Maksukorralduse seaduses kavandatakse muudatusi

Hiljuti avaldatud maksukorralduse seaduses (MKS) kavandatavate muudatuste keskne eesmärk on teha maksumenetlus veelgi tõhusamaks ning täiendadaseadust nii, et see aitaks maksuhalduril senisest tõhusamalt võidelda maksupettuste vastu.

Ka Kaubanduskoja jaoks on alati olnud oluline, et maksukorralduse põhimõtted tagaksid efektiivse maksuadministreerimise ja oleksid lihtsad nii maksukohustuslasele kui ka maksuhaldurile. Samuti peab maksupettuste avastamine ja neile kiire rea geerimine olema tagatud, kuid samavõrd kindlalt tuleb arvestada vajadusega kaitsta ausalt käituvaid maksumaksjaid, sest on selge, et maksumenetlustega võib kaasneda ettevõtjale tema õiguste piiranguid,täiendavat tööd ja kulutusi.

Intressile seatakse ülempiir
Muudatusega täiendatakse MKSis (§ 119 lg 1) sätestatud intressi mitte arvestamise aluste loetelu. Intressile seatakse ülempiir — maksunõude suurus. Analoogsetest põhimõtetest lähtutakse ka eraõiguses ning selliseks on kujunenud ka tsiviilkohtu praktika ehk intressinõue ei peaks ületama põhivõla nõuet. Maksumenetluses esitatakse intressinõue peale põhivõla tasumist. Arvutuste kohaselt kasvab intressisumma maksunõudest suuremaks, kui isik ei ole maksuvõlga tasunud ligikaudu viie aasta jooksul.

Maksuhalduri hinnangul on taoliste maksuvõlgade puhul enamasti tegemist juba ebatõenäoliselt laekuvate maksusummadega. Sellises olukorras võib intressi summa küll jooksvalt suureneda, kuid kui selle sissenõudmine on juba lootusetu,
tekib põhjendatud küsimus, kui pikalt on mõistlik intresse siiski arvestada.

Muudatuse eesmärk ongi välistada ebaproportsionaalselt suure intressi arvestamine maksunõudelt ning ühtlasi vähendada ebamõistlikult pika aja jooksul intressiarvestuse pidamisest tingitud halduskoormust. Seega muudatuste jõustumise järgselt tekkivatelt maksuvõlgadelt arvestatavad intressid ei saaks enam maksunõuet ennast ületada.

Intressi ülempiiri rakendumise tingimused ja kord
Seoses kirjeldatud muudatustega soovitakse sätestada ka intressi ülempiiri rakendumise tingimused ja kord. Intressi ülempiiri kohaldatakse edasiulatuvalt ainult pärast muudatuse jõustumist peetava intressiarvestuse osas, mis tähendab, et muudatuse jõustumise hetkeks tekkinud ning maksunõuet ületavat intressivõlga ei kustutata. Samas ei arvestata sellistel juhtudel muudatuse jõustumise päevast intressi ka juurde.

Muudatusega tagatakse nende maksumaksjate võrdne kohtlemine, kellel muudatuse jõustumise hetkeks on intressi osas võlgnevus, mis ületab maksunõuet — sõltumata sellest, kas intressinõue on täidetud. Samas jäävad seni tekkinud ning maksunõuet ületavad intressisummad arvestusse endiselt üles ning maksuhaldur on kohustatud need üldises korras sisse nõudma. Seega tooksid muudatused kaasa tagajärgi eelkõige tulevikus ning juba tekkinud intressiarvestuste osas need nii tuntavad ei oleks.

Piirang ajatamise kestusele
Seni sõltus ajatamisgraafiku pikkus peamiselt maksumaksja ning maksuhalduri
kokkuleppest ning seadus konkreetseid piire ette ei andnud. Et tagada siin suuremat õigusselgust, on eelnõuga tehtudki ettepanek täpsustada, et maksuhalduril on õigus ajutistes makseraskustes maksukohustuslase taotlusel ajatada tema maksuvõla tasumine kuni 12 kuuks. Kuna ajatamise eesmärk on aidata ajutistes makseraskustes olevaid maksukohustuslasi, peaks 12 kuud olema ka optimaalne aeg, et ajutistest makseraskustest välja tulla.

