Oli aasta 1989. Kooperatiivid, kui eraettevõtluse põhivorm, olid tormiliselt arenenud juba paar aastat. Tekkinud olid esimesed väliskapitali osalusega ühisettevõtted. Uskumatu, kuid paljud märgid viitasid üha veenvamalt sotsialismi peatsele hääbumisele Eestis.
Sotsialistlikust käsumajandusest tülpinud inimesi valdas eufooria. See vabadusetunne oli esialgu paljuski naiivne ja kallutatud. Tüüparusaam vastandas vaba turumajanduse ja sotsialismi totaalselt. Kui sotsialismi ajal oli kõik  kusagilt ülalt ette kirjutatud ja riigi poolt karmilt kontrollitud, siis terendavat kapitalismi käsitleti kui täielikku vabadust.
Valitsenud meelsust võib nimetada metsiku lääne sündroomiks. Selle üheks kõrvaltagajärjeks oli Eesti NSV valitsuse otsus saata laiali kõik ministeeriumide revisjoniosakonnad, kaasa arvatud rahandusministeeriumi keskrevisjoni valitsus. Samas ei pakutud riiklikul tasandil välja mõistlikku alternatiivi kontrolli teostamiseks üha hoogustuva eraettevõtluse üle.
Siingi saadi abi erainitsiatiivist. Eestis oli välja kujunenud väike rühm ülikooliõppejõude, kellel olid tekkinud esimesed kontaktid põhjanaabrite audiitoritega ning kes tänu sellele olid saanud esmase hägusa ettekujutuse auditeerimise olemusest. Teiselt poolt tundsid asja vastu huvi mitmed endised rahandusministeeriumi revidendid, kes olid jäämas ilma oma igapäevasest tööst ja leivast.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele