Autor: Lemmi Kann • 4. märts 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

E-aruandlus turbomeetodil kohustuslikuks

Justiitsministeeriumi ajaveebi riputatud info XBRL standardi aluseks võtnud riikide projektidest ütleb, et Eesti on ainuke Euroopa riik, kus see on kehtestatud kohustuslikuna.

Justiitsministeeriumi ajaveebist „e-aruandlus – sule ja tindi aegadest e-ajastusse”,kus võrreldakse Taani, Hollandi, Rootsi ja Itaalia sarnaseid projekte, selgub ka, et teistes riikides oli ettevalmistusperiood tunduvalt pikem kui Eestis.

Erinevalt Eestist on neis riikides läbitud ka aastaid kestnud testperiood, mille jooksul on süsteemi loomiseks ja parandamiseks tehtud koostööd ettevõtjate, tarkvaraarendajate ja raamatupidajatega. Kohustuslikuks aga ei rutta Vanad Euroopa riigid e-aruandlust tegema enne, kui on kindel, et asi töötab tõrgeteta.Taanis näiteks alustati XBRL ehk e-aruandluse projekti 10-11 aastat tagasi ehk praktiliselt kohe koos XBRL standardi turuletulekuga, esimesi e-aruandeid sai saata alles 2005. aastal ehk siis umbes 5 aastat pärast projekti alustamist. Kohustuslikuks pole e-aruandlust Taanis muudetud tänini. Seda on plaanis teha alles järgmisel aastal, seni aga saab esitada paberaruandeid.Hollandis sõlmiti riigi tasandil kokkulepe XBRLi juurutamise ja rahastamise kohta 2004. aasta mais. Pärast koostööd tarkvaraarendajate ning raamatupidajatega jõuti süsteemi kasutamiseks avaliku sektoriga kokkuleppele kaks aastat hiljem ning XBRL võeti ametlikult kasutusele ja esitati esimene aruanne 2007. aasta jaanuaris. Ka Hollandis pole selle standardi kasutamine kohustuslik, sest viimast lihvi pole saanud veel ühtne süsteem, mis võimaldab sisestada andmeid veebirakenduses XBRL vormis.Maksu-ja finantspoliitikas muidu igati eesrindlikud ja põhjalikud hollandlased, kes on ka üks aktiivsemaid  e-aruandluse süsteemi arendajaid, võtavad asja rahulikult ning on sama rada käivate riikide jaoks kirja pannud järgmised õpetussõnad:„Võtke seda XBRLi väljatöötamist kui rännakut. See võtab 3 või isegi rohkem aastat, enne kui tehtud kulutused ära tasuvad. Olge kannatlikud ja võidelge edasi. Koostöö on oluline, sest äriregister ei suuda üksinda XBRLi levitada ja edendada.”Kannatlikud on olnud ka justiitsministeeriumi veebiloos mainitud Rootsi ja Itaalia.Võrdluseks – Eestis moodustati komisjon lähteülesande tegemiseks 30. mail 2008. aastal ning see kinnitati 11. novembril samal aastal. Ning juba 1. jaanuarist 2010 pandi ettevõtjad fakti ette - aruandeid tuleb nüüd selles keskkonnas esitama hakata.Raamatupidaja.ee küsitluses selgus, et üle poolte vastanute hinnangul oleks ka Eestis e-aruandluse süsteemi kasutusele võtmisele ning kohustuslikuks tegemisele eelnema testperiood, et koostöös raamatupidajatega oleks selles esinevad vead ja tõrked ära parandatud, leitud kõige paremad vormid ja lahendused aruannete koostamiseks ning esitamiseks. Samuti oleks see olnud puhverajaks majandustarkvara arendajatele vastavate lahenduste välja töötamiseks.

Allikas: justiitsministeerium

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700