Kuidas teenida kiirelt ja valusalt?

Märtsi alguses, ajal, mil paljude inimeste suunurki kiskus ülespoole maksuhalduri poolt kontole kantud tulumaksutagastus, oli võimalik lugeda ka selle kohta, kuidas mittemillestki raha teenida. Tekib paratamatult tunne, et s...tast saab siiski edukalt saia küpsetada, kui vaid tulumaksuseadus abiks võtta.

Kulust tulu tegemine
Arutelu käis nimelt maksuvabade kulude hüvitamisest olukorras, kus füüsilisele isikule tekitatakse varaline kahju, mille hüvitab kahju tekitaja või kahju eest vastutaja. Hüvitamine ise aga ei toimu mitte kuludokumentide alusel, mis kajastaksid nt teenuseid, mille tulemusena asi tagasi algsesse seisukorda viidi, vaid kokkuleppel.

Sellise skeemi kohta jagas selgitusi MTA maksude osakonna juhataja Aule Kindsigo, kes leidis, et ettevõtja peab väljamakset tehes kinni pidama eraisiku tulumaksu ehk 21 protsenti. „Kui raha makstakse ilma dokumentideta nn kokkuleppe korras, on tegemist raha saaja jaoks maksustatava tuluga, millelt ettevõte peab 21 protsenti tulumaksu kinni pidama,“ seletas maksuametnik. Ta lisas, et kui kahju kannatas oma töötaja ega ole tõestatud, kui palju läks maksma esialgse olukorra taastamine, võib seda väljamakset võrdsustada töötasuga. See tähendab, et tasuma peab ka sotsiaalmaksu.

Mõistagi käib jutt tulumaksuseaduse § 12 lg-s 3 sätestatud alusest, mille kohaselt Füüsilise isiku maksustatavaks tuluks ei loeta teise isiku kasuks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulude hüvitisi, samuti kohtu välja mõistetud varalise kahju hüvitisi. Käesolevat lõiget ei kohaldata hüvitistele, mille maksmisele on kehtestatud eraldi tingimused ja piirmäärad.

Küsimus on, kas see on tervikuna iseseisev maksuvabastuse alus või on ka muid sissetulekuid, mis on maksuvabad, kuna need ei ole tulu mõistega hõlmatud.

Vana probleem
2010. aasta jaanuarikuu MaksuMaksjas sai antud ülevaade tulumaksuseaduse probleemidest, mis on aegade jooksul palju kajastust leidnud, üheks teemaks oli ka kulude hüvitamine.  Nagu näha, ei ole see teema veel ammendunud.

Võib öelda, et kuigi TuMS § 12 lg 3 pidi paljud probleemid lahendama, tegelikult seda ei teinud, sest lähtepositsioon oli seaduse muutmisel vale. Seaduseelnõu seletuskirjast saame teada, et TMS §-i 12 lisatakse lõige 3, mis täpsustab, et residendist füüsilise isiku maksustatavaks tuluks ei ole sellised summad, mida maksab talle teine (füüsiline või juriidiline) isik, et katta viimase huvides tehtud kulusid, kui need kulud on dokumentaalselt tõendatud. See puudutab näiteks juhtumeid, kus korteriühistu liige teeb mingi kulutuse ühistu huvides, ning samuti olukordi, kus töötaja soetab enda arvel mingi tööandja tegevuseks vajaliku kauba ning tööandja hüvitab talle vastava kulutuse. Sellist kulude hüvitamiseks tehtud väljamakset ei peaks maksustama palgatulu osana, kuid seda mõistagi vaid kulu tõendava dokumendi olemasolu korral ja ainult juhul, kui hüvitise summa ei ületa tehtud kulutust.

Väljendid nagu „ei peaks maksustama palgatulu osana“ ning „ainult juhul, kui hüvitise summa ei ületa tehtud kulutust“ viitavad, et seaduseelnõu autorid võisid olla seisukohal, et ilma selle sätteta oli üldjuhul kulude hüvitamine maksustatav.

Selline positsioon võib tingida ka lauseosa „samuti kohtu väljamõistetud varalise kahju hüvitisi“ tõlgendamise nii, nagu maksuhalduri esindaja seda ka teinud on. See tähendab, kui varaline kahju hüvitatakse ilma kohtuotsuse aluseta või siis näiteks ilma kuludokumentideta, kui kahjustatud asi on korda tehtud ja kulud makstakse kinni, siis justkui ei olekski alust väita, et teine pool ei ole tulu saanud.

Näiteks kui töötaja töölaual on 500-kroonine ning kontor läheb põlema ja 500-kroonine hävib, siis seda taastada ei saa, remonditöökoja arvet esitada ei saa, järelikult teenib töötaja tulu, kui tööandja selle talle hüvitab, kuna väljamakselt tuleb ju tulumaksu kinni pidada?

Riigikohtu praktika
Riigikohtu praktika on tegelikult lugenud sissetulekuks selle, mida ei saa TuMS § 12 lg 1 mõistes tuluks lugeda ja mis on seega tulumaksuvaba (puudub tulu kui maksuobjekt), mittevaralise kahju hüvitise, sest tegemist on juhuslikku laadi sissetulekuga, mis ei ole tekkinud isiku tavapärase majandustegevuse tulemusena ning mida ei ole õige lugeda tuluks ega tulumaksuga maksustada.

Tuletan meelde, et TuMS § 12 lg 3 räägib üksnes kohtu välja mõistetud varalise kahju hüvitistest, kuid viidatud kaasuses on tegemist mittevaralise kahjuga ning seda ei mõista välja tegelikult kohus. Seega, kahju hüvitamine võib olla maksuvaba ka siis, kui TuMS § 12 lg 3 seda sõnaselgelt ei nimeta.

