis. Septembris selgus, et arve on esitatud valele isikule, sest ostja esindaja oli vahetanud töökohta ja tellinud kauba uue tööandja nimel, kuid müüja esindaja ei märganud seda ning saatis arve postiga ostja esindaja endisele tööandjale. Pärast vea avastamist septembris väljastab müüja esimese arve adressaadile kreeditarve ja seejärel õigele adressaadile uue arve. Kas ja kuidas peab esialgse arve adressaat kajastama arvet ja kreeditarvet oma käibemaksuarvestuses? Millisel kuul deklareerib müügikäivet kauba müüja ja millisel kuul deklareerib sisendkäibemaksu kauba õige ostja?

Rahandusministeeriumi vastusVeiko TaliFinants- maksupoliitika asekantsler27.01.2010

Vastuseks Teie 30.12.2009 kirjale nr 104 selgitame järgmist. Käibemaksuseaduse §-s 1 on sätestatud maksu objekt, milleks on muu hulgas käive, mille toimumise koht on Eesti. Käibemaksuseaduse § 3 lõikes 4 on loetletud tehingud, millelt käibemaksu tasumise kohustus on käibemaksukohustuslasel. Käibemaksukohustuslasel on kohustus tasuda käibemaksu muu hulgas:

• Eestis paigaldatava või kokku pandava kauba soetamiselt ettevõtlusega tegelevalt teise liikmesriigi isikult, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena ning kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, mille kaudu ta tegeleb ettevõtlusega Eestis;• kauba soetamiselt soetajana kolmnurktehingus;• kauba soetamiselt ettevõtlusega tegelevalt isikult, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena ning kellel puudub püsiv tegevuskoht, mille kaudu ta tegeleb ettevõtlusega Eestis.Nimetatud tehingud vastavad käbemaksuseaduse §-s 4 toodud käibe mõistele, kusjuures maksukohustus on kauba saajal. Vastavalt käibemaksuseaduse §-le 9 on käibe toimumise koht Eesti, kui kaup toimetatakse saajale või tehakse talle muul viisil kättesaadavaks Eestis. Seega käibemaksuseaduse § 3 lõike 4 punktides 3, 4 ja 5 nimetatud juhtudel käibe toimumise ala ning maksustatava väärtuse määramisel tuleb lähtuda käibemaksuseaduse §-s 11 ja §-s 12 käibele sätestatud reeglite kohaselt.Vastuseks Teie esitatud küsimusele kreeditarvete koostamise õiguse ja kohustuse osas selgitame, et kreeditarvete koostamise õigus ja kohustus tuleneb raamatupidamise seadusest. Müüjal on raamatupidamise seaduse § 4 punkti 1 kohaselt kohustus korraldada raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine müüja finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest. Raamatupidamise seaduse § 10 lõike 1 kohaselt ei ole alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning raamatupidamiskirjendeid lubatud kustutada ega teha neis õienditeta parandusi.Nendest sätetest tulenevalt on müüjal kohustus ja õigus koostada kreeditarveid ja teha nende alusel arvetel olevas informatsioonis parandusi. Müüja ja ostja lähtuvad lepingute sõlmimisel ning tõlgendamisel võlaõigusseadusest. Võlaõigusseaduse §-s 112 on sätestatud, et hinna alandamine toimub avalduse tegemisega teisele lepingupoolele, seega peaksid kreeditarve esitamisest olema teadlikud nii müüja kui ka ostja.

Käibemaksuarvestus kreeditarve esitamisel on sätestatud käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lõikes 7. Kui maksukohustuslane tühistab kauba või teenuse kohta arve või esitab kreeditarve pärast kauba või teenuse käibe tekkimise maksustamisperioodi kohta käibedeklaratsiooni esitamist, kajastab nii müüja kui ka ostja sellest tulenevad muudatused arve tühistamise või kreeditarve esitamise maksustamisperioodi kohta esitatavas käibedeklaratsioonis. Kreeditarvet saab esitada vaid konkreetse arve kohta.

