RP: kuidas moodustada eraldist

Eraldise moodustamisel lähtutakse juhtkonna või ekspertide hinnangust. Eraldist kajastatakse bilansis siis, kui selle realiseerumise tõenäosus on üle 50%. Vastasel korral avaldatakse võimalik kohustus aruande lisades tingimusliku kohustusena.  

Finantsaasta on lõppenud ning tuleb koostada majandusaasta aruanne. Eraldise moodustamisele võivad viidata:

• pooleliolevad kohtuvaidlused;
• ettevõtte restruktureerimise kavandamine;
• ettevõtte äritsükli käigus oma toodetele antavad garantiid;
• keskkonnareostuse likvideerimise vajadus;
• juhtkonna lubatud boonused töötajatele.

Eraldise olemus
Eraldis on kohustus, mille teostumise aeg või suurus ei ole kindel. Eraldise kajastamisel lähtutakse juhtkonna või ekspertide hinnangust, mistõttu on tegemist raamatupidamisliku hinnanguga. Kui viimane osutub ebatäpseks, tuleb varem tehtud hinnanguid muuta.

Eraldist kajastatakse bilansis siis, kui ettevõtte juriidiline või faktiline kohustus tuleneb möödunud sündmusest ning on tõenäoline, et selle kohustuse täitmise tulemusena peab ettevõte vähendama oma ressursse. Peale selle peab olema võimalik tekkinud kohustuse suurust usaldusväärselt hinnata.

Eraldist kajastatakse bilansis ainult siis, kui selle realiseerumise tõenäosus on suurem kui 50%. Kui eraldise realiseerumise tõenäosus on väiksem, avaldatakse võimalik kohustus aruande lisades tingimusliku kohustusena. Viimati nimetatu on võimalik või olemasolev kohustus, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või mille suurust ei saa piisava usaldusväärsusega mõõta.

Eraldise moodustamine võib tuleneda nii faktilisest kui ka juriidilisest kohustusest.
Juriidiline kohustus tuleneb lepingu otsestest või kaudsetest tingimustest või õigusaktidest. Juriidiline kohustus võib tekkida lepingu rikkumisel, mille alusel saab kannatanud osapool nõuda kahjutasu. Siia alla kuuluvad ka maksuseaduse rikkumised olenemata sellest, kas maksuamet on need avastanud või mitte. Kui ettevõtte tegevus kahjustab keskkonda, võib keskkonnaalaste seaduste jõustumise või muutumise tõttu tekkida vajadus moodustada eraldis näiteks reostuse likvideerimiseks või hüvitamiseks.

Faktiline kohustus tuleneb ettevõtte tegevusest. Faktiline kohustus võib tekkida näiteks ettevõtte avalikustatud poliitikast, mille alusel ostetakse müüdud kaubad tagasi, kui klient ei ole nendega rahul. Sellisel juhul peab ettevõte oma bilansis moodustama eraldise kaupade tagasiostmisega kaasnevate kulude katteks, kohustav sündmus on siinkohal kauba müügi hetk.

Samuti võivad kohustuse kaasa tuua boonused, mida ettevõtte nõukogu jagab tegevjuhtkonnale heade tulemuste korral. Boonuseks võib olla näiteks protsent
ettevõtte kasumist ja kohustavaks sündmuseks aeg, kui juhtkonda informeeriti tõenäolisest boonuse protsendist.

Eraldise hindamine
Igal bilansipäeval on ettevõtte juhtkond kohustatud hindama vajadust uute eraldiste moodustamise järele ning ümber hindama või tühistama varem moodustatud eraldisi.

Eraldise suurus tuleb bilansis kajastada tõenäoliselt vajaminevas summas, et rahuldada eraldisega seotud kohustusi või anda need üle kolmandale osapoolele.
Uute eraldiste moodustamist või olemasolevate eraldiste suurendamist kajastatakse üldjuhul aruandeperioodi kuluna. Juhul kui eraldise moodustamine on seotud uue varaobjekti soetamisega, lisatakse eraldise summa selle varaobjekti soetusmaksumusse.

Juhatuse hinnangud eraldise kohta peavad olema realistlikud, sest ainult nii on võimalik tagada usaldusväärsed andmed ettevõtte raamatupidamise aastaaruandes. Eraldisega seotud kohustuse rahuldamiseks vajalik summa sõltub sageli mitmest välistegurist, mida ettevõte ei suuda kontrollida, kuid mille ilmnemise tõenäosust on võimalik hinnata.

