Ettevõtja, kas oled valmis euro tulekuks?

Eesti üleminek eurole võib toimuda juba 2011. aasta jaanuaris. Kuigi ametliku otsuse teeb Euroopa Liidu rahandusministrite nõukogu 6. juulil, tasub ettevalmistustega alustada täna.

Mida need ettevalmistused õigupoolest tähendavad? Mis aspektidele tuleks mõelda? Nendeks on sularahaarveldused, hindade avaldamine, infosüsteemid, raamatupidamisarvestus ja aruanded, aktsia- ja osakapital ning maksuarvestus. Viited erinevatele kuupäevadele on tehtud eeldusel, et Eestis võetakse euro kasutusele 1. jaanuaril 2011.

Üldist
Euro on kavas kasutusele võtta ilma ametliku üleminekuperioodita (ingl k. big bang). See tähendab, et igasuguses majandusarvestuses ja lepingulistes suhetes, samuti ka kontorahana (pankades asuvad arvelduskontod ja hoiused) puhul toimub automaatne ja täies ulatuses üleminek 1. jaanuaril (€-päev).
Olemasolevaid lepinguid ei ole vaja muuta. Kroonisummad arvestatakse eurodesse automaatselt. Laenu-, liisingu- jms lepingute maksegraafikud võib juba praegu kajastada korraga nii kroonides kui eurodes.

Sularahaarveldused
Erandina üldreeglist kehtib sularahaarveldustes kahenädalane paralleelkäibe periood. Sel ajal on krooni ja euro sularaha võrdväärsed maksevahendid, kuid vahetusraha antakse tagasi eurodes. Kõik sularahaautomaadid peaksid olema valmis eurosid väljastama hiljemalt 2. jaanuari õhtuks.

Euro sularaha käibesse laskmise lihtsustamiseks vahetavad pangad kokkuleppel Eesti Pangaga kuu aega enne ja kuus kuud pärast 1. jaanuari kroone eurodeks keskkursiga ja ilma teenustasuta ning jätkavad seejärel nimetatud teenuse osutamist vähemalt kuue kuu jooksul piiratud kontorivõrguga. Pärast seda perioodi vahetab Eesti Pank tähtajatult kroone eurodeks keskkursiga ja ilma teenustasuta.

Sularahas arveldav ettevõtja peaks enne üleminekupäeva saama oma pangast piisava koguse eurorahatähti ja münte. Kindlasti tekitab sularahas arveldava jaemüüja jaoks küsimusi vajaliku sularaha kogus. Teiste riikide kogemus näitab, et jaemüüjate vajadus eurosularaha järele on tavapärasest oluliselt suurem (keskeltläbi kolm kuni viis korda), kuna klientidelt saadud kroone ei saa enam vahetusrahana kasutada.

Lisaks kasutavad kliendid sularahakroone ostude eest tasumisel tavalisest rohkem, et nendest panga vahenduseta vabaneda. Mõelda tuleks ka logistika ja turvalisuse teemadele vahetult enne eurole üleminekut ning ka paralleelkäibe perioodil. Kindlasti tuleks ettevõtjatel läbi mõelda, kas neil on piisavalt võimalusi täiendava sularahahulga hoidmiseks.

Tuleb üle kontrollida transpordivõimalused klientidelt saadud kroonide tagastamiseks pankadele. Kui ettevõttes on tavapärasest rohkem sularaha, siis on soovitav kontrollida, kas kindlustuskate on piisav või tuleb seda ajutiselt suurendada. Kassadesse võib samaaegseks euro- ja kroonide käitlemiseks ja hoidmiseks ette näha lisasahtlid või muud erilahendused.

Aegsasti enne üleminekupäeva tuleb koolitada sularahaga kokkupuutuvaid töötajaid, eeskätt kassapidajaid eurorahatähtede ja -müntide kujunduse ning turvaelementide osas. Koolitus peaks hõlmama eurosularaha käitlemist ja käsitsemist, mis on vajalik maksete kiireks teostamiseks ja eksimisohu vähendamiseks. Teadaolevalt on ka Eesti Pangal 2010. aasta jooksul plaanis läbi viia rida sularahakäitlejate koolitusi.

Hindade avaldamine
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 14. aprilli 2004 a määrus nr 76 “Kauba ja teenuse hinna avaldamise nõuded” sätestab hindade ühest vääringust teise ümberarvestamise reeglid. Hindade kahes vääringus avaldamise kohustuslik periood kehtestatakse eraldi muudatusega (tõenäoliselt hõlmab ajavahemikku kuus kuud enne ja kuus kuud pärast 1. jaanuari). Nimetatud perioodil on kaupleja kohustatud kauba ja teenuse müügikohas hinnasiltidel ja hinnakirjades avaldama kaupade-teenuste müügihinna nii kroonides kui eurodes.

Eurodesse ümberarvestamisel toimub ümardamine ühe sendi täpsusega kolmanda koha järgi pärast koma. Kui kolmas koht pärast koma on viis või suurem number, ümardatakse ümberarvestatud väärtus ülespoole. Kui kolmas koht pärast koma on neli või väiksem number, ümardatakse ümberarvestatud väärtus allapoole. Kui soovite arvestada eurodesse näiteks 16,50 krooni, tuleb teostada jagamistehe: 16,50 krooni:15,6466 = 1,0545422 eurot. Ühe eurosendi täpsuseni ümardatus summa oleks antud näite korral 1,05 eurot.

Hinda võib näidata ka alla ühe eurosendi (nt 0,008 eurot), mis võimaldab madalamate teenusetariifide puhul vältida ümardamisest tingitud hinnatõusu.
Lisaks tasub mõelda ka kõikvõimalike tootekataloogide uuendamise peale, kui nendes sisalduvad ka toodete-teenuste hinnad.

Järgmises artiklis kirjutame lähemalt infosüsteemidest ning raamatupidamisarvestusest ja aruannetest.

  Finantsblog Deloitte

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Ivo Vanasaun

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Veebiseminarid 24/7

Tarkvara

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Innovatiivne ja suurte võimalustega Microsoft Dynamics NAV

Keskmistele ja suurtele ettevõtetele mõeldud Dynamics NAV on Microsofti majandustarkvaradest globaalselt enim müüdud ja kiiremini arenev lahendus, mida on viimasel kümnendil jõuliselt arendatud.

Valdkonna tööpakkumised

VOLVO ESTONIA OÜ otsib RAAMATUPIDAJAT

M-Partner HR OÜ

29. juuni 2018

EUROAPTEEK otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Fontes PMP OÜ

04. juuli 2018

Uudised

Tööriistad