Osaühingu asutamine ja pidamine muutub tulevikus lihtsamaks

Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile äriseadustiku muutmise eelnõu, mille jõustumisel muutuks osaühingute asutamine ja pidamine senisest lihtsamaks.

Eelnõus nähakse ette, et osaühingult äriregistrile esitatavate dokumentide
vorminõuded muutuvad mõnevõrra leebemaks. Nii näiteks tehakse ettepanek
lihtsustada asutamislepingu vorminõuet – praegu peab see olema notariaalselt tõestatud, aga edaspidi võiks see olla ainult notariaalselt kinnitatud “... majanduselus osalevad isikud teevad iga päev juriidiliselt väga keerulisi tehinguid, mille korral seadusandja notariaalselt tõestatud vormi ette näinud ei ole. Vähem
tähtis ei ole ka asjaolu, et notariaalne tõestamine on oluliselt kulukam toiming kui notariaal-ne kinnitamine”, põhjendatakse eelnõu seletuskirjas muutust.

Kontrolliti ka osanikku üldkoosolekul esindava esindaja volikirjale esitatavat vorminõuet – praegu peab see olema kirjalikus vormis, kuid tulevikus võiks olla kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mis “võimaldaks ulatuslikumalt kasutada kaasaegseid infotehnoloogilisi vahendeid ja sellega oluliselt lihtsustada osaühingu igapäevast tegevust”.

Sarnane muudatus tehakse ka äriseadustiku §-s 173 sätestatud
menetlusdokumentidele, mis on vajalikud otsuse vastuvõtmiseks koosolekut
kokku kutsumata.

Eelnõuga soovitakse vähendada audiitori kohustuslikku osalemist erinevate hinnangute andmisel. Kui praegu peab audiitori kaasama alati, kui mitterahalise
sissemakse väärtus ületab 40 000 krooni või 1/10 osakapitalist, võiks eelnõu järgi osakapitali summa piir olla 400 000 krooni (lisaks mitterahalise sissemakse suurus 1/10 osakapitalist või kõik mitterahalised sissemaksed kuni pool osakapitalist). Võlausaldajate kaitsmise eelnõus suurendati isikute ringi, kelle suhtes mitterahalise sissemakse väära hindamise tulemusena saab tekkinud kahju eest hüvitist nõuda.

Kehtiva äriseadustiku järgi on üldreegel see, et osa võõrandamisel on teisel
osanikul osa ostueesõigus (ÄS § 149). Eelnõu järgi saaks tulevikus ostueesõiguses küll põhikirjaga “kokku leppida”, aga seaduse tasemel asjakohast
normi enam ei oleks. Selline põhimõte kehtiks tulevikus ka osa jagamise kohta.

Praegu on äriseadustikus norm (ÄS § 184 lg 2), mille järgi võib juhatuse liikme ametisse nimetada kolmeks kuni (põhikirja alusel) viieks aastaks. Osaühingu osanikud ja juhatuse liikmed langevad tihtipeale kokku ja tekib küsimus “kas juhatuse liikme kolmeks aastaks valimise nõue on ikka õigustatud, kuna ametisse nimetamine võib kujuneda läbirääkimiseks iseendaga ja enda kohta otsuse langetamisega”.

Eelnõu näeb ette, et juhatus valitakse ametisse tähtajatult ning muudatused
võetakse ette üksnes siis, kui see on vajalik.

Kõige suurem ja olulisem muutus on osaühingu loomise võimaldamine ilma, et selle käigus tuleb teha märkimisväärseid kapitalimahutusi, kui tulevane tegevusvaldkond seda ei nõua.
“Näiteks võib tuua olukorra, kus keegi soovib tegeleda nõustamisega (või muu teenusevaldkonnaga – tõlketeenused, ürituste korraldamine jne), aga sooviks seda teenust pakkuda äriühingu kaudu. Nõustamisteenuse osutamiseks ei ole hädapäraselt vaja muud, kui head teadmistepagasit ja pealehakkamist.
Hea nõu andmiseks ei ole vaja 40 000 krooni, mida hetkel äriseadustik
osaühingu asutamiseks nõuab,” selgitatakse eelnõu seletuskirjas.