Eraldise kajastamine
Eraldise mõõtmine tugineb raamatupidamislikele hinnangutele, seepärast on oluline eraldist aruannetes kajastada ja avalikustada muudest kohustustest eraldi.

Bilansis kajastatakse eraldist raamatupidamise seaduse lisas 1 ettenähtud kirjetel – kas lühiajalise või pikaajalise eraldisena. Soovitatav on lisada täiendavaid alakirjeid, et täpsustada eraldise olemust või bilansi asemel esitada alaliigendusi aruande lisades.

Lühiajalise eraldisena kajastatakse eraldist, mis realiseerub tõenäoliselt 12 kuu jooksul alates bilansipäevast. Siia kuuluvad eraldised, mis on moodustatud kohtuprotsessi tõttu ja ettevõtte normaalse äritsükli jooksul (nt garantiieraldised).

Pikaajaline eraldis realiseerub tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul bilansipäevast alates. Pikaajaline eraldis (nt pensionieraldis) kajastatakse bilansis diskonteeritud meetodil ehk selle nüüdisväärtuses. Viimase arvutamisel kasutatakse diskontomäärana intressimäära, mis valitseb turul sarnaste kohustuste suhtes.

Kasumiaruandes kajastatakse eraldise moodustamise kulu kirjel, millega eraldis kõige rohkem on seotud.

Eraldise vähendamist või tühistamist näidatakse kulu vähendamisena samadel kasumiaruande kirjetel, kus varem kajastati eraldise moodustamisega kaasnevat kulu. Realiseerumistähtaja lähenemise tõttu suurenenud pikaajalise eraldise diskonteeritud väärtust kajastatakse kasumiaruandes intressikuluna.

Eraldiste liigid

Garantiieraldis on tuntuim eraldis, mis moodustatakse ettevõtte bilansis summas, mida on vaja bilansipäevaks müüdud toodetega seotud garantiikohustuste täitmiseks. Kohustavaks sündmuseks peetakse toote müüki. Eraldise summa moodustamisel lähtutakse eelmiste aastate kogemustest ning iga majandusaasta lõpus tuleb eraldist lõppenud ja lisandunud garantiide järgi korrigeerida.

Eraldised kohtuvaidluste katteks moodustatakse bilansis kõigi kohtuvaidluste ja võimalike kohtuvaidluste suhtes, kui vaidlusi põhjustav sündmus on toimunud enne bilansipäeva ning kohtuvaidlustega kaasnevad ettevõttele tõenäoliselt kulutused, mille suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata.

Taas kord tuleb meeles pidada, et juhul kui kõik eelnimetatud tingimused ei ole täidetud, ei moodustata eraldist bilansis, kuid kohtuvaidluse asjaolud avalikustatakse aruande lisades tingimusliku kohustusena. Kohtuvaidlustega seotud kulutuste suurust on võimalik hinnata ainult ligikaudu, kuid see ei ole põhjus jätta eraldis moodustamata.

Eraldis kahjuliku lepingu suhtes tuleb moodustada, kui lepingu kulutused ületavad lepingust saadavat majanduslikku kasu. Selliste lepingute suhtes tuleb moodustada eraldis, mille suurus on väiksem kui lepingu täitmisega kaasnev kahjum või lepingu katkestamisega kaasnev leppetrahv.

Eraldis keskkonnakahjustuste suhtes tuleb bilansis moodustada enne bilansipäeva toimunud keskkonnakahjustuste korral. Selle eraldise moodustamine tuleneb juriidilisest või faktilisest kohustusest. Esimesel juhul nõutakse keskkonnakahjustuste kõrvaldamist või hüvitamist õigusaktides. Teisel juhul on ettevõte oma senise keskkonnasõbraliku tegevuse ja avalikustatud põhimõtetega näidanud, et kavatseb keskkonnakahjustused vabatahtlikult kõrvaldada.

Eraldis tuleb moodustada summas, mis hõlmab peale kõrvaldamisega kaasnevate kulutuste ka võimalikud trahvisummad. Kui ettevõtte poliitika näeb ette kahjustuse kõrvaldamise asemel trahvide tasumise, tuleb eraldis moodustada tõenäolise trahvi summas. Erandina lisatakse eraldise summa sellise varaobjekti maksumusse, mille tõttu on tekitatud keskkonnakahjustus.

Restruktureerimiseraldis moodustatakse, kui ettevõttel on kindel tegevuskava, mille alusel tehakse ettevõttes põhjalik ümberkorraldus. Selleks võib olla mõne tegevusharu müük või lõpetamine, olulise tootmisüksuse sulgemine või ümberkolimine, juhtimisstruktuuri muudatus.

