Vaata: tulumaksusoodustusega MTÜde ja sihtasutuse nimekirja kandmise taotluse vorm

Taotlus tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuse nimekirja kandmiseks (vorm TMIN) on loodud informatsiooniallikaks, kust maksuhaldur saab andmeid, millega taotluse esitanud ühing tegeleb, et otsustada taotleja nimekirja sobivuse üle. Loe, kuidas TMIN vormi täita.

Taotluse I osa
Taotluse esitab allkirjaõiguslik juhatuse liige, kes vastutab taotluses esitatud andmete õigsuse eest.

Taotluse II osa punktidest 11 ja 12 saadakse informatsiooni, kas ühing tegutseb avalikes huvides või mitte (vt selgitust avalikes huvides tegutsemise kohta) ja kas ühing on heategevuslik. Tähele tuleb panna, et ühing peab juba taotluse esitamise ajal ja planeeritaval perioodil tegutsema avalikes huvides ja olemuslikult olema heategevuslik. Sageli ei tegutseta taotluse esitamise ajal veel nende nõuete kohaselt, vaid planeeritakse seda teha kunagi aastate pärast. Sellisel juhul on soovitatav taotlus esitada alles perioodil, kui juba tegutsetakse avalikes huvides ja heategevuslikult.

Heategevuslik ühing pakub sihtrühmale, kelle toetamise on ta põhikirjaga määratlenud, toetusi, kaupa ja teenust peamiselt tasuta või muul kasumit mittetaotleval viisil. Sellisteks sihtrühmadeks on harilikult sotsiaalsete isikute grupid, kes vajavad toimetulekuks ühiskonna toetust, nagu näiteks puudega inimesed, mitmesuguseid haigusi põdevad isikud, kes teevad seoses haigusega suuri materiaalseid kulutusi raviks, taastusraviks, igapäevaseks hoolduseks, haiguste profülaktikaks. Samuti vajavad toetust rahvuskultuuri uurijad, säilitajad ja edasikandjad, loomade varjupaigad, suurpered jne.

Ühing on siis heategevuslik, kui tema tegevuse eemärgid on heategevusele suunatud. Ühingut ei saa lugeda heategevuslikuks, kui aastas korraldatakse muu tegevuse hulgas mõni heategevuslik üritus, tegevus või projekt ning selleks tehtud kulude osatähtsus ühingu vastava aasta kuludes on ebaoluline. Kui ühingu tegevuse põhieesmärgiks on mingi objekti (kinnisvara) rekonstrueerimine, moderniseerimine või ehitamine, siis üldjuhul ei ole tegemist heategevusega ja selline ühing ei saa olla heategevuslik.

Punktide 11 ja 12 all tuleb kirjeldada ühingus toimunud või ühingu poolt korraldatud, planeeritud tegevusi ja üritusi, et anda ülevaade ühingu tegevusvaldkondadest ja -suundadest. Eraldi tuuakse välja eelmisel aastal toimunud, jooksval aastal ja järgneval aastal planeeritavad tegevused, tehtavad üritused ning projektid. Nimetatud andmetest saab maksuhaldur teada, kas ja mil määral ühing tegutseb avalikes huvides ning kas ühing on heategevuslik ning mis valdkondi ja sihtrühmi ta toetab.

Taotluses ei piisa tegevussuuna ühesõnalisest nimetamisest, nagu näiteks korvpalliga tegelemine, sest sellest väljendist ei saa teha järeldusi, kas ühing tegutseb avalikes huvides ja on heategevuslik. Taotluses tuleks kirjeldada detailsemalt, milles seisneb korvpalliga tegelemine. Näiteks korraldab ühing treeninguid kooliealistele lastele ja täiskasvanutele, osaleb võistlussarjades, teeb soodustusi jms.

Ka juhul, kui ühing on loodud vahetult enne taotluse esitamist, peavad taotluses selgelt olema väljendatud jooksva ja järgneva aasta planeeritavad tegevused ning kui neid ei osata veel taotlemisel esitada või tehakse seda ebapiisavalt, siis ei ole võimalik esitatud taotlust rahuldada, sest maksuhaldur ei tea, millega ühing kavatseb tegeleda.