Nimetatud sättest lähtutakse juhul, kui esialgne kokkulepe tühistatakse või kokkulepet muudetakse (näiteks vähendatakse kauba või teenuse maksumust) või on arvele märgitud ekslikud andmed. Olete kirjas toonud näite, mille kohaselt müüa müüb augustis ostjale kaupa 4 miljoni krooni eest, kuid ekslikult esitab arve summale 5 miljonit krooni. Viga avastatakse novembris ning novembris esitab müüja ostjale kreeditarve summale 5 miljonit krooni ning uue arve summale 4 miljonit krooni. Vastavalt KMS § 29 1õikele 7 kajastavad nii müüja kui ka ostja sellest tulenevad muudatused novembrikuu käibedeklaratsioonis.Seega kui selle tulemusena vähendatakse käivet käibemaksuta maksumuses 1 miljon krooni, siis kauba müüja vähendab maksustatavat käivet 1 miljon krooni ja arvestatud käibemaksu 200 000 krooni võrra ning kauba saaja vähendab sisendkäibemaksu 200 000 krooni võrra. Nii müüja kui ka ostja kajastavad muudatused novembrikuu eest esitatavas käibedeklaratsioonis.Juhul kui müüja ja ostja lepivad kokku kauba või teenuse maksustatava väärtuse suurendamises, siis üldjuhul tehakse seda täiendavate tööde tõttu. Täiendavate tööde osas esitatakse eraldi arve ning käibemaksu arvestatakse üldreegli kohaselt vastavalt käibe toimumise ajale (KMS § 11) ning sisendkäibemaks arvatakse maha vastavalt seaduses sätestatud mahaarvamise momendile (KMS § 31).Kui kauba soetaja või teenuse saaja esitab arve käibemaksuseaduse § 37 lõike 5 kohaselt, siis võib ta esitada ka kreeditarve nimetatud sätte kohaselt. Poolte vahel peab olema enne käibe toimumist sõlmitud arvete esitamise kohta kirjalik kokkulepe, kus on märgitud kauba müüja või teenuse osutaja poolne aktsepteerimise kord.Kreeditarvet ei saa esitada isikule, kes on selleks hetkeks sumud või likvideeritud ja registrist kustutatud.Olete kirjas toonud näite, kus kaup anti üle ja arve esitati augustis, kuid septembris selgus, et arve esitati valele isikule, sest ostja esindaja oli vahetanud töökohta ja tellinud kauba uue tööandja nimel. Pärast vea avastamist septembris väljastab müüja esimese arve adressaadile kreeditarve ja seejärel õigele adressaadile uue arve. Vastavalt KMS § 29 lõikele 7 kajastavad nii müüja kui ka ostja (antud juhul ka isik, kes kaupa ei saanud, kuid ekslikult kajastas seda raamatupidamises) kreeditarve esitamisest tingitud muudatused arve tühistamise või kreeditarve esitamise maksustamisperioodi kohta esitatavas käibedeklaratsioonis juhul, kui perioodi kohta, mida parandatakse, on käibedeklaratsioon esitatud.Seega, kas ümberarvestus tehakse septembrikuu käibedeklaratsioonis või deklareeritakse käibemaksu vastavalt tehingu tegelikule sisule (või ei deklareerita sisendkäibemaksu) augustikuu käibedeklaratsioonis, sõltub sellest, kas kreeditarve esitati või saadi pärast või enne augustikuu käibedeklaratsiooni esitamist. Samas kui muudetakse vaid ostja nimi, siis kauba müüja käibedeklaratsioonis muudatusi ei tee, kuna maksustatav summa jääb muutumatuks.Kui maksumaksjal on konkreetseid probleeme kreeditarvest tulenevate muudatuste kajastamisega, siis palume pöörduda maksuhalduri poole. Osa Teie kirjas toodud küsimusi on vastuolulised ning neile ei saa anda üldist vastust. Näiteks, kas kreeditarvet võib esitada jaemüügiarvele, millel puudub ostja nimi. Jääb arusaamatuks, mis alustel müüja tahab käivet vähendada ja tehingu majanduslikku sisu muuta, kui puudub tuvastatav lepingu teine pool. Käibemaksuseaduse kohaselt ei ole kohustuslik esitada KMS § 37 lõikes 7 sätestatud nõuetekohast arvet kauba võõrandamisel või teenuse osutamisel füüsilisele isikule isiklikuks tarbeks.Samas, raamatupidamise seaduse alusel peavad algdokumendil olema tehingu osapoolte nimed. Kui on silmas peetud olukorda, kus füüsiline isik, kes ostis kauplusest toote, millel ilmnesid puudused, ning kaup tagastati ning asendati uue samalaadse tootega ning rahalisi arveldusi ei tehtud, siis uut käivet antud toimingust ei teki. Juhul kui samalaadset kaupa ei ole võimalik anda ning ostjale tagastatakse raha, siis käibemaksuarvestuses lähtutakse KMS § 29 lõikest 9.Küsite, millised kohustused on kreeditarve väljastajal, kas ta peab kontrollima kreeditarve kättesaamist või saama ostjalt kinnituse, et ta on selle arvega nõus. Nimetatud kohustusi ei ole käibemaksuseaduses sätestatud, kusjuures kahtluse korral võib müüja nimetatud toiminguid teha. Kui maksukontrolli käigus tuvastatakse, et müüja ja ostja on lähtunud käibemaksu deklareerimisel erinevatest arvetest, vaadatakse tõendeid tehingu toimumise ja arve esitamise osas kogumis.