Restruktureerimiseraldis tekib faktilise kohustuse tagajärjel, kui ettevõtte juhtkond on enne bilansipäeva koostanud ja avalikustanud ametliku detailse restruktureerimiskava.

Pensionieraldis moodustatakse pikaajalise eraldisena selliste ettevõtete bilansis, kes on lubanud oma töötajatele maksta pensioni või muid töösuhte hüvitisi. Pensionieraldise moodustamisel peab ettevõtte juhtkond hindama järgmistel perioodidel tõenäoliselt maksmisele kuuluvate summade suurust ning arvutama nende nüüdisväärtuse. Hindamise alus on pensionisaajate järelejäänud eluiga, eeldatav inflatsioon ja palgatõus. Üldjuhul kasutatakse pensionieraldise diskontomäärana ettevõtte või valitsuse pikaajaliste kvaliteetsete võlakirjade intressimäärasid.

Tulevaste dividendide tulumaksu eraldist ei moodustata enne dividendide väljakuulutamist, kuid info selle kohta avaldatakse aruande lisades. Nimelt ei ole Eestis kehtivate maksuseaduste järgi ettevõttel võimalik lisakulutusteta välja maksta kogu vaba omakapitali – dividendide tulumaksu katteks läheb vaid osa omakapitalist.
(Vt näiteid eraldiste moodustamise kohta ajakirja RP veebruarunumbrist)

Eraldised Eesti õigusaktides
Eraldiste kajastamisest Eesti hea raamatupidamistava alusel koostatud raamatupidamise aastaaruannetes antakse ülevaade RTJ-s 8 “Eraldised, tingimuslikud kohustused ja tingimuslikud varad”.

RTJ 8 lähtub rahvusvahelistest finantsaruandluse standarditest IAS 37 “Eraldised, tingimuslikud kohustused ja tingimuslikud varad”, IAS 19 “Hüvitised töövõtjatele” ja IAS 12 “Tulumaks”.

Artiklis ei ole käsitletud kindlustuslepingutest tulenevaid eraldisi, mille kohta saab lisainfot IFRS 4-st. Samuti on jäetud kajastamata edasilükkunud tulumaksust tulenevad eraldised, sest Eestis ei ole kohustust maksta teenitavalt kasumilt tulumaksu.

Kokkuvõte
Raamatupidamise aastaaruande eesmärk on anda ülevaade ettevõtte seisust ning võimalikest kohustustest tulevikus.

Raamatupidamise aastaaruande koostamine põhineb raamatupidamise seadusest teada ja tuntud kümnel alusprintsiibil. Eraldiste moodustamise alus on avalikustamise printsiip, mis rõhutab kogu teadaoleva info avalikustamist aastaaruande tarbijaile.

Audiitorid soovivad tähelepanu juhtida eraldiste kajastamise asjaoludele raamatupidamise aastaaruandes. Kõige enam riivab silma, et eraldise moodustamise vajadust ei ole hinnatud või kui seda on hinnatud, siis on eraldis jäetud ikkagi moodustamata.

Samuti tuleb silmas pidada, et möödunud aastatel moodustatud eraldisi tuleb igal bilansipäeval uuesti hinnata ning vajaduse korral neid tühistada või ümber hinnata. Alla 50% realiseerumise tõenäosusega olulised faktid tuleb avalikustada raamatupidamise aastaaruande lisas tingimusliku kohustusena.

Kui eraldis on moodustatud, tasub alles hoida dokumentatsioon, millele eraldise hindamisel tugineti, et saada sealt ülevaadet ka järgmisteks aastateks.

Loe artikli täisversiooni ajakirja RP veebruarinumbrist.
Ajakirja RP saab tellida
SIIT .

 

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Janika Roots

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Lihtne äritarkvara juhile

BudgetMatador on juhi töölaud ettevõtte rahaasjade haldamiseks. Rakendus optimeerib juhi ning raamatupidaja vahelist koostööd ning annab juhile mõeldud ülevaate ettevõtte finantsolukorrast.

Majandustarkvara RAPID

Tarkvaraga RAPID saate korraldada keskmise või väikese ettevõtte raamatupidamise ja majandusarvestuse - laoarvestus, palgaarvestus, teenindus, üüriarvestus, jm. RAPIDi tasuta versiooniga saab töö tehtud üksikettevõtja, alustav ettevõte või mittetulundusühing.

Valdkonna tööpakkumised

MAXIMA EESTI OÜ otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Fontes PMP OÜ

22. oktoober 2018

Uudised

Tööriistad