1. veebruar 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Olulisemad tulumaksualased Riigikohtu lahendid

Maksumaksjate liidu juhatuse esimees Lasse Lehis annab artiklis lühikese ülevaate sellest, millised kohtuvaidlused on uue tulumaksuseaduse rakendamise pinnalt tekkinud ning kuidas Riigikohus on tulumaksuseadust tõlgendanud.

Kohtupraktika ülevaade on toodud valdkondade kaupa. Kõik asjaomased kohtulahendid on internetis numbri järgi ka kättesaadavad kas Riigikohtu kodulehel või EML kodulehe „Maksuinfo“ rubriigi lingikogus.

Tulu mõiste

Kohtuasi 3-1-1-57-07 (22.10.2007) 

Kohtuasi 3-3-1-72-08 (17.12.2009)

Tulumaksuseaduse § 12 lg 1 annab mitteammendava loetelu füüsilise isiku maksustatava tulu liikidest, kuid seadus ei selgita, mida täpselt tähendab “tulu”. Riigikohus on kahes lahendis seda mõistet selgitanud viidetega erialakirjandusele — tulu tähendab rahaliselt hinnatavat ja tagastamatut sissetulekut. MaksuMaksja lugeja mäletab kindlasti neid tuliseid vaidlusi, mis omal ajal olid mitmesuguste kulude hüvitamise ümber ja lõppesid lausa seaduse täiendamisega 

Riigikohtu praktikas on mindud veelgi kaugemale ja selgitatud, et alati ei ole ka tagastamatu sissetulek tuluna maksustatav. Nimelt peab tulu olema tekkinud

tulu saamise eesmärgil toimuva majandustegevuse tulemusena. Juhuslikku laadi sissetulekuid, mis ei ole tekkinud isiku tavapärase majandustegevuse tulemusena, ei ole õige tuluks lugeda ega tulumaksuga maksustada. Põhjuseks on see, et füüsiline isik, kes ei ole ettevõtja, pole kohustatud pidama oma tulude ja kulude kõikehõlmavat raamatupidamisarvestust. Konkreetselt peeti kohtuasjas silmas mittevaralise (moraalse) kahju hüvitist isikule, keda hoiti vangistuses, kuid mõisteti hiljem kuriteos õigeks.

Kasu vara võõrandamisest

Kohtuasi 3-3-1-56-07 (28.11.2007)

Füüsilise isiku kasu vara võõrandamisest maksustatakse üsna lihtsate reeglite alusel — saadud müügihinnast arvatakse maha soetamismaksumus ja võõrandamisega seotud kulud, soetamismaksumuse hulka kuuluvad vara omandamiseks, valmistamiseks või parendamiseks tehtud kulud (TuMS §-id 37, 38).

Soetamismaksumuse kohta on olnud ainult üks vaidlus ja see puudutas laenuintresse. Riigikohtu otsuse kohaselt saab vara valmistamise või parendamise eesmärgil võetud laenu intresse lülitada soetamismaksumuse koosseisu selle perioodi eest, mis kulus valmistus- või parendustöödeks.

Kohtuasi 3-3-1-2-09 (26.03.2009)

 MaksuMaksjas on tihti kirjutatud probleemidest eluaseme võõrandamisest saadud tulu maksuvabastuste rakendamisel (TuMS § 15 lg 5). Riigikohtus on olnud vaidlus, milles kohus leidis, et maksuvabastust ei ole võimalik laiendada sellisele ehitisele, mida hakati ehitama algselt elumajaks, kuid hiljem hakati ümber ehitama motelliks ja võõrandati juba poolelioleva majutusasutusena.

Kohtuasi 3-3-1-55-03 (12.06.2003)

Kohtuasi 3-3-1-30-04 (28.06.2004) Kohtuasi 3-3-1-70-08 (14.01.2009)

 Kolmes kohtuasjas on Riigikohus selgitanud põhimõtteid, mille alusel eristada vara võõrandamisest saadud kasu ettevõtlustulust. Vara võõrandamine võib toimuda ka ettevõtluse käigus. Kui vara soetamisel on selle soetamismaksumus ettevõtlustulust maha arvatud, on vara võõrandamine igal juhul maksustatav ettevõtlustuluna ning maksustatakse kogu vara müügihind. Muudel juhtudel võib tegemist olla ettevõtlustuluga ja tulu arvutamisel lähtutakse vara võõrandamisest saadud kasu arvutamise reeglitest.

Väärtpaberite võõrandamine juriidilise isiku kaudu

Kohtuasi 3-3-1-57-08 (06.11.2008) 

Kohtuasi 3-3-1-23-09 (17.06.2009)Kohtuasi 3-3-1-52-09 (04.11.2009)

Kuum teema, millest ka MaksuMaksjas üksjagu kirjutatud, on Hansapanga ja Sylvesteri aktsiate võõrandamise kaasuste kohtuasjad. Eelkõige vaieldi küll maksukorralduse seaduse § 84 rakendamise üle ja Sylvesteri asjas ka usalduse kaitse põhimõtte üle, kuid algasid need vaidlused siiski TuMS § 15 lg 1 sisustamisest ja tõlgendamisest ning sellest, et füüsilise ja juriidilise isiku tulu maksustatakse erinevalt. Seega võib öelda, et need vaidlused on kõige otsesemalt seotud just uue tulumaksuseaduse põhimõtetest arusaamisega.

