24. märts 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Juhtkiri: optsioon - eriti kuldsed käerauad

Soomlaste Nokiast räägitakse siiani legende, kuidas ettevõtte sekretäridestki said miljonärid - omanikud jagasid töötajatele aktsiaoptsioone. Ehk oli seski oma osa, et ettevõtet saatis hulk aastaid edu.

Kui tööandjale ei lähe optsioonide väljakirjutamine sentigi maksma, kujuneb optsioonist hea töötajate motiveerimise vahend. Mujal maailmas ongi aktsiaoptsioonid laialt levinud töötajate, eeskätt võtmeisikute ning juhtide motiveerimise viise. Tehes töötajatest firma kaasomanikud, on nad isiklikult rohkem huvitatud ettevõtte heast käekäigust ja pingutavad selle nimel rohkem.

Eestis kasutasid seda vähesed ettevõtted, põhjusi selleks mitu - meie ettevõtted on liiga väiksed, omanikud ei soovi oma vara töötajatega jagada, ebaselged maksustamisreeglid, see, et Eesti seadusandja käsitas aktsiaoptsioone erisoodustusena, millelt tuleb maksta nii tulu- kui ka sotsiaalmaksu.

Selliseid ettevõtteid siiski oli, nt Tallinna Kaubamaja, Harju Elekter, kes erandlikult jagas optsioone kõigile töötajaile. Või Playtech, kes jagas Tartus enne börsileminekut aktsiaoptsioone alates tippjuhist kuni koristajateni välja.

Juhtide motivatsioonipaketis on optsioonid endiselt näiteks Kaubamajal. Rohkem kasutavad optsioone "kuldsete käeraudadena" meie IT-firmad, näiteks Skype, eeskujuks ehk Silicon Valleys tegutsevad firmad, kus optsioonid on motivatsioonivahendina tavalised.

Rahvusvaheline praktika on suutnud lõpuks mõjutada ka Eesti valitsejaid - Andrus Ansipi valitsus kiitis heaks tulumaksuseaduse muudatuse, mis lubab järgmise aasta 1. jaanuarist optsioone senisest lihtsamalt ja selgemalt maksustada.

Olulisim on aga see, et optsiooni andmine või müük töötajale ei ole enam erisoodustus, kui optsiooni andmise ja realiseerimise vahele jääb vähemalt kolm aastat. Tööandja ei pea sellisel juhul sentigi maksma ning töötaja peab optsiooni realiseerimisel tasuma vaid tulumaksu.

See on muudatus, mis lubab arvata, et järjest suurem hulk meie ettevõtjaid hakkab oma töötajate motiveerimiseks kasutama ka optsioone. Tööandjate huvides on ka kolmeaastane tähtaeg. See seob võtmeisikud või juhid pikemaks ajaks ettevõttega ning paneb juhtkonna mõtlema ettevõtte kaugematele eesmärkidele, mitte ainult ühe aasta tulemustele.

Ka maksuameti elu muutub kergemaks: muudatus suleb seaduses maksuaugu, mis võimaldas sotsiaalmaksu maksmisest ringi minna, kui emafirma andis Eesti tütre töötajaile optsiooni. Vähem tuleb maksuhalduril raisata maksumaksjate raha kohtus vaidlemas käimisele ning kohtutel jääb rohkem aega muude asjadega tegeleda.

Maksusoodustuse kirjutamine tulumaksuseadusesse just praegu, masu ajal on väga hea, sest sest aktsiaturud on Eestis alles tõusule pööranud ning lähiaastail väljastatavad optsioonipaketid võiksid realiseerimisel 2014.-2015. aastal pakkuda juba korralikku boonust.

 

Autor: Lemmi Kann, Äripäev

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700