23. veebruar 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Jurist aitab maksuarvestusel silma peal hoida

Kohtuvaidluse korral on igati mõistlik kaasata advokaat, sest tuleb analüüsida, kas kohtulahend toob kaasa vajaduse aruandlust muuta. Näiteks ei selgu Eesti seadustest otsesõnu, kas ja millistel juhtudel tuleb kohtuotsuste alusel väljamõistetavatele summadele lisada käibemaks.

Üldiselt kipub olema nii, et kui advokaat räägib maksude kohtulahenditest, peab ta üldjuhul silmas pretsedenti, mis aitab maksuseadusi tõlgendada ja õigesti kohaldada (nt riigikohtu lahendid), või siis konkreetset õiguslikku lahendit üksikus maksuvaidluses. Harvem räägitakse kohtuotsusest kui raamatupidamise või maksuarvestuse algdokumendist.

Artikli eesmärk on käsitleda kohtulahendit ja sellele eelnevat menetlust raamatupidamise, sealhulgas maksu-aruandluse kontekstis, lähtudes otsusega kaasnevatest mõjudest ehk sellest, mida tavaliselt otsuse resolutsioonis kirjas ei ole. Teemakäsitlus on ajendatud praktikas ette tulnud arutlustest audiitorite ja klientidega ning puudutab valdkonda, mis võib aeg-ajalt nii audiitorite kui ka juristide otsesest huvisfäärist välja jääda, kuid mõjutab sellegipoolest ettevõtja raamatupidamisaruandlust ja maksuarvestust.

Kohtulahendi otsesed ja kaasnevad mõjud – otsuse nõudmised tuleb rahuldada ja teha täpselt seda, milleks kohtulahendi lõpplahend kohustab; – otsus lahendab teatud vaidlusküsimuse, millega kaasnevad õiguslikud hinnangud asjaoludele, mis omakorda toovad kaasa otsuses selgelt nimetamata tagajärjed, näiteks viivisenõude, kohustuse hüvitada kohtukulud, maksukohustuse, vajaduse muuta andmeid raamatupidamises ja aruandluses, võimaliku regressinõue kolmanda isiku vastu jne.

Tihti ei piirdu kohtulahendi mõju üksnes otsuse resolutsioonis viidatud summaga. Lahendiga kaasnevad mõjud saab jagada kaheks:• otsesed

• kaasnevad

Kohtulahendi jõustumine võib, kuid ei pruugi kaasa tuua vajadust teha muudatusi bilansis ja/või aruannetes (nt vaidluseks moodustatud eraldise realiseerumine, tingimusliku varana käsitletud nõude kandmine bilanssi).Ka jõustumata kohtulahend – isegi kui otsustatakse edasi kaevata –, võib põhjustada niisuguseid mõjusid, sest tulemi tõenäosus ehk vaidluse väljavaade on vaja ümber hinnata.

Maksud kui kaasnev mõju

Peamised võimalikud või varjatud maksuriskid kohtulahendi saamisel või kohtuasja menetlemisel on järgmised:-  käibemaks,-  sotsiaalmaks,-  tulumaks.Tuleb analüüsida, kas kohtulahend toob kaasa vajaduse aruandlust muuta – kas kohtulahend muudab olukorda ettevaatavalt (nt lõpetab kaasomandi) või konstateerib tagasivaatavalt, et algusest peale on olnud teisiti, kui üks või teine osapool eeldas (nt kohus tuvastab tehingu tühisuse).