Eelnõule lisatud seletuskirja kohaselt on 2010. aasta veebruari seisuga maksuvõla tasumise ajatamise kohta andmed isikute arvu ja ajatamise graafiku pikkuse lõikes järgmised:

* kehtiv ajatamise graafik 1828
juriidilisel isikul, nendest graafik pikem kui 12 kuud — 458 isikul (25%);

* kehtiv ajatamise graafik 3118 füüsilisel isikul, nendest graafik pikem kui 12 kuud — 431 isikul (13,8%).

Kui nii ülalkirjeldatud kui ka mitmed teisedki kavandatavad muudatused on oma mõju ja eesmärkide poolest üsna selged, on hoopis keerulisem nende planeeritud muudatustega, mis seotud haldusakti (maksuotsuse) täitmise peatamisega maksuhalduri initsiatiivil.

Maksuhaldur võib edaspidi peatada haldusakti täitmise ka kohtumenetluses
Muudatuse kohaselt on maksuhalduril
teatud tingimustel võimalik peatada maksuotsuse täitmine ja teha seda kas maksukohustuslase taotluse alusel või oma algatusel. Kui haldusakt on selle täitmise peatamise otsuse tegemise ajaks juba täidetud, täidab maksuhaldur
selle tagasi (tagastab tasutud maksusumma).

Nagu kirjeldatud, võimaldab ka kehtiv regulatsioon (MKS § 146) maksuhalduril peatada haldusakti täitmine vaidemenetluses, kuid mitte kohtumenetluses. Seda soovitaksegi muuta. Muudatusega antakse maksuhaldurile kaalutlusõigus haldusakti täitmise peatamiseks ja tagasitäitmiseks ka juhul, kui maksukohustuslane on maksuotsuse vaidlustanud kohtus.

Seletuskirja kohaselt saavad maksuotsuse täitmise peatamise tingida näiteks
maksuhalduri põhjendatud kahtlused selle õiguspärasuse osas, mis on tekkinud eelkõige pärast haldusakti andmist. Põhjendatud kahtlused tähendavad kirjelduste
kohaselt näiteks seda, et haldusakti hilisemal kontrollimisel selgub, et on tõusetunud täiendavad asjaolud, mis räägivad haldusakti õiguspärasuse vastu, kuid samaaegselt esinevad ka haldusakti õiguspärasust kinnitavad asjaolud.

Kaubanduskoja esialgse hinnangu kohaselt ei lähtu viidatud muudatus aga piisavalt maksukohustuslaste, sh ettevõtjate huvidest ning võib suurendada piisavalt põhistamata maksuvaidluste hulka. Juhul, kui maksuhaldur kahtleb maksuotsuse õiguspärasuses, on enamasti põhjendatud selle tühistamine, mitte aga mõlemale poolele niigi kuluka vaidluse jätkamine kohtus. Ei ole õige maandada maksuhalduri riske eelnõus kavandatud viisil ja sisuliselt toetada ebakindlate vaidluste pidamist.

Tuleb arvestada, et maksumaksja on alati seotud oma põhitegevusega, olgu
selleks siis tootmine, müük vms ning ei peaks seadusekuuleka isikuna tegelema maksuvaidluste pidamisega seetõttu, et kohtupraktikat tekitada või seda ühtlustada.

Seletuskirjas toodud väited maksuseaduste keerukast tõlgendamisest
lubavad seevastu aga järeldadagi nagu soovitaksegi, et maksuhaldur seaduste erinevaid tõlgendusi üha enam maksumaksjate peal katsetaks.

Nagu öeldud, ei saa esmase hinnangu kohaselt sellise muudatusega nõustuda.
Püüelda tuleks ikkagi seaduste selguse poole sellisel määral, et erinevate tõlgenduste hulk oleks minimaalne. Õigusselguse põhimõte tuleneb teatavasti juba põhiseadusest ning kohtuvaidlused ei saa olla selle saavutamise keskseks
vahendiks.

Artikkel ilmus Kaubandus-Tööstukoja Teatajas.

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Mait Palts

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Majandustarkvara RAPID

Tarkvaraga RAPID saate korraldada keskmise või väikese ettevõtte raamatupidamise ja majandusarvestuse - laoarvestus, palgaarvestus, teenindus, üüriarvestus, jm. RAPIDi tasuta versiooniga saab töö tehtud üksikettevõtja, alustav ettevõte või mittetulundusühing.

Valdkonna tööpakkumised

MAXIMA EESTI OÜ otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Fontes PMP OÜ

22. oktoober 2018

Uudised

Tööriistad