Nii otsustati välja pakkuda võimalus luua osaühing ilma, et osakapitali rahaline sissemakse tehakse eelkõige siis, kui on reaalne vajadus. Eelnõus esitatud muudatuste järgi on võimalik asutada osaühing, mille osakapitali moodustavad nõuded osanike vastu, kes vastutavad tegemata sissemaksete eest kogu oma varaga kuni selle summa ulatuses, mida nad sissemaksena teha on lubanud.

Kui osaühingul tekivad makseraskused ning võlausaldajatel ei ole võimalik oma nõudeid osaühingu vara arvel rahuldada ja kuulutatakse välja pankrot, siis hiljemalt sel hetkel nõuab pankrotihaldur tegemata sissemaksed osanikelt sisse.
Nii laekub raha pankrotivarasse, mida saab kasutada väljamaksete tegemiseks
(ÄS uus § 1401).

Lisaks osanike vastu olevale nõudeõigusele rakendatakse ka reeglit, mis keelab osanikele väljamaksete tegemise enne, kui nemad on täitnud oma kohustuse osaühingu ees ehk teinud sissemakse. See võib aset leida ka samaaegselt näiteks siis, kui osaühing on majandanud kasumiga ning otsustatakse kasum välja maksta ja samal ajal tasaarvestada osaniku nõue saada kasumit osaniku
kohustusega teha sissemakse.

Eelnõu järgi ei hakka äriregister ühelgi erilisel või täiendaval moel kajastama, kas osaühing on asutatud sissemakseta või mitte, sest “uus regulatsioon ei kahjusta eelnõu koostajate hinnangul osaühingu võlausaldajate huve ega pane neid varasemast suuremal määral kandma võlgnikust osaühingu maksejõuetuse riski”.

Eelnõuga tahetakse muuta ka allutatud laenu regulatsiooni. “Praeguses praktikas on oluline probleem osaühingu n-ö lähedaste isikute (eelkõige osanike või nende lähedaste isikute) poolt osaühingule antud laenud, et seeläbi saada nõue (sageli fiktiivne) ja osaleda hiljem pankrotimenetluses võlausaldajana (saada osa vara jaotuskvoodist).

Eelnõuga ei soovita keelata osanikul osaühingule laenu andmist, vaid nähakse ette regulatsioon, mis võrdsustab kehvas majanduslikus seisus olevale osaühingule laenu andmise sisuliselt osaniku tehtud osakapitali suurendamise sissemaksega.” See omakorda põhjustab olukorra, kus laenuandjast osanik ei saa suure tõenäosusega osa pankrotivara jagamisest.

Eelnõuga ei esitata väga ranget loetelu, milline peab olema osaühingu majanduslik olukord, kui temale laenu andmine allutatud laenuks loetakse.
“Seadusest peaks tulenema üksnes üldised piirid otsustuse tegemiseks ja seejärel tuleb iga kord eluliste asjaolude korral kaaluda, kas tegemist on allutatud
laenuga või mitte.”

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Äripäeva infoleht Finantsjuhtimine

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Vabaned rutiinsest paberitööst ja saad pühendada oma aja inimestele!

Me usume, et tarkvara peab kiirendama ja lihtsustama tööd ning vältima inimlikke vigu. Et seda saavutada palgaarvestuses, on mõistlik teha arvestus samas programmis, kus on selle aluseks olevad andmed – palk, koormus, puhkused, haiguslehed, lisatasud, töögraafikud jne.

Valdkonna tööpakkumised

PLAYTECH ESTONIA OÜ is hiring a SENIOR ACCOUNTANT in Tartu

Playtech Estonia OÜ

04. jaanuar 2019

Uudised

Tööriistad