Kohustuse, nõude või vaidluse tekkimine

Kohtulahendile eelneb ühel või teisel moel nõuete või kohustuste kajastamine bilansis või aruande lisades. Seetõttu tuleb kohtuvaidluste puhul alati tegeleda ka tulevikus tehtava kohtulahendi prognoosimisega, mis on sageli tänamatu töö. Veelgi enam – kohtuprotsessi jooksul võib tekkida vajadus eelnevaid hinnanguid jooksvalt korrigeerida.Mida täpsemini on tulevast lahendit menetluse käigus prognoositud, seda väiksemaid muudatusi aruandluses põhjustab kohtuotsuseni jõudmine ja selle jõustumine, mis on korrektse aruandluse eesmärk. RTJ 8 “Eraldised, potentsiaalsed kohustused ja potentsiaalsed varad” annab muu hulgas juhiseid, kuidas kohtuvaidluste hindamise tulemuste põhjal moodustatud eraldisi kajastada raamatupidamise aruannetes. Igal bilansipäeval hindab ettevõtte juhtkond uute eraldiste moodustamise, varem moodustatud eraldiste ümberhindamise või tühistamise vajadust.Eraldis tuleb bilansis kajastada summas, mida on tõenäoliselt vaja eraldisega seotud kohustuse rahuldamiseks ehk eraldis peab arvestama võimaliku tulevase kohtulahendiga kaasnevaid mõjusid.Siit koorub kõige tavalisem viga, mida aeg-ajalt tehakse. Näiteks võetakse ettevõtja vastu esitatud hagi rahalise nõude suurus, liidetakse juurde võimalikud menetluskulud ja arvatakse, et see ongi rahaline risk. Tegelikult ei pruugi risk piirduda nõutava rahasumma ega menetluskuludega, see võib olla suurem (nt lisanduvate maksude tõttu) või väiksem (nt automaatselt kaasneva regressinõude esitamisest mõne kolmanda isiku vastu).Ettevõtja vastu esitatud nõude käsitlemisel sõltub eraldise moodustamise vajadus või eraldise suurus sageli mitmest välistegurist, mille arengut ettevõtja ei suuda kontrollida, kuid mille ilmnemise tõenäosust on võimalik hinnata. Eraldise hindamisel tuleb arvesse võtta võimalike arengustsenaariumite tõenäosust.Üldjuhul kajastatakse eraldis bilansis siis, kui selle realiseerumise tõenäosus on suurem kui 50% ja sellega kaasnevaid kulutusi saab usaldusväärselt hinnata. Kohtuvaidluste korral peab eraldis arvestama ka lahendiga kaasnevaid mõjusid, sealhulgas maksukohustusi, vaidluse kulusid jne. Kui eraldise realiseerumise tõenäosus ei ole piisavalt suur või summa suurust ei saa hinnata, ei kajastu risk bilansis.

Kes hindab

Teoorias tundub kõik lihtne, kuid konkreetse kaasuse korral ollakse tihti nõutud. Kes siis ütleb raamatupidajale või ettevõtte juhile, milline on vaidluse tõenäoline tulemus? Kes võtab riski kaitsta seisukohta, mis võib tulevikus valeks osutuda?Formaalselt on selge, et otsustama peab ettevõtte juhtkond. Tähtsamatel juhtudel on mõistlik   arutada võimalikke stsenaariume juristi või veel parem, mõne valdkonda tundva advokaadiga ja küsida tema arvamust.Pikaajalisele praktikale tuginedes võib väita, et konsultantide hinnangute paikapidavus sõltub ka ettevõtja kui kliendi mõistlikust suhtumisest konsultandi juriidilisse ja moraalsesse vastutusse.Keegi ei ole eksimatu – eriti kui arvamust avaldatakse piiratud informatsiooni tingimustes. Teisisõnu, mida selgemalt klient endale teadvustab, et nõustaja ei ole selgeltnägija, seda parema ja tõenäolisemalt paikapidavama prognoosi ta saab. Kliendi liiga jäiga suhtumise korral kipuvad arvamused ja hinnangud vaidluse kulu suhtes jääma  ebamääraseks või kalduma pigem musta stsenaariumi poole. Prognoositust parem lõpptulemus tekitab kindlasti vähem probleeme kui negatiivne tulemus, mis võib esile kutsuda võimalikke süüdistusi, miks seda ette ei nähtud.Oluline on meeles pidada, et menetluse käigus võib olukord muutuda. Seetõttu võib ka vajadus eraldise moodustamise järele osutuda teistsuguseks või tekkida tarvidus eraldist suurendada või vähendada. See tähendab, et olulisemate vaidluste puhul tuleb regulaarselt suhelda ettevõtjat esindavate advokaatide või juristidega ning tunda huvi asja menetluse seisu ja arengu vastu.

