Kuidas kaitsta ettevõtet pettuste eest 

Majanduskasvu aastatel oli laitmatult toimiv sisekontrollikeskkond paljude ettevõtjate jaoks väheoluline ning ka masu järgselt kulus esialgu üldjuhul kogu energia ellujäämise kindlustamiseks. Seevastu tänases, veidi stabiliseerunud keskkonnas, on ettevõtete juhtidel taas rohkem aega ja võimalust enesesse ja ümberringi vaadata ning tõdeda, et kujunenud turusituatsioon sisaldab mitmeid elemente, mis suurendavad pettuse riske.

Näiteks võib välismaiste kontsernide surve kohalike tütarettevõtete juhtkondadele käibenumbrite kasvatamiseks ja/või kulude kokkuhoiuks viia finantsinfo moonutamisteni. Teisalt on ka paljud töötajad ebakindlad tuleviku suhtes (võimalik töökoha kaotamine, palga ja/või hüviste vähenemine), mis võib põhjustada lojaalsuse kahanemist ja suurendada kiusatust tööandja vara „ümberjaotamiseks“.

Samal ajal on mitmed firmad vähendanud oma sisekontrolli ressursse, mis kindlasti ei suurenda pettuste avastamise võimekust.

Mis toimub maailmas?
2009. aasta lõpul avaldatud PricewaterhouseCoopers’i üleilmse majanduskuritegevuse uuringu hinnangul on 30% ettevõtetest viimase 12 kuu jooksul langenud pettuse või muu majanduskuritegevuse ohvriks. Neist omakorda kannatas raha või varade varguse tõttu 67%, raamatupidamisandmete võltsimisest 38% ning altkäemaksudest ja korruptsioonist 27%.

Majandussektorite võrdluses kannatavad pettustest ja majanduskuritegevusest kõige rohkem side-, kindlustus- ja finantsettevõtted, ettevõttesisest, st oma töötajate põhjustatud kuritegevust esineb enim majutus-, transpordi- ja kaubandusettevõtetes.

Riikide võrdluses mõjutas majanduskuritegevus kõige rängemini Venemaa ettevõtjaid (kahju kandis 71% vastanuist), kõige madalama majanduskuritegevusega riigid on Jaapan (10%) ja Hongkong (13%), Euroopa riikidest Holland (15%) ja Soome (17%).

Ettevõttesiseste pettuste/varguste puhul on 42% süüdlastest keskastme juhid, 14% tippjuhid ja 44% muud töötajad, kusjuures 2007. aasta sama uuringuga võrreldes on keskastme juhtide osakaal oluliselt tõusnud ja tippjuhtide oma langenud.

Kuritegudest 34% avastati ettevõtte kontrollmehhanismide abil (sisekontroll jms), 34% tulenevalt ettevõtte kultuurist (kolleegi vihje vms) ning 20% juhuslikult.

Millele tähelepanu pöörata?

Valdkonnad, milles Eestis pettused sagedamini aset leiavad, on:
? nn puukfirmad ehk juhtide või keskastme juhtidega seotud ettevõtted, mille kaudu ostetakse turuhinnast kallimat või halvemal juhul ka ebavajalikku või fiktiivset teenust või müüakse ’puukfirmale’ kaupu või teenuseid soodsamatel tingimustel kui teistele

? varude allahindlused, kaod, vargused, mahakandmised (teadaolevad suurimad pettused Eestis on viimastel aastatel olnud seotud puisteainete ja vedelikega);

? (nt ehitussektoris) projektijuhtide väga suured volitused projektikulude juhtimisel.

? teadlikult väike küsitud (hanke)pakkumiste hulk, kokkumäng hankijaga;

? müügitöötajate volitused allahindluste tegemiseks ning saadavad ostuboonused;

? ebapiisav rollide lahusus pangatehingute puhul: nt kui ühel töötajal on ainuisikuline ja kontrollivaba pangamaksete sooritamise volitus.
Nagu eelnevast järeldub, on kõige lihtsam moodus pettuseriskide maandamiseks jagatud vastutus. Kuriteo sooritamine kahe erineva vastutustasandi inimese poolt korraga on oluliselt vähem tõenäoline kui ühest inimesest lähtuv pettus.

Ohu märgid, mis võivad viidata ettevõttesisestele pettustele, on muuhulgas
? käitumuslikud küsimused, näiteks töötaja tõrjuv või sõltuvuslik käitumine, seletamatu jõukus, aga ka keeldumine puhkusest ja/või enda tööülesannete ajutisest täitmisest kolleegide poolt;

? puudulik juhtkonna või nõukogu poolne kontroll, ebapiisav siseauditi korraldus, otsene huvide konflikt või puudulik kohustuste lahusus;

? Otsene info: kaebused tarnijatelt, klientidelt, teave "informaatoritelt";

? IT turvanõuete rikkumine: logi mitte jätmine, salasõnade turvanõuete rikkumine, väljundandmete kontrolli puudulikkus;

? muud ebakõlad, nt eeldatavate seoste puudumine finantsaruannetes.

Parim aeg sisekontrolli tõhustamiseks

Kokkuvõtvalt tuleb märkida, et regulaarne riskide hindamine nii ettevõttesiseselt kui kolmandate osapoolte osas pole kindlasti ebaefektiivselt kulutatud aeg. Eeskätt peab ettevõtte sisekontrollisüsteem vastama ettevõtte enda konkreetsetele vajadustele ega pea seetõttu olema tingimata väga keeruline või kulukas. Milline on võimaliku pettuse mõju ettevõtte mainele ja finantspositsioonile ning sellele vastavad vastumeetmed, on juhtkonna hinnata ja määrata.

Ettevõtete jaoks, kus sisekontrolli süsteem on seni puudunud või olnud väga visandlik, on majandussurutise aeg kindlasti sobiv võimalus organisatsiooniliste muutuste läbiviimiseks, sest töötajaskonnale – kellest märgatav osa elab täna alles oma esimest kriisi läbi – on lihtsam ettevõtte sisekontrolliprotseduuride vajalikkust selgitada ja "maha müüa".

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Tiit Raimla

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Lihtne äritarkvara juhile

BudgetMatador on juhi töölaud ettevõtte rahaasjade haldamiseks. Rakendus optimeerib juhi ning raamatupidaja vahelist koostööd ning annab juhile mõeldud ülevaate ettevõtte finantsolukorrast.

Majandustarkvara RAPID

Tarkvaraga RAPID saate korraldada keskmise või väikese ettevõtte raamatupidamise ja majandusarvestuse - laoarvestus, palgaarvestus, teenindus, üüriarvestus, jm. RAPIDi tasuta versiooniga saab töö tehtud üksikettevõtja, alustav ettevõte või mittetulundusühing.

Valdkonna tööpakkumised

MAXIMA EESTI OÜ otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Fontes PMP OÜ

22. oktoober 2018

Uudised

Tööriistad