Nüüd ongi küsimus, kas ja kuivõrd on see säte ammendav maksuvabastuse alus.

Mõistlik tõlgendus
Tulumaksuseadus tulu mõistet ise ei ava, kuid viidatud Riigikohtu praktikat arvestades peaks olema võimalik jõuda järeldusele, et kui toimub varalise kahju hüvitamine poolte kokkuleppel, siis ei ole ka selle alusel saadav hüvitis tulumaksuseaduse mõistes tulu, sest see ei teki tavapärase majandustegevuse käigus. Varalise kahju hüvitamise puhul toimub ekvivalentsete väärtuste vahetamine ning selle tulemusena isiku varaline seisund ei parane.

Ei ole mõistlik jaatada sellist ühiskonnakorraldust, kus kohtutee läbimine on ainuvõimalik norm. Tore on tõdeda, et “seadusandja elukaaslane” on seekord kohtupraktikat tähele pannud ja täiendanud peatselt valitsusse ja Riigikokku jõudvat ning arvatavasti 2011. aasta algusest seaduseks saavat eelnõu TuMS § 12 lg 3 osas, kaotades ära tekstiosa “kohtu välja mõistetud”. Lugege nende õpetlikke sõnu eelnõu seletuskirjast: Ka muudel (nt kohtuvälisel kokkuleppel põhinevatel) otsese varalise kahju hüvitamise juhtudel isiku vara ei suurene. Oluline on, et kahju tekkimine ja selle suurus oleks maksuhalduri jaoks piisava selgusega tõendatud.

Kuigi on karta, et tädi Maali “piisav selgus” ei pruugi kokku langeda tädi Aule ettekujutusega “piisavast selgusest”, loodame siiski, et sellel teemal me enam järgmisel aastal kirjutama ei pea.

Tulu mõiste sisustamiseks sobib tegelikult naljaga pooleks ka selle artikli kommentaaride lugemine, mis ajendas ka käesolevat kirjutist koostama. Et näidata, mida rahvas tulu mõistest arvab, avaldamegi mõned näited sellest, et igaüks saaks ise otsustada, mida õigupoolest siiski peaks tulumaksuga maksustama.

Kommentaarid artikli juures:

04.03.2010 11:00
 hmmm: Maksuametis istub ühe laua taga selline pisike roheline ja väga kuri päkapikk. Tööd tegema ta ei pea. Tema ainuke ülesanne on välja mõelda nippe, kuidas normaalsete inimeste iga liigutuse tegemise eest mingit raha küsida. Selle pärast ta ongi selline õel ja roheline. Kui ta kunagi sinna tööle läks oli täitsa normaalne hea inimene.

04.03.2010 11:10
 ollak: Ma nagu ei saa aru maksuameti loogikast, kuidas on tegemist tuluga? See on ju kannataja jaoks ikka täiendav kulu? Viltu on see loogika maksuametnike silmis. Kas nad on reaalsest maailmast nii irdunud, et ei suuda talupojamõistust rakendada, vaid ainult imetakse määrustest välja uusi võimalusi tavalisi inimesi karistada selle eest, et nad on sündinud Eesti Vabariigis?

04.03.2010 12:06
 Seadus: Maksuamet seadusi välja ei mõtle, tema ainult täidab. Seepärast need ongi seadusandja poolt nii keeruliseks tehtud, et keegi nendest aru ei saaks ja sinna rägastikku kinni jääks.

04.03.2010 12:08
 pro: Ma jäin ka mõtlema, mida riik siit soovib maksude näol. Elamu ja selle valdaja ja autojuhi vaheline asi… ja riik tuleb ja ütleb – nii, tahan siit lõivu saada. Mulle tundub et riik käitub kui n-ö seaduslik maffia.

04.03.2010 16:43
 asja ilmestamiseks: Kui turul müüb keegi kartuleid, sina aga komistad ja kukud juba kaalutud/müüdud kastid kummuli — kartulid veerevad laiali, osad leitakse, osad jäävad kättesaamatutena lettide alla ja osa paneb hea tururahvas pihta. Kartulid kokku korjatud, kaalutakse need üle — ilmneb vahe. Sina pead kahju (vahe) põhjustajana hinnavahe hüvitama, aga sa maksad kartulimüüjale küsitud hinna, millest lahutad tulumaksu (tundub ikka loogiline?), sest kartulimüüja võib ju olla potentsiaalne saadud tulu varjaja: ahvatlus missugune — sularahas ju arveldatud! — sina oled aga hea rüütel ja ennetad sellega riigi petmist! (ikka veel saate pihta?)

Mis numbrid ja millisele reale see kartulimüüja need hiljem müügiaruandlusesse kirjutab, seda teab vist küll ainult maksuametnik.

Mina enam pihta ei saanud, sest asi on ju ikka täiega jama. Tulumaksu saab väljamaksest kinni pidada ainult siis, kui on tegemist palgatuluga — maksjal on kohustus tulumaks kinni pidada. Muudel juhtudel on deklareerijaks alati tulu saaja — kas sellelt tulult tuleb maksta täiendavaid makse või saadakse hoopiski maksutagastust, sõltub juba aga esitatud deklaratsioonist. Maksuametnik, ära eksita oma küündimatu lobaga (vältisin ropendamist võõrkeeles) juba niigi hirmutatud ja tööta jäänud inimesi.

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Martin Huberg

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Lihtne äritarkvara juhile

BudgetMatador on juhi töölaud ettevõtte rahaasjade haldamiseks. Rakendus optimeerib juhi ning raamatupidaja vahelist koostööd ning annab juhile mõeldud ülevaate ettevõtte finantsolukorrast.

Valdkonna tööpakkumised

TALOT otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Talot AS

31. august 2018

Uudised

Tööriistad