Finantsjuhtimine luubi alla!

Majanduslangus on negatiivselt mõjutanud enamus ettevõtteid. Sellises olukorras tuleb ettevõtted esmajärjekorras finantsiliselt korrastada. Eesti ettevõtted on seda seni teinud valdavalt kulude kärpimisega.

Korrastamine ei seisne aga üksnes kulude kärpimises, ümbervaatamist nõuab finantsvaldkond tervikuna.

Suurem osa Eesti ettevõtteid on väikeettevõtted, kus võimalused ettevõtte korrastamiseks on piiratud. Siiski toon välja  paar aspekti.

Kindlasti tuleb ümber vaadata krediidimüügi tingimused. Täna süüdistatakse likviidsusprobleemides sageli oma kliente, nende maksehäiretesse suhtutakse kui force major olukorda, mõtlemata sellele, et tegemist on ettevõtte enda puuduliku krediidimüügi poliitikaga. Maksehäirete ilmnemisel jäädakse tihti passiivseks, kuigi tegutseda tuleks jõuliselt.

Teiseks tuleb kiirelt vabaneda liigsetest varadest. Varade müümisel ei saa toetuda üksnes lühiajalise efekti saavutamisele, arvestada tuleb ettevõtte pikemaajaliste eesmärkidega. Vaatamata võimalikele müügikahjumitele on liigsete varade müümine üldjuhul põhjendatud. Finantspositsiooni parandamiseks tuleb aktiivselt konsulteerida ka pankadega, võimalusel kaasata sobilikke finantstooteid või muuta laenude maksegraafikut. 

Ennatlik oleks arvata, et raskustega toimetulek tagab nõudluse paranemisel kohe ka eduloo – see annab küll parema stardipositsiooni, kuid pikemas perspektiivis ei ole see piisav. Konkurents on karmistunud ning läbimõeldud finantsjuhtimine muutub järjest olulisemaks teguriks pikaajalise edu saavutamisel. Seega, finantsstrateegilised küsimused tuleb ettevõtetes lahti mõtestada ja ellu rakendada.

Huvitav, kui paljud ettevõtted on täna enda jaoks määratlenud, milline on optimaalne finantsvõimenduse tase või kui suur peab olema investeeringutelt nõutav tulunorm, et tagada ettevõtte jätkusuutlik areng?

Eeltoodud ja paljudele teistele küsimustele vastamine nõuab piisavat finantskompetentsi. Konkurentsivõime suurendamise kontekstis on palju räägitud innovatsioonist, toodete ja tehnoloogia arendamisest, neid valdkondi toetab ka riik.  Kahjuks on finantsjuhtimisele seni vähe tähelepanu pööratud.

Mida siis  tänases olukorras ette võtta?

Keskmises väikeettevõttes teeb finantsotsuseid ettevõtte juht, üldjuhul nõuandev meeskond puudub. Kriitiliselt tuleb hinnata, kas ettevõtte finantsjuhtimislikud teadmised on piisavad ja vastavad ettevõtte vajadustele. Kompetentsi tõstmiseks tuleks kaaluda finantsspetsialistide palkamist. Uuringud teiste riikide väikeettevõtete hulgas on näidanud, et vajaliku kompetentsi kaasanud ettevõtted saavutavad paremaid majandustulemusi. Ettevõtetes, kus lisatööjõu palkamine ei ole majanduslikult võimalik, tuleks puuduv kompetents teenusena sisse osta.

Ka teatud huvigrupid peaksid toetama väikeettevõtete  finantskompetentsi arendamist. Näiteks võiks riik välja arendada munitsipaaltasandil toimiva nõustamisvõrgustiku, kaasates oma ala eksperte ja praktikuid.

Olulist rolli ettevõtete finantsnõustajana näen ka pankadel. Panga kui finantsnõustaja roll võiks edaspidi kujuneda üheks konkurentsikriteeriumiks, soov ja oskus oma finantsteadmisi ettevõtjatele edasi anda aga konkurentsieeliseks.
Kriis tuletas meile meelde, et fundamentaalseid majandusreegleid ei ole võimalik ignoreerida.

Loodetavasti avardab majanduslangus meie ärilist mõttemaailma ning meil jätkub oskust rakendada saadud kogemusi edasises äritegevuses. Läbimõeldud finantsstrateegia tõstab ettevõtte konkurentsivõimet, seevastu puudulik juhtimine suurendab läbikukkumise tõenäosust.

Ettevõtetel tuleb kriitiliselt hinnata hetkeolukorda, tagada piisava finantskompetentsi olemasolu ja ettevõte korrastada, et olla valmis uuteks võimalusteks paraneva majanduskonjunktuuri tingimustes.

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Raul Seppa

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Lihtne äritarkvara juhile

BudgetMatador on juhi töölaud ettevõtte rahaasjade haldamiseks. Rakendus optimeerib juhi ning raamatupidaja vahelist koostööd ning annab juhile mõeldud ülevaate ettevõtte finantsolukorrast.

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Valdkonna tööpakkumised

BALTIC CONNEXIONS OÜ otsib OSTUASSISTENT-RAAMATUPIDAJAT

Baltic Connexions OÜ

28. september 2018

TALOT otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Talot AS

30. september 2018

RAMIRENT otsib oma AR osakonda SOOME GRUPI JUHTI

Ramirent Shared Services AS

02. oktoober 2018

Uudised

Tööriistad