RP: näpunäiteid väikeettevõtte juhile

Osaniku ja osaühingu majandustehingute segiajamisel tekivad mitmesugused probleemid. Kuidas väikeettevõtte tulusid-kulusid õigesti arvestada, selgitab vandeaudiitor ja Mainori kõrgkooli lektor Ulvi Sloog.

Väikeettevõttes tuleb sageli ette, et üks ja sama isik on samal ajal nii ettevõtte osanik, juhataja kui ka töötaja. Tihti on need firmad registreeritud omaniku kodusel aadressil. Tegemist võib olla eriteenuse (nt IT-teenused) pakkumisega, milleks ei olegi eraldi ruume vaja, või ka alustava väiketootmisega.

Viimase näiteks sobib kulude kokkuhoiu eesmärgil osaniku eramu keldrikorrusele sisse seatud töökoda, kus isa ja poeg mööblit valmistavad. Seega on osa eramu kuludest osaniku isiklikud kulud, osa aga ettevõtte kulud. Artiklis vaatleme selliste kulude osaühingu raamatupidamises kajastamisega tekkivaid probleeme raamatupidamislikust aspektist. Selguse ja lihtsuse huvides nimetame neid kulusid kodukontori kuludeks, kuigi mõnikord võib tegemist olla tootmiskuludega.

Tähele tuleb panna, et osaühingu moodustamisel tekib uus isik – juriidiline isik, mis on n-ö kunstlik isik.

Osaühing on raamatupidamise seaduse kohaselt raamatupidamiskohustuslane ning peab korraldama oma raamatu­pidamist nii, et oleks tagatud päevakohase, olulise, objektiivse ja võrreldava info saamine tema finantsseisundi, majandustulemuse ja rahavoogude kohta. Raamatupidamise seadus sätestab ka raamatupidamise aastaaruande koostamise aluspõhimõtted.

Majandusüksuse põhimõte
Kõigepealt kirjeldatakse raamatupidamise seaduses majandusüksuse printsiipi, mille kohaselt arvestab asutatud osaühing oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest. 

Osaniku ja osaühingu vahelised tehingud
Kui majandusüksuse põhimõte on selge, arvatakse sageli ekslikult, et osaniku ja osaühingu vahel ei tohigi mingeid tehinguid toimuda. Tõepoolest on tehinguid, mida ei tohi teha või mille puhul esineb piiranguid. Äriseadustiku § 159 sätestab, et osaühing ei või anda laenu oma osanikule, kes esindab oma osaga rohkem kui 5% osakapitalist. Samuti ei või osaühing anda laenu juhatuse liikmele. Osaühing ei või ka nimetatud isikute võetavaid laene tagada.

Äriseadustiku § 143 kajastab mitterahalist sissemakset ja sellega seotud protseduure, sealhulgas mitterahalise sissemakse hindamist. Samas on kirjas ka osanikelt vara omandamise kohta kehtiv kitsendus. Nimelt võib osaühing kahe aasta jooksul enda äriregistrisse kandmisest osanikult või temaga samaväärsete majanduslike huvidega isikult lepingu alusel omandada vara, mille väärtus ületab ainult osanike otsuse järgi 1/10 osakapitalist. Nimetatud vara tuleb hinnata mitterahalisele sissemaksele määratud korras, sealjuures peab hindamist teatud tingimustel kontrollima audiitor. Seda kitsendust tuleb silmas pidada tehingute puhul, kus osanik soovib oma vara osaühingule müüa.
Sellega piirduvad äriseadustikus sätestatud kitsendused osaniku ja osaühingu vahelistele tehingutele.

Tehingute “kõverpeegel”
Raamatupidamise seaduses sätestatud majandusüksuse põhimõtte järgi tuleb piiritleda osaühingu varad ja kohustused, aga ka kulud ja tulud, ning kajastada need osaühingu raamatupidamises. Osaniku (füüsilise isiku) ja osaühingu (juriidilise isiku) majandustehingute segiajamisel tekivad probleemid. Praegu keskendume raamatupidamislikele aspektidele.

Raamatupidamine peab pakkuma objektiivset infot osaühingu finantsseisundi, majandustulemuse ja rahavoogude kohta. Kui osaühingu raamatupidamises ei kajastata kodukontoriga seotud kulusid, näivad osaühingu finantsseisund, majandus­tulemus ja rahavood olevat paremas seisus, kui need tegelikult on. Selline “kõverpeegli pilt” võib kergesti viia valede järeldusteni, mis omakorda põhjustavad valesid otsuseid, mille hind võib olla väga kõrge.

