Isiklikud investeeringud - otse või juriidilise keha kaudu?

Ernst & Young Baltic ASi partner ja maksukonsultant Ranno Tingas valgustab, millised investeerimist puudutavad maksumuudatused võivad meid alates tulevastaastast tabada.

Ranno Tingasega vestles ajakirja Investor & Ettevõtja ning Äripäeva infolehe Finantsjuhtimine toimetaja Villu Zirnask.

Eestis on ettevalmistamisel mitu seadusmuudatust, mis mõjutavad seda, kuidas maksude seisukohast on otstarbekas teha isiklikke investeeringuid. Mis on nende eelnõude sisu?

Rahandusministeerium on valmistanud ette tulumaksuseaduse muutmise eelnõu 180 SE, mille jõustumise esialgne plaan on 1. jaanuar 2011. Praegu (märtsi lõpus – toim) on eelnõu menetlus katkestatud täiendavate ettepanekute kogumiseks. Nimetatud eelnõuga tehakse kolm olulist muudatust: luuakse võimalus lükata edasi füüsilise isiku finantstulude maksustamist investeerimiskonto kaudu, piiratakse krediidiasutuse poolt makstavate intresside maksuvabastus vaid arvelduskonto ja tavalise tähtajalise hoiusega ning kaotatakse investeerimisriskiga
elukindlustuse maksuvabastus. Võib arvata, et need kolm põhimõttelist muudatust tehakse ära, kuid konkreetsed detailid võivad veel menetluse käigus muutuda.

Teise eelnõu on valmistatud ette justiitsministeerium ja sellega plaanitakse muuta äriseadustikku nõnda, et osaühingu saaks asutada ilma osakapitali sissemakseid tegemata. Jõustumise ajaks on plaanitud samuti aasta 2011, kuid see ei ole veel riigikogu menetlusse jõudnud, sest vahepeal on antud nn roheline koridor äriseadustiku muudatustele, mis on seotud eurole üleminekuga.

Loodetavasti saab ka see eelnõu seaduseks, kuid eks menetluse käigus võib veel muudatusi tulla.

Ettevalmistamisel on ka kolmas eelnõu, mis muudaks põhimõtteliselt tööandja
aktsiaoptsioonide maksustamist. Ehkki eelõu puudutab tööandja maksukohustusi, elavdab see loodetavasti Eesti väärtpaberiturgu ning toob kaasa suurema hulga inimesi, kel on väärtpaberikonto ja oma väärtpaberiportfell.

Jõukamatel inimestel, kes realiseeritavat investeerimistulu jooksvaks sissetulekuks ei vaja, on seni olnud otstarbekas investeerida juriidilise keha kaudu.
Kuivõrd kavandatavad muudatused olukorda muudavad?


Nende inimeste maksukäitumises, kes on harjunud tegutsema osaühingu kaudu ja kellel on see edukalt õnnestunud, muudatusi arvatavasti oodata ei ole. Küll aga võivad investeeringute vormi muuta need inimesed, kellel on tekkinud probleeme osaühingu kasutamisega (netovara, raamatupidamine, aastaaruanded jne).

Inimesed, kes alles lähiajal jõuavad valiku ette, kas jätkata füüsilise isikuna või tegutseda osaühingu kaudu, võivad valida esimese variandi ja hakata investeerima
füüsilise isikuna läbi investeerimiskonto. Nende puhul sõltub valik arvatavasti ka investeerimisportfelli suurusest ja muu äritegevuse aktiivsusest.

Äriühingu kasutamine eeldab ikkagi suuremat investeerimisportfelli ning toob paraku kaasa mitmeid lisakulusid (raamatupidamine, aastaaruanded jne) ning bürokraatiat (äriregistri muudatused, aeg-ajalt statistikaaruanded jne).

Samas on äriühingu puhul positiivne see, et kulude mahaarvamine on tunduvalt
liberaalsem ja laiaulatuslikum, kui on füüsilise isiku väärtpaberitehingute puhul lubatud. Nimelt äriühingu korral saab kuluna arvestada ka mitmeid kaudseid
kulusid. Samuti ei ole äriühingu puhul jurisdiktsioonid ja finantstooted, kuhu võib investeerida, selliselt piiratud, nagu see on investeerimiskonto puhul.

Seega jääb äriühingule eelis ka eespool toodud muudatuste valguses.

Arvan, et 40 000 kroonise osakapitali sissemaksmise nõue ei olnud ka varem
probleemiks juhul, kui väärtpaberiportfell on mahus, kus tasub tegutseda äriühingu
kaudu. Seega justiitsministeeriumi muudatus arvatavasti ei mõjuta oluliselt väärtpaberitehinguid tegevate inimeste valikut juriidilise vormi osas.

