21. aprill 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tarbijakrediidi direktiivi ülevõtmine

Justiitsministeerium saatis kooskõlastamisele võlaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Eelnõuga soovitakse üle võtta tarbijakrediidi direktiiv, mille eesmärk on tagada Euroopa Liidus ühtne tarbijakrediidi siseturg ning kõrge tarbijakaitse tase. Kuigi direktiivi kohustuslikuks ülevõtmisetähtajaks on juba käesoleva aasta juunikuu, siis eelnõu koostajate poolt jäetakse lühike üleminekuperiood kuni 25. oktoobrini.

Tarbijakrediidi direktiiviga soovitakse ühtlustada Euroopa Liidu siseselt küllaltki detailselt nõuded tarbijakrediidilepingute reklaamile, lepingueelsele ja lepingulisele teabele, krediidi kulukuse määra arvutamisele, samuti täiendatakse ja täpsustatakse regulatsiooni tarbija taganemisõiguse kohta, tarbija õiguse kohta krediit ennetähtaegselt tagasi maksta, tarbija taganemisõiguse kohta tarbija - krediidilepinguga majanduslikult seotud ja kõrvallepingutest.

Peamised muudatused tarbijakrediidi vallas

Kuna direktiivist lähtuvalt tuleb tarbijale edaspidi anda võimalus võrrelda erinevaid pakkumisi, et ta saaks kõiki asjaolusid arvesse võttes sõlmida tarbijakrediidilepingu ning seejuures teha kaalutletud ja mõistlik otsus, on eelnõuga oluliselt suurendatud tarbijale lepingueelselt avaldatava teabe hulka.Võrreldes kehtiva regulatsiooniga on uuenduseks see, et tarbija teavitamisekstuleb kasutada Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehte, mis peaks tagama oma lihtsa struktuuriga teabe võrreldavuse ning kerge jälgitavuse. Teabelehe vorm kehtestatakse justiitsministri määrusega.Muuhulgas tuleb tarbijat teavitada sõlmitava tarbijakrediidilepingu kestusest, tagasimaksete summast, arvust, intressimäärast aasta kohta jms. Täpsem nimekiri on eelnõu paragrahvis 4031.Lisaks lepingueelsele teavitamiskohustusele pannakse krediidiandjale kohustus tarbijat lepingueelset nõus tada, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping on kohandatud tema vajadustele ja finantsolukorralevastavaks. Vajadusel peab krediidiandja selgitama tarbijale sõlmitava tarbijakrediidilepingu põhiomadusi ja mõju.Suureneb ka tarbijakrediidilepingus sisalduv kohustusliku teabe hulk.Kuigi sidevahendi abil sõlmitavale tarbijakrediidilepingule ei ole kehtestatud kohustuslikku vorminõuet, on sellest hoolimata sätestatud krediidiandja kohustus vormistada ning edastada tarbijale püsival andmekandjal lepingudokument kogukohustusliku lepingulise teabega.Lisaks sellele, et krediidiandja peab tarbijat nõustama ja teavitama, on tal edaspidi ka õigus või pigem kohustus hinnata enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist tarbija krediidivõimelisust, kasutades selleks vajaduse korral asjakohaseid andmekogusid.Muudetakse ka regulatsiooni, mis puudutab tarbija õigust krediidilepingust põhjust avaldamata taganeda. Kui kehtiva õiguse järgi on tarbijal võimalik põhjust avaldamata lepingust taganeda 7 päeva jooksul, siis saab ta seda edaspidi teha 14 päeva jooksul. Samuti pikeneb tähtaeg, mille jooksul peab tarbija taganemise tõttu tagasi maksma laenu põhiosa ja selle kasutamise eest intressi — teatud juhtudel pikeneb see kuni 30 päevani.Muutub ka see, et tarbijalt ei või taganemise tõttu nõuda peale lepingujärgse intressi muid kulusid, välja arvatud avalik-õigusliku suhte alusel krediidisuhte raames makstud tagastamatuid tasusid.Muutub ka see, et tulevikus saab koduukselepinguna ja sidevahendi abilsõlmitud krediidilepingust taganeda üksnes tarbijakrediidi sätete järgi, mitte enam koduukselepingu või side vahendi abil sõlmitud lepingu