Näiteks kui jätta osa kulusid raamatupidamises kajastamata, paistab teenuse või kauba omahind tegelikkusest odavam ja tulusus suurem. Oma ja konkurentide ettevõtte näitajaid võrreldes võib omanik põhjendamatult eufooriasse sattuda ning arvata, et küll tema ikka oskab efektiivselt tegutseda.

Selline tõdemus võib viia näiteks otsuseni langetada müügihindu, et paremini konkurentsis püsida. Paraku haigutab ettevõtte tegelike ja paberil kajastatud kulude vahel kuristik ning firma võib leida kiire lõpu.

Kulude eristamine
Leidsime, et osaühingu kulud tuleb osaühingu raamatupidamises kindlasti kajastada. Kuidas aga kulusid eristada, sest iga kuu tuleb osanikule ju üks elektri-, kommunaalteenuste ja prügiveoarve?

Kodukontori kulude jagamiseks osaniku ja osaühingu vahel tuleb välja töötada metoodika. Näiteks võib kulude jagamiseks kasutada ettevõtluses kasutatava pinna proportsiooni elamu üldpinna suhtes. Kui korteri pindala on 100 m2 ja kodukontor hõlmab sellest  25 m2 (moodustades kogu pindalast 25%), on korteriga seotud kuludest 25% ettevõtluse kulud ning need tuleks kajastada osaühingu raamatu­pidamises.

Kulude jagamisel võib osutuda mõistlikuks kasutada erinevaid metoodikaid ja proportsioone. Kui kodukontori ainsad elektri tarbijad on arvuti ja valgustus, võivad osaühingu elektrikulud jääda alla 25% kogu elektrikulust.
Kui aga eramu keldris on pisike töökoda, kus on mitmesugused elektririistad, mida kasutatakse pidevalt toodete valmistamiseks, võivad osaühingu elektrikulud moodustada isegi suurema osa kogu elektrikulust.

Tehingute dokumenteerimine
Raamatupidamise seadus sätestab, et kõik majandustehingud peavad olema dokumenteeritud ning kehtestab reeglid, millist dokumenti võib raamatupidamises aktsepteerida majandustehingut tõendava algdokumendina.

Raamatupidamise seaduse § 7 järgi on raamatupidamise algdokument majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed:

• dokumendi nimetus ja number;
• koostamise kuupäev;
• tehingu majanduslik sisu;
• tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa);
• tehingu osapoolte nimed;
• tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid;
• majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava(te) isiku(te) allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist;
• nimetatud raamatupidamiskirjendi järjekorranumber.

Aktsepteeritav algdokument on ka raamatupidamisõiend, mis koostatakse osaühingus ning millel seetõttu ei ole tehingu teise osapoole nime ega aadressi. Neid andmeid asendab algdokumendi koostaja nimi.
Ka tulumaksuseadus nõuab kulude dokumenteerimist. Seetõttu on väga tähtis, et kõikide majandustehingute kohta (sh ettevõtluses tekkivad kulud) oleks olemas korrektne algdokument.

Loe pikemalt ajakirja Raamatupidamise Praktik aprillinumbrist!
Ajakirja Raamatupidamise Praktik saab tellida
SIIN.

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Ulvi Sloog

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Vabaned rutiinsest paberitööst ja saad pühendada oma aja inimestele!

Me usume, et tarkvara peab kiirendama ja lihtsustama tööd ning vältima inimlikke vigu. Et seda saavutada palgaarvestuses, on mõistlik teha arvestus samas programmis, kus on selle aluseks olevad andmed – palk, koormus, puhkused, haiguslehed, lisatasud, töögraafikud jne.

Lihtne äritarkvara juhile

BudgetMatador on juhi töölaud ettevõtte rahaasjade haldamiseks. Rakendus optimeerib juhi ning raamatupidaja vahelist koostööd ning annab juhile mõeldud ülevaate ettevõtte finantsolukorrast.

Valdkonna tööpakkumised

MAXIMA EESTI OÜ otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Fontes PMP OÜ

22. oktoober 2018

Uudised

Tööriistad