Punkti 13 all tuleb näidata ühingule kuuluv põhivara, mida raamatupidamisarvestuses on põhivarana kajastatud. Näidata tuleb nii materiaalne (maa, hooned, rajatised, masinad, seadmed, tööriistad, lõpetamata põhivara jms) kui immateriaalne (arvuti tarkvara, kaubamärgid, patendid, litsentsid, kasutusõigused jms) vara.

Punkti 14 all tuleb välja tuua ühingule tehtud üle 10 000 kroonise väärusega mitterahalised kingitused ja annetused. Siinhulgas võib näiteks olla kinnisvara (maa, hoone, korter), kunstiteosed jms.

Punkti 15 all tuleb vastata, kas ühing on rendileandja. See tähendab seda, et ühing rendib oma vara või tema käsutusse antud vara, mis sageli on näiteks ruumide rent.

Punkti 16 rea 1 täitmisel tuleb tähele panna, et taotlusele lisatakse ühingu liikmete nimekiri taotluse esitamise ajal. Seda ei nõuta ainult sotsiaalhoolekande toetamise ühingutelt, kes peavad avaldama vaid liikmete arvu. Real 2 tuleb näidata liikmete varalised kohustused ühingu ees, milleks on näiteks liikmemaksuvõlg, laen ja real 3 liikmetele antud soodustused (mis on arvestatud rahasse), maksutud abirahad, toetused, stipendiumid, kingitused jms. Siin ei näidata töötasu ja töövõtulepingu alusel tehtud väljamakseid.

Punktis 17 tuleb sihtasutusel näidata, kas soodustatud isikud on määratud või mitte. Soodustatud isikuks on isik, kellele tulenevalt sihtasutuse põhikirjast võib sihtasutuse varast teha väljamakseid. Kui põhikirjas ei ole soodustatud isikuid määratud, loetakse soodustatuks kõik isikud, kellel on lähtudes sihtasutuse eesmärgist õigus saada väljamakseid.

Punktis 18 näitab ühing, kas annab rahaliselt hinnatavaid soodustusi, teeb kingitusi, annetusi, maksab abirahasid, toetusi, stipendiume jms, vastastes jah või ei. Rea 18.1 täidab mittetulundusühing ja rea 18.2 sihtasutus.

Punktidesse 21 - 23 märgitakse töötasuga seotud andmed. Tuleb tähele panna, et neil ridadel näidatu vastaks IV osa „Tulude ja kulude aruande” kuludes töötasuga seotud ridadel 17.1 - 17.3 kajastatule.

IV osa punkti 24 „Tulude ja kulude aruande” puhul on oluline tähele panna, et ridadel 1 - 22 tuleb andmed esita ka juhul, kui tegevust ei ole veel aktiivselt alustatud (veerus 4).

Veerus 3 näidatakse ühingu tegevuse tulud ja kulud eelmisel kalendriaastal. Täitmiseks vajalikud algandmed saadakse raamatupidamisarvestusest ja veerus 4 kajastatakse jooksva aasta andmed majandusaasta eelarve või plaani alusel.

Reale 1 märgitakse ainult liikme- ja sisseastumismaksud. Seal ei kajastata liikmete poolt ühingule tehtavaid muid sissemakseid (annetusi, toetusi, hüvitisi jms). Näiteks, kui liikmeks on teine mittetulundusühing või omavalitsus, kes annab ühingule tegevustoetust või toetab mõne projekti finantseerimist, siis neid summasid siin real ei näidata, vaid kajastatakse real 3.

Reale 2 märgitakse kingitused ja annetused. Annetus ja kingitus tehakse põhiliselt heategeval eesmärgil ja see toimub andja poolt tasuta ning mingit vastuteenet saamata. Tuleb tähele panna, et siin ei kajastata nn sponsorlust, sest sellisel juhul toimub vastuteene tegemine saaja poolt, milleks sageli on reklaamiteenus ja need summad kajastatakse rea 5 punktis 2. Annetuse andja võib olla nii resident kui ka mitteresident. Kui annetus või kingitus on mitterahaline, siis on selle maksumuseks vara turuhind.

Real 3 näidatakse toetused, abirahad, riigieelarvest saadud tulu ja muu tulu. Siin real kajastatakse ka mitmesugused toetused, mis on saadud tulenevalt esitatud taotlustest ja mida sageli nimetatakse sihtfinantseerimiseks või projekti rahastamiseks

Reale 4 märgitakse stipendiumid, mis võivad olla eraldatud ühingule residendi või mitteresidendi poolt.