regulatsiooni kasutades.Oluliseks erisuseks võrreldes kehtiva õigusega on see, et kui tarbijal on koduukselepingu, sidevahendi abil sõlmitud lepingu või ehitise ajutise kasutamiselepingu regulatsiooni alusel õigus lepingust põhjust avaldamata taganeda, siis loetakse tarbija automaatselt taganenuks ka eespool nimetatud lepinguga majanduslikult seotud krediidilepingust. Kehtiva õiguse järgi on tarbijal sellises olukorras õigus otsustada, kas ta soovib majanduslikult seotud krediidilepingust taganeda või mitte.Samuti muudetakse krediidi ennetähtaegse tagasimaksmise regulatsiooni.Peamiseks muudatuseks on krediidiandja õigus nõuda tarbijalt ennetähtaegse tagasimaksmisega tekitatud kahju hüvitamist seatakse sõltuvusse asjaolust, kas tegemist on fikseeritud või fikseerimata intressimääraga krediidilepinguga.Võrreldes kehtiva õigusega muutuvad ka piirmäärad. Ennetähtaegse tagasimaksmise regulatsioo ni kohaldumist laiendatakse ka hü poteegigatagatud krediidilepingutele.Eelnõuga nähakse ette eriregulatsioon arvelduskrediidilepingutele, mille kohaselt tuleb krediit kas krediidiandja nõudmisel või kolme kuu jooksul tagasi maksta, ning arvelduskrediidilepingutele, millega krediidiandja lubab vaikimisi tarbijal oma kontojääki või kokkulepitud arvelduskrediidi ülempiiri ületada.Eelnõuga muudetakse lisaks võlaõigusseadusele ka reklaamiseadust selles osas, mis puudutab tarbijakrediidilepingute pakkumisele suunatud reklaami. Nimelt tuleb igas tarbijakrediidilepingu sõlmimise võimalusele osutavas reklaamisnäidata ära sellise tarbijakrediidi krediidi kulukuse määr tüüpilise näite kujul.Eelnõuga väljapakutud tarbijakrediidi nõuded jäävad tarbijakaitseametijärelevalve alla tehes ettekirjutusi, nõudes teavitamiskohustusi rikkunud kauplejalt rikkumise lõpetamist ning edasisest rikkumisest hoidumist.Eelnõuga tuuakse sisse ka mõned uued mõisted nagu fikseeritud ja fikseerimata intressimäär, krediidi kogukulu, kõrvalleping.Fikseeritud intressimääraks on võlausaldaja ja võlgniku vahel terveks lepingu kehtivuse ajaks või teatud ajavahemikeks kokkulepitud intressimäär, mis arvutatakse üksnes kindlaksmääratud protsendimäära alusel. Kui kõik intressimäärad ei ole lepingus kindlaks määratud, loetakse intressimäärfikseerituks nendeks ajavahemikeks, milleks intressimäär on väljendatud üksnes kindlaksmääratud protsendimäärana.Fikseerimata intressimääraks on see, mis ei lähe eelpooltoodu alla.Krediidi kogukulu tarbijale on kõik kulud, kaasa arvatud intress, lepingutasud, maksud ja muud tasud, mida tarbija on kohustatud seoses tarbijakrediidilepinguga maksma ja mis on krediidiandjale teada või peavad teada olema. Krediidi kogukulu arvutamisel ei võeta arvesse notaritasusid. Kui krediidi saamiseks või krediidi saamiseks pakutavatel tingimustel on vaja sõlmidakõrvalleping, eelkõige kindlustusleping, võetakse krediidi kogukulu arvutamisel arvesse ka nimetatud lepingust tulenevad kulud, eelkõige kindlustusmaksed.Kuna uus tarbijakrediidi regulatsioon on suunatud maksimumharmoneerimisele, mis tähendab, et liikmesriikidel ei ole lubatud säilitada või kehtestada muid riigisiseseid norme peale direktiivis sätestatute ning seega kohaldub üle terve Euroopa Liidu ühtselt, siis peaks see julgustama tarbijaid ka piiriüleselt krediitivõtma ning krediidiandjaid piiriüleselt krediiti pakkuma.Seaduse vastuvõtmine peaks aitama kaasa hästitoimiva ja tarbija jaoks turvalise tarbijakrediidi siseturu tekkele ning soodustab krediidiandjate konkurentsi kapiiriüleselt.

Artikkle ilmus Kaubandus-Tööstuskoja Teatajas.

Autor: Lemmi Kann, Koidu Mölderson

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700