Kommentaar

Lasse LehisEML juhatuse liige

Eestis kehtib üle 400 seaduse. Nende hulgast leiab palju huvitavat. Näiteks lifti ja köistee ohutuse seaduse või rakkude, kudede ja elundite käitlemise ja siirdamise seaduse. Või näiteks lastekaitseseaduse, kus on kirjas, et laps peab austama oma vanemaid ja kasvatajaid, nagu ka nemad peavad austama oma lapsi (§ 18 lg 1) ja laps peab kaasinimestega lugupidavalt käituma (§ 20 lg 1). Seda, kuidas loomakaitseseadus reguleerib näiteks mesilaste tapmist, lugeja juba teab.  Olgu veel märgitud, et loomakaitseseaduse alusel on põllumajandusminister kehtestanud määruse, mis reguleerib ühepäevaste tibude ja haudejäätmetes embrüote hukkamise korda. Kõiki neid seadusi on huvitav lugeda ja tunnustamist väärivad need inimesed, kes kõiki neid seadusi tunnevad. Töötagu nad kus iganes, kas või Rahandusministeeriumis.

Kõikidel Eestis kehtivatel seadustel peale ühe, nii huvitav kui neid ka lugeda poleks, on ühine omadus — nad võivad käskida, keelata, lubada jne keda iganes, mida iganes, kus iganes, millal iganes ja kuidas iganes —, aga nad ei reguleeri käibemaksuga maksustamist. Käibemaksuga maksustamist reguleerib jätkuvalt Eestis ainult üks seadus. Selle seaduse pealkiri on “Käibemaksuseadus”. Avaldatud on see Riigi Teatajas I osas 2003. aastal numbris 82, artiklis 554, lisaks veel 19 hilisemat muudatust. See ja ainult see seadus saab sisaldada käsku või keeldu — kas, kes, millal ja kuidas võib vähendada käibe maksustatavat väärtust. Ja niikaua kui see seadus ütleb, et maksustatavat väärtust saab vähendada see, kes esitab kreeditarve, saab vähendada siis, kui ta esitab kreeditarve, ja saab vähendada nii palju, kui kreeditarve näitab, siis nii ongi. Te võite oma võlaõigusseaduse ja raamatupidamise seaduse kokku rullida, minul on kreeditarve ja mind rohkem ei huvita.

Kui nüüd päris täpne olla, siis teatud juhtudel võib Eesti maksumaksja nõuda ka Euroopa direktiivi otsekohaldamist. Seda saab nõuda ainult maksumaksja enda õiguste kaitseks. Riik ei saa direktiivi otse maksude sissenõudmisel rakendada. Kahe tehte kokkuvõttev järeldus on lihtne — maksumaksja saab valida KMS § 29 lõikest 7 ja direktiivi artiklist 90 omale meelepärasema ja neid kombineerida. Konkreetselt: maksumaksja saab võtta omale õiguse vähendada maksustatavat väärtust tühistamise, taganemise, ülesütlemise või osalise või täieliku mittetasumise korral või juhul, kui hinda alandatakse pärast tarne toimumist ja seda ilma kreeditarveta, ning meie seadusest saab maksumaksja omale võtta täiendavalt õiguse vähendada käibe maksustatavat väärtust siis, kui ta kirjutab välja kreeditarve.