Käibemaksuarvestuse parandamine

Kohtuotsuse (kohtuvaidluse) varjatud mõjudest rääkides peab kindlasti käsitlema käibemaksu probleeme. Paljudel juhtudel ei ole haginõuet või kohtuotsust lugedes kohe aru saada, et käibemaksu seisukohast võib kohtule või enne kohut esitatud õiguskaitsevahendi valik (nt tehingust taganemine versus kahjunõue) tuua kaasa erineva käsitluse.Käibemaksuarvestuse parandamist võivad põhjustada näiteks kõikvõimalikud alusetu rikastumise nõuded (tehingust taganemine, tehingu tühisus, tehingu õigusliku aluse äralangemine, kauba tagastamine, ostuhinna alandamine jne). Nende nõuete sisu on enamasti makstud raha osaline või täielik tagasinõudmine.Enamjaolt on sellistel juhtudel tasutud arve alusel ja koos käibemaksuga. Üldjuhul on majandus- ja kutsetegevuses tegutsenud pooled asjaomast tehingut kajastanud ka oma käibemaksuarvestuses. Mõlemal poolel tekib vajadus muuta oma käibemaksuarvestust, kui kostjat kohustatakse kohtuotsusega raha tagastama.Küsimusi on tekitanud ka see, kas käibemaksu tuleb parandada tagasiulatuvalt või jooksvalt. Maksumaksja jaoks on olulisim vahe intressi tasumise kohustus.Kui maksumaksja on teinud vea ja seaduses ettenähtust rohkem sisendkäibemaksu maha arvanud, tuleb tal tagasiulatuva parandamise korral tasumata maksusummalt riigile intressi maksta. Jooksva korrigeerimise korral tuleb ka muudatused teha jooksvalt ning maksuintressi tasumise kohustust ei teki.Käibemaksuseaduse § 27 lõike 5 kohaselt on maksukohustuslane eelmise maksustamisperioodi kohta esitatud käibedeklaratsiooni andmete muutmisel kohustatud praeguse maksustamisperioodi kohta esitama maksuhaldurile uue, muudetud andmetega deklaratsiooni.Tagasiulatuvat parandamist kohaldatakse juhul, kui maksukohustuslane on teinud käibedeklaratsiooni täitmisel vea ning peab seetõttu muutma varasema kuu kohta esitatud deklaratsiooni andmeid. Deklareerimisel tehtud viga võib olla näiteks deklareerimata käive, vale maksumääraga deklareeritud käive või kuludokumentide puudumine. Tagasiulatuv parandamine on maksumaksja ühepoolne tegevus.Maksuarvestust saab jooksvalt korrigeerida juhul, kui maksukohustuse aluseks olnud asjaolud muutuvad pärast käibe toimumist (nt kaup tagastatakse, hinda alandatakse, tehing tühistatakse). Korrigeerida saab arve tühistamise või kreeditarve alusel. Viimast on võimalik esitada ainult kindla arve kohta. Jooksva korrigeerimise puhul peab tehingu tühistamist või muutmist kajastama nii müüja kui ka ostja kreeditarve esitamise kuu käibedeklaratsioonil.Ilmselt on õigem käsitlus, mille järgi muutuvad kohtuotsuse täitmise tulemusena maksukohustuse aluseks olnud asjaolud pärast käibe toimumist. Otsuse tulemusena tühistatakse tehing, vähendatakse tehingu väärtust, kohustatakse tagastama kaup või raha jne. Seega võib väita, et kohtuotsuse tulemusena võib käibedeklaratsiooni korrigeerida jooksvalt ilma riigile intressi maksmise kohustuseta. Vaidlusi selle üle ei saa siiski välistada.Aeg-ajalt on tekkinud küsimusi, kuidas võlgniku vastu õigesti nõudeid esitada.Võib tunduda, et ei ole tarvis asja keeruliseks ajada, sest käibemaksu osa on mõlemad pooled riigiga nagunii arveldanud. Seega on mõtet nõuda ainult käibemaksuta summat ehk seda osa, mille ettevõtja on tegelikult kaotanud.Selline mõttekäik on igati õige ja peab paika kahjunõude esitamisel, sest teise isiku põhjustatud kahju puhul tuleb tõepoolest lähtuda käibemaksuta summast ning kahju hüvitamise korral raha maksmine ei ole käive. Alusetu rikastumise nõude puhul aga niisugune loogika ei toimi ja makstud raha tagasinõue tuleb esitada koos käibemaksuga.Tsiviilkohtumenetluse reeglite järgi tuleb hagiavalduses märkida hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese). Rahalise nõude puhul tähendab see kindla rahasumma maksmist. Hagi rahuldamise korral mõistab tsiviilasju lahendav kohus kostjalt hageja kasuks välja kindla rahasumma. Isegi kui vaidlus käib kauba või teenuse käibe maksustatava väärtuse üle, ei ole kostja kohustatud hagejale väljamõistetud summale omal algatusel käibemaksu lisama.Kui hagiavaldusse jääb väljamõistmist taotletav summa käibemaksuta netosummana, saab seda pärast kohtuotsust käsitleda brutosummana, millele kostjal pole kohustust midagi lisada. Kohus ei või üldjuhul ületada nõude piire ega teha otsust esitamata nõude kohta.Kui kostja esitab pärast väljamõistetud summa tagastamist hagejale kreeditarve, kus väljamõistetud summas kajastub ka käibemaks, peab kostja oma maksuarvestust vastava kuu käibedeklaratsioonis korrigeerima. Samuti peab hageja oma vastava perioodi käibedeklaratsioonis asjaomased parandused tegema.Kostjalt pelgalt netosumma saamisel tuleb ka hagejal oma käibedeklaratsioonis parandused teha arvestusega, et see summa juba hõlmab käibemaksu (nagu oleks tegemist brutosummaga). Hagejale on see kahjulik, sest sel juhul jääb osa rahast sisuliselt saamata.Eesti seadused ei selgita otsesõnu, kas ja millistel juhtudel tuleb kohtuotsuste alusel väljamõistetavatele summadele lisada käibemaks. Autorile teadaolevalt ei ole ka kohtud seda probleemi veel üheselt mõistetavalt lahendanud.

