26. jaanuar 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Riigikohtu tõlgendus erisoodustuse tuvastamise kohta asja võõrandamisel alla turuhinna

Riigikohtu 26. novembri 2009. aasta lahend nr 3-3-1-73-09 on huvipakkuv eelkõige just tulu - maksuseaduses sätestatud erisoodustuse andmise tuvastamise seisu kohalt.

Seaduse kohaselt on erisoodustus igasugune kaup, teenus, loonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus, mida antakse töötajale (kelleks loetakse muuhulgas ka äriühingu juhatuse liige) seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega, olenemata erisoodustuse andmise ajast.

Erisoodustuse pealt tuleb maksta nii tulu- kui ka sotsiaalmaksu. Tulumaksuseadus toob näitliku loetelu rahaliselt hinnatavatest soodustustest, mida käsitletakse erisoodustustena. Erisoodustuseks loetakse näiteks see, kui tööandja katab oma töötaja eluasemekulud, annab töötajale tasuta kasutada

sõiduki või maksab töötajale isikliku sõiduauto kasutamise eest hüvitist.Erisoodustuseks loetakse muu hulgas ka asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse tasuta üleandmist, müüki või vahetust turuhinnast madalama hinnaga (tulu - maksuseaduse § 48 lg 4 p 7).Just viimati mainitud erisoodustuse liigiga seoses jõudis Riigikohtusse vaidlus (lahend nr 3-3-1-73-09), milles täpsemalt otsiti vastust küsimusele: kas tehingu puhul, millega äriühing võõrandab oma töötajale asja, mille äriühing on varem omandanud samalt isikult, tuleb võimaliku erisoodustuse tuvastamiseks vaadelda mitte ainult viimast tehingut eraldivõetuna, vaid mõlemat tehingut koos?

Kõnealuse kohtuasja faktilised asjaolud olid järgmised. M.R., kes oli ühtlasi OÜ M juhatuse liige, müüs kinnistu OÜ-le M hinnaga 550 000 krooni ning ostis hiljem selle kinnistu tagasi hinnaga 1,1 miljonit krooni (olles endiselt OÜ M juhatuse liige). Kusjuures tuvastati, et antud kinnistu turuhind oli tagasimüümise hetkel 2,5 miljonit.Selle aja jooksul, mil kinnistu oli OÜ M omandis, tegi osaühing kinnistule kulutusi ca 360 000 krooni väärtuses.Tulenevalt asjaolust, et M.R. oli OÜ M juhatuse liige ning osaühing müüs talle kinnistu turuhinnast madalama hinnaga, oli maksuhalduri arvates tegemist erisoodustusega tulumaksuseaduse (TuMS) § 48 lg 4 p 7 tähenduses (asja müük turuhinnast madalama hinnaga). Maksuhaldur luges erisoodustuse väärtuseks kinnistu turuhinna ja müügihinna vahe ehk 1,4 miljonit krooni ning kohustas M.R.-i tasuma nimetatud summalt tulu- ja sotsiaalmaksu.Kohtumenetluses leidis M.R., et maksuhaldur ei arvestanud maksuotsuse tegemisel tehingu tegelikku sisu, sest jättis arvesse võtmata asjaolu, et M.R. müüs kinnistu OÜ-le M samuti turuhinnast madamala hinnaga. Kusjuures kinnistu tagasiostmisel tagastas M.R. OÜ-le M nii algselt saadud müügihinna (550 000 kroo - ni) kui OÜ M poolt tehtud parendused (ca 360 000 krooni). Seega ei saanud ta (M.R.) kahe tehingu kokkuvõttes rahaliselt hinnatavat soodustust.Maksuhaldur oli seisukohal, et erisoodustuse arvutamisel ei saa turuhinnast maha lahutada hinda, mille võrra juhatuse liige oli sama kinnistu varem äriühinguleväidetavalt turuhinnast odavamalt müünud. Sellisest maksuhalduri seisukohast järeldub, et erisoodustuse maksustamisel tuleks arvesse võtta justkui ainult juhatuse liikmega tehtud tehingu väärtuse ja turuhinna erinevus ning muud asjaolud nagu näiteks see, et samade isikute vahel on tehtud sama kinnistuga varem samuti turuhinnast erineva väärtusega tehing, ei saa maksustamist mõjutada.Riigikohus ei nõustunud Maksu- ja Tolliameti seisukohaga ja juhtis tähelepanu asjaolule, et TuMS § 48 lg 4 p 7 tõlgendamisel on olulise tähendusega määratlus „rahaliselt hinnatav soodustus”. Riigikohus on varasemas praktikas väljendanudseisukohta, et „erisoodustus on tööandja poolt töötajale antav rahaliselt hinnatav hüve, millest viimane saab otseselt isiklikku kasu.Erisoodustusena tuleb vaadelda sellist hüve, mis antakse töötaja isiklikes huvides ja mida saaks põhimõtteliselt käsitleda ka loonuspalgana. Erisoodustus on määratlemata õigusmõiste, mille sisus tamisel tuleb arvestada iga juhtumi eripära.”Eeltoodut ja kõnealuse kohtuasja asjaolusid arvestades asus Riigikohus seisukohale, et „erisoodustusega ei ole tegemist siis, kui töötaja hüvitab saadud soodustuse tööandjale. Tehingu puhul, millega äriühing võõrandab oma töötajale asja, mille äriühing on varem omandanud samalt isikult, tuleb võimaliku erisoodustuse tuvastamiseks vaadelda mitte ainult viimast tehingut eraldivõetuna,vaid mõlemat tehingut koos.Kui töötaja ostab varem tööandjale müüdud asja tööandjalt tagasi sama hinnaga, millega ta varem sama asja tööandjale müüs, ning lisaks hüvi tab tööandjale kõik kulutused, mida tööandja tegi kahe tehingu vahe pealsel ajal asja parendamiseks,siis ei ole töötaja saanud rahaliselt hinnatavat soodustust, sest ta ei ole tööandja arvel oma varalist olu korda parandanud.”Lisaks juhtis Riigikohus tähelepanu veel sellele, et erisoodustuse tuvastamisekspiisab lihtsalt vastava kahe tehingu omavahelisest võrdlemisest ning pole oluline, mis oli see täpne põh jus, miks müüdi asi turuhinnast madalama hinnaga.Lähtudes eeltoodust võib kokkuvõtlikult öelda, et tehingu puhul, millega äriühing võõrandab oma töötajale asja, mille äriühing on varem omandanud samalt isikult, tuleb võimaliku erisoodustuse tuvastamiseks vaadelda mitte ainult viimast tehingut eraldivõetuna, vaid mõlemat tehingut koos.

Kui töötaja on saanud rahaliselt hinnatava soodustuse, siis on tegemist erisoodustusega ja selle pealt tuleb maksta ka tulu- ja sotsiaalmaksu.Kui rahaliselt hinnatav soodustus ei ole tuvastatav, ei saa rääkida ka erisoodustuse andmisest ja sellega kaasnevast maksukohustusest.

Loe Riigikohtu lahendit SIIT .

Artikkel ilmus Kaubandus-Tööstukoja Teatajas .

Autor: Lemmi Kann, Mart Kägu

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700