Real 5 näidatakse ettevõtlusest saadud tulu. Teenuste hulka kuuluvad näiteks koolitused, ekskursioonid, majutus, toitlustamine, ka omavalitsuse poolt avaliku teenuse delegeerimine, mille eest tasub omavalitsus jms. Trükiste tulu hulka võib kuuluda näiteks tulu ajakirjandusest, raamatutest, kavadest, postkaartidest jms. Tasuliste ürituste hulka kuuluvad etendused, kontserdid, kokkutulekud, konverentsid jms. Vara rentimise tuludes kajastuvad hoonete, ruumide, seadmete, liiklusvahendite ja muu vara rentimisest saadud tulu ning litsentsitasu vara kasutada andmisest (vt ka p 15).

Real 6 näidatakse tulu põhivara müügist. Materiaalse põhivara hulka kuuluvad maa, hooned ja rajatised, masinad, transpordivahendid, seadmed, tööriistad, lõpetamata põhivara jms. Immateriaalse põhivara hulka kuuluvad firmaväärtus, arenguväljaminekud, arvuti tarkvara, kaubamärgid, patendid, litsentsid, kasutusõigused jms.

Reale 7 märgitakse finantstulud, milleks on kasum väärtpaberite müügist, intressi- ja dividenditulud, kasum valuutakursi muutustest jms.

Reale 8 märgitakse muude tulude hulka kuuluvad üldjuhul ebaregulaarsed tulud, nagu trahvid, viivised, pärandvara.

Real 10 näidatakse hüvitised, toetused ja abirahad, mida ühing on jaganud nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele, näiteks ka teisele mittetulundusühingule.

Real 11 näidatakse stipendiumid, mis võivad olla antud nii füüsilisele kui ka juriidilisele isikule.

Real 12 näidatakse antud annetused ja kingitused (vt rea 2 selgitusi).

Real 13 näidatakse sihtasutuste poolt tehtud väljamakseid soodustatud isikutele, st mittetulundusühingud seda rida ei täida (vt p 17 selgitusi).

Real 14 näidatakse sihtotstarbeliste projektide otseseid kulusid, st nende konkreetsete projektide kulusid, mille jaoks on saadud sihtotstarbelisi vahendeid.

Real 15 näidatakse muude projektide ja üritustega seotud kulusid. Siin peaksid olema nende projektide ja ürituste kulud, mida ei finantseerita sihtotstarbelistest vahenditest.

Reale 16 märgitakse mitmesugused tegevuskulud, mis ei ole seotud konkreetsete projektidega, vastavalt real toodud jaotusele.

Reale 17 märgitakse kõik tööjõuga seotud kulud. Nii nende kulud, kes töötavad töölepingu alusel, kui ka nende kulud, kes tegutsevad töövõtulepingu alusel, samuti juhtimis- ja kontrollorgani liikmetele makstavad tasud.

Real 18 näidatakse põhivara kulum ja allahindlus.

Reale 19 märgitakse finantskulud, mille hulka kuuluvad kahjum väärtpaberite müügist, kahjum valuutakursi muutustest, intressikulu jms.

Real 20 näidatakse muude kuludena need kulud, mida muudel ridadel ei näidata ja kulud, mis on ebaregulaarse iseloomuga, nagu kahjum põhivara müügist või likvideerimisest, makstud trahvid ja viivised.

Allikas: maksu-ja tolliamet

Osale arutelus

  • Lemmi Kann

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Lihtne äritarkvara juhile

BudgetMatador on juhi töölaud ettevõtte rahaasjade haldamiseks. Rakendus optimeerib juhi ning raamatupidaja vahelist koostööd ning annab juhile mõeldud ülevaate ettevõtte finantsolukorrast.

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Valdkonna tööpakkumised

BALTIC CONNEXIONS OÜ otsib OSTUASSISTENT-RAAMATUPIDAJAT

Baltic Connexions OÜ

28. september 2018

TALOT otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Talot AS

30. september 2018

RAMIRENT otsib oma AR osakonda SOOME GRUPI JUHTI

Ramirent Shared Services AS

02. oktoober 2018

Uudised

Tööriistad