Praegune investeerimiskontot puudutav eelnõu on keeruline ja mitmeti tõlgendatav, seega võib ennustada probleeme investeerimiskonto kasutamisel.
Kõige mõistlikum oleks tulumaksust vabastada kogu väärtpaberitehingute tulu, mis säästaks nii maksuametnike kui investorite väärtuslikku aega. Eks investeerimiskonto kasutamisega muutub tuludeklaratsiooni täitmine keerukamaks, kuid palju sõltub sellest, millised tehnilised lahendused pakub välja maksuamet investeerimiskontode üle arvestuse pidamisel.

Kuna investeerimiskonto kasutamisel laieneb maksusoodustus vaid teatud territooriumite finantsvaradele ja kindlatele finantstoodetele, siis toob see kaasa aktiivsematele investoritele täiendavat nuputamist. Kui aga see probleem saab ületatud, siis julgen arvata, et investeerimiskontode maksuarvestus jääb lihtsamaks võrreldes äriühingu arvestuskohustustega.

Kui kestva asjana võib võtta ettevõtete jaotamata kasumi tulumaksust vabastatust, mis on olnud peamine pooltargument äriühingu kaudu investeerimisele?

Euroopa Kohtu praktika valguses ei ole enam välist survet Eesti tulumaksusüsteemi muutmiseks ja seega on see nüüd Eesti-sisene küsimus, mis sõltub palju poliitilistest arengutest. Selgelt võib märgata nii huvigruppe, kes kaitsevad praegust süsteemi, kui ka neid, kes soovivad tagasi traditsioonilist maksusüsteemi madalama maksumäära ja spetsiifiliste soodustuste ning erisustega.

Seda, et antud küsimuse üle mõeldakse ka riigi tasandil, peegeldab fakt, et
rahandusministeerium on tellinud mahuka uuringu ettevõtete jaotamata kasumi
mittemaksustamise mõjust investeeringutele ja majandusarengule, mille tulemused peaksid selguma selle aasta lõpuks.

Samas võib arvata, et lähiaastatel midagi kardinaalselt ei muutu, ning loodan, et riik suudab teha plaane pikaajaliselt ja hoida maksusüsteemi stabiilsust, mille
tähtsust välisinvestoritele ei saa alahinnata. Maksusüsteemi ümberpööramine iga 10 aasta tagant ei kõla mõistlikult, kuigi meile võib see tunduda väga pika perioodina. Samas on selge, et tuleb tegeleda maksusüsteemi konkurentsivõime
tõstmisega ning jälgida arenguid teistes meie regiooni riikides, kes võivad hakata
investeeringuid siit ära viima.

Milliseid momente veel silmas pidada kui kaaluda, kas investeerida isiklikult või Eesti osaühingu kaudu?

Kulude ja maksuvõitude kõrval ei tohiks unustada oma isikutüüpi. Äriühingu pidamine nõuab suuremat distsipliini ja korrektsust paberimajanduses. Seega, kui paberitega tegelemine pole just inimese tugevam külg, siis on ehk turvalisem
jätkata eraisikuna investeerimist või leida asjalikke abilisi. Lisaks tuleb arvestada, et äriühingu majandusaasta aruanded on avalikud ja seega on kõigil huvilistel võimalik jälgida investeeringute edukust ja mahtu.

Investeerimisportfelli pärimise ja kinkimise seisukohalt neil variantidel otsest erinevust pole, sest pärandi või kingituse üleminekut füüsiliste isikute vahel ei maksustata. Küll aga tekib maksustatav tulu, kui pärandi või kingituse saaja hakkab tasuta saadud väärtpabereid müüma. Nii et kui pärija või kingituse saaja ei soovi kohe väärtpaberiportfelli realiseerida, siis annab äriühingu kaudu struktureerimine rohkem paindlikkust, sest iga väärtpaberi müügitehing ei too kohe kaasa tulumaksukohustust väärtpaberi müügihinnalt (soetamismaksumust
pärandaja või kingituse tegija jaoks ei saa arvestada).

Artikkel ilmus ajakirjas Investor ja Ettevõtja, mis ilmub BaltCapi, Tallinna Börsi ja Directori koostöös.

Osale arutelus

  • Lemmi Kann

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Lihtne äritarkvara juhile

BudgetMatador on juhi töölaud ettevõtte rahaasjade haldamiseks. Rakendus optimeerib juhi ning raamatupidaja vahelist koostööd ning annab juhile mõeldud ülevaate ettevõtte finantsolukorrast.

Majandustarkvara RAPID

Tarkvaraga RAPID saate korraldada keskmise või väikese ettevõtte raamatupidamise ja majandusarvestuse - laoarvestus, palgaarvestus, teenindus, üüriarvestus, jm. RAPIDi tasuta versiooniga saab töö tehtud üksikettevõtja, alustav ettevõte või mittetulundusühing.

Valdkonna tööpakkumised

KAARLI HAMBAPOLIKLIINIK otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Tripod Grupp OÜ

30. november 2018

MAXIMA EESTI OÜ ootab oma meeskonda PALGAARVESTAJAT

Maxima Eesti OÜ

19. november 2018

Uudised

Tööriistad