Elatise maksustamine

Kohtuasi 3-2-1-93-08 (19.11.2008)  

Kohtuasi 3-2-1-127-09 (07.12.2009)

Otseselt elatise maksustamise kohta ei ole kohtuvaidlusi olnud, kuid nendes kahes tsiviilasjas on Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitanud, et kui kohus mõistab välja elatise või otsustab muuta elatise suurust, peab ta kindlasti arvestama elatise tulumaksuga maksustamise reegleid ja ka muid tulumaksu aspekte — näiteks seda, et lapsi kasvatav vanem saab oma tulust maha arvata täiendavat maksuvaba tulu TuMS § 231 alusel ja laste koolituskulusid TuMS § 26 alusel.

Füüsilisest isikust ettevõtja

Kohtuasi 3-3-1-21-99 (17.05.1999)  

Kohtuasi 3-3-1-57-00 (15.01.2001)Kohtuasi 3-3-1-26-02 (19.06.2002)

Suurem osa Riigikohtu lahenditest puudutavad enne 2000. aastat kehtinud tulumaksuseadust. Kuna FIE maksustamine jäi üldjoontes samaks, on nendel lahenditel tähtsust ka praegu. Loetelust sai välja jäetud vaid tekkepõhist maksustamist ja põhivara amortisatsiooni puudutavad vaidlused.

Riigikohus selgitas, et mõiste “ettevõtlusega seotud kulu” on määratlemata õigusmõiste, mida tuleb sisustada arvestades iga konkreetse ettevõtja tegevust — tegevusala, asukoht, lepingulised suhted klientidega, ettevõtluse ja muu tegevuse seotus jne. Kui osaliselt ettevõtlusega seotud kulude täpset kasutust ei ole võimalik tuvastada (näiteks koduse telefoni kasutamine), võib lugeda ettevõtluse ja muu kasutuse osa võrdseks.

Ettevõtlusega seotud kulud peavad olema tõendatud kirjaliku kuludokumendiga. Dokument peab tõendama, et kulu on tehtud sellel maksustamisperioodil ja kulu on teinud maksumaksja. Erinevalt käibemaksuarvestuse nõuetest ei ole tulumaksuarvestuses nõutav ostja nime ja aadressi märkimine müügidokumendile. Kui ettevõtja on tasunud oma kulusid teise isiku kaudu (nt abikaasa pangakontolt), tuleb tõendada ka omavahelised rahalised arveldused. Füüsilisest isikust ettevõtja saab oma tulust maha arvata ka abikaasalt soetatud vara maksumuse, mis kuulus abikaasade ühisvara hulka.

Erisoodustused

Kohtuasi 3-3-1-26-02 (19.06.2002) 

Kohtuasi 3-3-1-2-04 (16.02.2004)Kohtuasi 3-3-1-62-06 (11.01.2007)Kohtuasi 3-3-1-93-08 (03.03.2009) Kohtuasi 3-3-1-73-09 (26.11.2009)

Kuigi erisoodustustest on kirjutatud pakse raamatuid ja peetud pikki loenguid, on Riigikohtu praktikas tegemist episoodilise teemaga. Ei ole pidanud kõrge kohus arutama joogivee, tualettpaberi, seebi, tööriiete, vaktsineerimise ega surmakuulutuste maksustamist. Riigikohus on peamiselt seletanud erisoodustuse olemust üldiselt.

Erisoodustus on rahaliselt hinnatav hüve, millest töötaja saab otseselt isiklikku kasu. Erisoodustusena tuleb vaadelda sellist hüve, mis antakse töötaja isiklikes huvides ja mida saaks põhimõtteliselt käsitleda ka loonuspalgana. Erisoodustus on määratlemata õigusmõiste, mille sisustamisel tuleb arvestada iga juhtumi eripära (3-3-1-26-02).

Veel selgitab kohus, et erisoodustusega ei ole tegemist siis, kui töötaja kompenseerib saadud hüve (3-3-1-73-09) või kui tööandja vara kasutatakse viisil, mis ei ole rahaliselt hinnatav ja ei too kaasa lisakulusid, näiteks kui töösõidu ajal peatutakse, et teha poes sisseoste (3-3-1-93-08).

Üksikutest erisoodustuste liikidest on Riigikohtu praktikast läbi käinud aktsiaoptsioonid (3-3-1-62-06), ametiauto kasutamine (3-3-1-93-08), kahjunõudest loobumine (3-3-1-2-04) ja kinnisvara müük (3-3-1-73-09). Riigikohus on selgitanud, et kui tööandja ametiautot ei kasutata üldse töötaja isiklike sõitude tegemiseks, siis võib seda fakti tõendada ka muude tõenditega kui sõidupäevik. Kui juhatuse liige müüb osaühingule kinnistu turuhinnast odavamalt ja ostab sama kinnistu tagasi samuti turuhinnast odavamalt, siis tuleb vaadelda kahte tehingut kogumis, mitte viimast üksikuna võetuna.

Ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed

Kohtuasi 3-3-1-52-03 (12.06.2003) 

Kohtuasi 3-3-1-50-03 (02.10.2003) Kohtuasi 3-3-1-48-04 (20.10.2004)Kohtuasi 3-3-1-34-06 (05.06.2006) Kohtuasi 3-3-1-47-06 (28.09.2006) Kohtuasi 3-3-1-34-07 (20.06.2007) Kohtuasi 3-3-1-97-07 (13.02.2008)

Suurem osa Riigikohtu praktikat puudutab tegelikkusele mittevastavaid kuludokumente, st käibemaksu hoolsuskohustusega seotud vaidlusi.

Kohus selgitab, et kui tehingu toimumine müügidokumendil näidatud isikuga ei ole kinnitust leidnud, tuleb selle müügidokumendi alusel tehtud väljamakse maksustada kui ettevõtlusega mitteseotud kulu. Tuvastamata isikule tehtud väljamakse on maksustatav kui ettevõtlusega mitteseotud kulu.

Müüja isiku õigsuse hooletu kontrollimine võib käibemaksu ja tulumaksu osas tuua kaasa erinevaid tagajärgi. Kui maksumaksja teadis või pidi teadma, et müügidokumendil märgitud isik pole tegelik müüja, tuleb väljamakse maksustada tulumaksuga. Kui maksumaksja põhjendatult eeldas, et see isik on tegelik müüja, pole tulumaksu määramine õigustatud, kuid sisendkäibemaksu mahaarvamiseks tuleb tal esitada täiendavaid tõendeid. Kui aga arvel näidatud kaupa ei ole müüdud või teenust ei ole osutatud, on makstud tasu igal juhul maksustatav kui ettevõtlusega mitteseotud kulu, olgugi et kuludokument vastab nõuetele ja tehingu teine pool kinnitab tehingu toimumist.

Kohtuasi 3-3-1-22-07 (30.05.2007)

 Pikemalt on Riigikohus saanud selgitada laenu andmist kui võimalikku ettevõtlusega mitteseotud väljamakset ning ümber lükata mitmedki linnalegendid näiteks sellest, et laenu andmine peab olema isiku “põhitegevus” või et laenuintress peab vastama võlaõigusseadusele.

Riigikohtu seisukohtade järgi tuleb üldjuhul eeldada, et mis tahes investeeringu tegemine (kaasa arvatud laenu andmine) on ettevõtlusega seotud, kui sellelt on eeldatavasti võimalik saada tulu, ning laenu andmine vastab sedalaadi tehingu tavapärastele tingimustele. Tuleb arvestada laenu andja ja saaja omavahelisi suhteid, laenu andja võimalikke alternatiive investeerimisel ning laenu saaja alternatiivseid võimalusi laenu saamisel. Tulumaksuga maksustamine on õigustatud eelkõige siis, kui laenulepingu tingimustest ja laenu kasutamisest nähtub, et laenu ei kavatseta tagasi maksta või see osutub ilmselgelt võimatuks, näiteks laenu andmine ebamõistlikult pikaks ajaks, ebamõistlik tagasimakse graafik, tagasimakse tähtaja korduv pikendamine või laenusumma korduv suurendamine, tagatise puudumine.

Kui residendist juriidilise isiku antud laenu intressimäär on madalam sama liiki laenude puhul tavapäraselt kokkulepitavast intressi määrast, ei maksustata üldjuhul mitte laenusummat, vaid kohaldatud intressi ja turutingimustele vastava intressi vahet. Erinevate isikute puhul võib selline intressi vahe maksustamine toimuda vastavalt TuMS § 29 lõikele 7, § 48 lg 4 punktile 6 või § 50 lõikele 4. Erandlikel asjaoludel võib ettevõtlusega seotuks lugeda ka intressita laenu. Seda näiteks juhul kui laenuandja saab laenutehingust kasu mõnel muul viisil (soodustused, osa ühise äriprojekti kasumist vms).

Kohtuasi 3-3-1-67-08 (17.12.2008) 

Riigikohus selgitab, et vara soetamist ei saa maksustada osaliselt ettevõtlusega mitteseotud väljamaksena põhjusel, et vara ostuhind on ebamõistlikult suur. Kui kahe juriidilise isiku vahel tehtud tehingu väärtus erineb oluliselt turuhinnast, on võimalik maksustada hinnaerinevust TuMS § 50 lõike 4 alusel (siirdehind), kuid seda eeldusel, et tehingu pooled on omavahel seotud isikud TuMS § 8 tähenduses. Ettevõtlusega osaliselt seotud väljamaksest saab rääkida näiteks siis, kui ostetud kaupa või saadud teenust kasutatakse ettevõtluse tarbeks vaid osaliselt.

Artikkel ilmus EML ajakirja MaksuMaksja jaanuarinumbris.

Autor: Lemmi Kann, Lasse Lehis

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700