Sotsiaal- ja tulumaks väljamakse liigi järgi

Raamatupidajatel on enim kogemusi töövaidlustega, mille käigus nõuab endine töötaja tööandjalt töötasu või hüvitise väljamaksmist.Juhul kui kohtuotsus on töötaja jaoks positiivne, nendib kohus otsuse lahendis vaid rahasumma, mis töötajale välja mõistetakse. Ainuüksi resolutsioonist ei pruugi tegelikult makstavad summad selguda.Kui otsuse lahendis mõistetakse töötajale välja näiteks 30 000 krooni, tuleb raamatupidajal kõigepealt vaadata, mis liiki väljamaksega on tegemist (nt töötasu, preemia, koondamishüvitis), ning seejärel arvutada, milline on otsuse tegelik mõju tööandjale. Näiteks töötasu väljamõistmisel lisandub tööandjale kohustus tasuda riigile sotsiaalmaks 30 000 kroonilt ja pidada kinni füüsilise isiku tulumaks. Olenevalt töötajast ja väljamakse liigist võib olla tarvis arvestada kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmaksetega.

Kuidas sissenõudmata nõudeid maha kanda

Tulumaksuprobleemi võib põhjustada tagastamata laenude, laekumata arvete või muude sissenõudmata nõuete mahakandmine ja nende käsitlemine ettevõtlusega seotud kuluna.Üldjuhul tuleb ettevõtjal nõuded sisse nõuda, ta ei tohi neist loobuda. Juriidilise isiku tasemel võidakse põhjendamatut nõudest loobumist maksustada. Mida teha, kui nõue tundub lootusetu ja seda ei õnnestu tõenäoliselt sisse nõuda?Kohtulahend võlgniku pankroti kohta kinnitab üsna veenvalt, et nõude osaliseks või täielikuks mahakandmiseks esineb alus ilma tulumaksukohustuseta.Kui aga võlgnikku saneeritakse saneerimisseaduse järgi, erineb see mõnevõrra pankrotist. Saneerimismenetluses tehtav kohtumäärus saneerimiskava kinnitamise kohta erineb pankrotimenetluses tehtavast pankrotiotsusest eelkõige põhjusel, et kaudselt tõendab saneerimiskava ettevõtte võimekust jätkata majandustegevust ja täita oma kohustusi.Saneerimiskavaga kujundatakse nõuded ümber – neid võidakse vähendada, et ületada saneeritava äriühingu majanduslikke raskusi, taastada likviidsust, parandada kasumlikkust ja tagada jätkusuutlik majandamine.Seega ei ole saneeritava äriühingu vastu olevate nõuete täielik mahakandmine tõenäoliselt õigustatud. Üldjuhul võib sellest järeldada, et tulumaksukohustuseta saaks nõuet maha kanda ainult saneerimise käigus vähendatud nõude osas.Eeltoodu ei tähenda loomulikult, et nõude mahakandmine peaks tuginema üksnes kohtulahenditele.Iga nõude puhul on vajalik teha mõistlikke jõupingutusi selle sissenõudmiseks, kuid enne kohtusse pöördumist tuleb hinnata nõude õiguslikke perspektiive, võlgniku eeldatavat maksevõimet ning menetlusele tehtavaid kulusid. Ettevõtjalt ei saa eeldada menetluse lisakulusid, kui raha kättesaamise võimalus on väga väike või seotud ülemääraste kuludega. Ka siin võib olla vaja küsida juristi arvamust, et otsustada, kas nõude mahakandmine on piisavalt põhjendatud.

Kokkuvõte

Paljudele võib tulla üllatusena, et juristide ja advokaatide teadmistest on kasu raamatupidamise ja maksuarvestuse küsimuste puhul, mida tavaliselt peetakse raamatupidajate, finantsistide ning audiitorite pärusmaaks.Kohtuvaidluse puhul on igati mõistlik kaasata advokaati senisest enam vaidluse hindamisse ja vajaduse korral ka ümberhindamisse.Ideaaljuhul võimaldab see vältida ja halvemal juhul vähendada ebameeldivaid üllatusi kohtuotsuse saamisel, täitmisel või kajastamisel maksuaruandluses.

 Loe pikemalt ajakirja Raamatupidamise Praktik veebruarinumbrist. SIIN.

Ajakirja RP saab tellida

Autor: Lemmi Kann, Toomas Vaher

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700