Sellest oli ka ajendatud meie küsimus kreeditarve esitamisest jaemüügi tšekile. Küsimuse mõte oli kontrollida, kui palju loetakse endise plaanikomitee maja 3. korrusel Euroopa Kohtu lahendeid, näiteks otsust kohtuasjas C-317/94. Vastus: ei loeta. MaksuMaksja lugeja võib ennast nüüd uhkelt tunda, sest kõik, kes on lugenud või loevad Martin Hubergi 2008. aasta detsembris ja 2010. aasta jaanuaris ilmunud artikleid (vt Käibemaksuga maksustatava väärtuse vähendamine: uus kohtupraktika), on “targemad kui Suur-Ameerika 1”.

Selles kohtuasjas on pikalt kirjeldatud ühe Suurbritannia tualetitarvete tootja turundusvõtteid, näiteks said kliendid kasutada ajalehtedes trükitud kuponge  maksevahendina või said pärast tühjade karpide tagasisaatmist tootjalt “nänni” või raha tagasi. Euroopa Kohus selgitas, et maksustatavat väärtust saab vähendada ka siis, kui tootja annab raha tagasi otse lõpptarbijale, kes kaupa otse tootjalt ei ostnud. Ja üllatus-üllatus, käibemaksukohustuse vähendamiseks ei pidanud tootja hakkama ühegi tühja hambapastatuubi sisse kreeditarvet pressima.

Siiamaani on käibemaksuseaduse tõlgendamisel lähtutud naiivsest lootusest, et kõik saavad aru, mida “kreeditarve” täpselt tähendab. Paljudes artiklites, õpikutes ja kommentaarides on kirjutatud, et kreeditarveid väljastatakse siis, kui pooled lepivad kokku algse tehingu tingimuste muutmises (või kui üks pool teeb seda ühepoolselt, nt vähendab hinda). Nii olen ka mina kirjutanud. Aga see ei tähenda, et kirjanduses toodud näited saaksid muutuda ammendavaks loeteluks, mis keelaks “kreeditarvet” muudel juhtudel vormistada.

Võtame konkreetselt küsimuse – mis takistab kreeditarvet välja kirjutamast siis, kui ostja pankrotistub ega maksa müüjale ära ostetud kauba või saadud teenuse eest võlgu olevat raha? Ühe teise ajakirja toimetus küsis hiljuti Rahandusministeeriumilt, kas ja kuidas on Eestis sätestatud direktiivi art 90 lõikes 2 lubatud erand — mitte lubada maksustatavat väärtust vähendada, kui kauba või teenuse eest on jäänud täielikult või osaliselt tasumata. Ministeeriumi vastus (04.03.2010 kiri nr 5-1/2618) lähtub jätkuvalt traditsioonist “mis küsimus see selline on, kõik ju teavad!”. Ajakirja lugejatele seletatakse, et vastav keeld tuleneb ikka sellest vanast heast KMS § 29 lõikest 7, lisades, et sellest lähtutakse juhul, kui  esialgne kokkulepe tühistatakse või kokkulepet muudetakse (näiteks vähendatakse kauba või teenuse maksumust) või on arvele märgitud ekslikud andmed. Järelikult olevat sellest sättest selgelt aru saada, et kui kauba või teenuse eest on maksmata, ei tohi maksustatavat väärtust vähendada.

Kas ikka on? Kas on seadust, mis lubaks kreeditarvet väljastada ainult nendel juhtudel, mis on mainitud Rahandusministeeriumi kirjas? Vabandage väga, aga ei ole. Toodud näited oli tüüpilised juhtumid, millal tavaliselt kreeditarveid esitatakse. See on ka kõik. Edasine on juba oletus — muudel juhtudel, näiteks tasumata jätmise korral, kreeditarvet vormistada ei tohi. See oletus, mis baseerub tugevatel argumentidel nagu “nii on ju kogu aeg olnud”, “maksuametist öeldi” jne, on siiamaani hästi töötanud. Vähemalt ei ole teada, et keegi oleks sel teemal kohtusse vaidlema tulnud. Aga kui ühel päeval tuleb? Siis juhtub ilmselt nii, nagu juhtus porutšik Rževskiga, kui too daamidega tutvust sobitas. Tal oli kaks võimalust: ta kas saab daamilt vastu kõrvu või saab ta seda, mida küsis. Sama targad, nagu oli kunagi too vapper härrasmees, on ka täna kõik käibemaksuhuvilised.

Artikkel ilmus EML ajakirja MaksuMaksja aprillinumbris

Autor: Lemmi Kann, Lasse Lehis

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700