22. veebruar 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Töötaja vastutus töölepingu rikkumisel - mis on muutunud?

Kui töötaja rikub töölepingut ja talle kohaldub võlaõigusseadus töölepinguseadusest tulenevate piirangute ja erisustega, võimaldab see tööandjal käituda varasemaga võrreldes oluliselt paindlikumalt, hinnates iga rikkumist individuaalselt.

 Kuni möödunud aasta suveni reguleeris töötajate vastutust nõukogude ajast pärit Eesti NSV Töökoodeks, mille reeglid ei sobinud kokku praegu kehtiva õiguse põhimõtetega. Töötaja vastutas juhul, kui ta oli rikkumises süüdi ning ainult otsese tegeliku kahju eest.

Reeglina oli vastutus piiratud töötaja ühe kuu keskmise kuupalgaga. Erandina sai nõuda kogu kahju hüvitamist juhul, kui tegu oli kuriteoga, vara tahtliku hävitamise või muu sellisega või kui töötajaga oli sõlmitud kas individuaalse varalise vastutuse leping või kollektiivse varalise vastutuse leping.

Praegu kehtiv seadus on oluliselt paindlikum ja iga rikkumist saab hinnata erinevalt. Töötaja vastutusele kohaldub võlaõigusseadus, kuid nende erisuste ja piirangutega, mis tulenevad töölepingu seadusest. Näiteks on töötajate puhul välistatud lepinguõiguses üldiselt kehtiv garantiivastutuse põhimõte, kus lepingu rikkumisele järgneb koheselt vastutus ja ei pea tuvastama, kas rikkuja oli rikkumises süüdi.

Töötaja vastutab endiselt ainult süü olemasolu korral ehk siis, kui ta tegutses kas hooletult, raskelt hooletult või tahtlikult. Nendest süü vormidest sõltub ka vastutuse ulatus ehk see, kui suurt summat saab töötajalt nõuda.

Kui töötaja on töölepingut rikkunud tahtlikult, vastutab ta kogu tekitatud kahju eest. Hooletuse ja raske hooletuse korral sõltub vastutus mitmest erinevast asjaolust.

Esiteks tuleb kindlaks teha konkreetse töölepingu täitmisel nõutav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral üldse vastutus tekib. Seejuures arvestatakse sellise töö tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi ning töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi.

Võib olla, et töötaja ei vastutagi tema tekitatud kahju eest, kui tööandja on näiteks jätnud töötaja väljaõpetamata või on talle usaldanud keerulise ülesande, kuigi teadis, et töötaja võimed ei ole selleks piisavad. Kui töötaja on hoolsuskohustust rikkunud, tekib küsimus vastutuse ulatusest.

Vastutuse ulatuse määramisel arvestatakse reaalset olukorda: töötaja tööülesandeid, süü astet (kas tegu on tavalise või raske hooletusega), töötaja senist käitumist, töötajale antud juhiseid, töötaja töötasu, aga ka tööandja võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks jne.

Lisaks on tööandja kaitse muutunud uue seadusega õiglasemaks. Töötaja poolt hüvitamisele kuuluv kahju ei ole enam piiratud ainult otsese varalise kahjuga. Nüüd saab tööandja nõuda töötajalt ka saamata jäänud tulu hüvitamist.

Saamata jäänud tulu on kasu, mida tööandja oleks asjaolude kohaselt saanud, kui rikkumist ei oleks toimunud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises.

Tööandja jaoks on positiivne ka see, et enam ei ole maksimaalselt sissenõutav summa piiratud töötaja ühe kuu palgaga. Töötaja vastutuse ulatus sõltub vaid hooletuse liigist ja reaalsest olukorrast. Pikenenud on ka nõude aegumise tähtaeg.

Kui varem tuli kahjunõue esitada nelja kuu jooksul, siis nüüd võib nõude esitada kaheteistkümne kuu jooksul arvates ajast, mil tööandja sai kahjust ja selle tekitajast teada või oleks pidanud teada saama. Kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast kahju tekkimist.

Kui töötaja rikub tööandja selget ja õigeaegset juhist töö tulemuse kohta ning tööandja võtab mittenõuetekohase töö (praagi) vastu, on tööandjal õigus vastavas ulatuses alandada töötaja töötasu. Seda õigust peab tööandja kasutama aga viivitamata pärast mittenõuetekohase töö vastuvõtmist. Eelkõige siis järgmisel palgapäeval.

Laienenud on õigus leppida kokku ka leppetrahvis. Lisaks varem praktikas sageli kasutatud võimalusele näha ette leppetrahv saladuse hoidmise ja konkurentsipiirangu kohustuse rikkumise puhuks, on nüüd seaduses otsesõnu öeldud, et leppetrahvi võib kokku leppida ka juhuks, kui töötaja ei asu nõutud ajal tööle või lahkub töölt omavoliliselt töösuhte lõpetamise eesmärgil.

Töötaja vastutuses võib kokku leppida ka eraldi kirjaliku lepinguga. Sellisel juhul võtab töötaja endale süüst (tahtlus, hooletus, raske hooletus) sõltumatu vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest. Taoline leping on varem tuntud individuaalse varalise vastutuse lepingu analoog.

Samas tööandjad seda võimalust enam eriti ei kasuta, sest varalise vastutuse kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist.

Lisaks peab töötajale usaldatud varale olema ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud isikute ringil ning kokku peab olema lepitud vastutuse rahalises ülempiiris ja muudes eritingimustes. Varem tuntud kollektiivse varalise vastutuse lepingut praegu enam sõlmida ei saa.

Praeguses pankrottiderohkes olukorras pakub uus seadus veel ühe huvitava lisavõimaluse. Töötaja tekitatud kahju hüvitamist tööandjale võib nõuda ka tööandja võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada tööandja vara arvel.

Kusjuures sellise nõude saab võlausaldaja esitada isegi siis, kui tööandja on nõudest töötaja vastu loobunud.

Autor: Lemmi Kann, Erki Vabamets

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700