Kuidas auditiks valmistuda

Paljudele raamatupidajatele algab uus aasta teadmisega, et peatselt tuleb hakata koostama raamatupidamise aastaaruannet ning paljud peavad laskma aastaaruande ka auditeerida. Mida teha, et see protsess võimalikult valutult kulgeks?

Aastal 2007 esitati äriregistrile ligikaudu 71 000 aastaaruannet, millest auditeeritud aruandeid oli 9000 ringis ehk 13%. Ehkki statistika ei ole kõige värskem, võib arvata, et kusagile 2006.–2007. aasta tasemele jäävad need arvud ka majandusbuumijärgsel 2010. aastal. Alljärgnev puudutab eelkõige neid, kes osalevad auditeerimiskohustusega aastaaruande koostamisel ja soovivad, et audit kulgeks sujuvalt.

Juba aastaid on ette valmistatud uut audiitortegevuse seadust, kuid kahjuks ei ole seda veel vastu võetud. Uue seadusega plaanitakse oluliselt muuta audiitortegevust ning ka raamatupidamiskohustuslaste hulka, kes on kohustatud oma aruandeid auditeerima. Kehtiva regulatsiooni järgi on raamatupidamise aastaaruande auditeerimiskohustus kõigil aktsiaseltsidel ja sihtasutustel.

Osaühingul peab kindlasti olema audiitor, kui osaühingu osakapital on üle 400 000 krooni või ka siis, kui see on ette nähtud seaduse või põhikirjaga. Raamatupidamise seaduse (RPS) järgi on aastaaruande audiitorkontroll kohustuslik ka neile raamatupidamiskohustuslastele, kellel on aruandeaasta bilansipäeva seisuga vähemalt kaks järgmisest kolmest näitajast suuremad kui:

• äriühingu müügitulu (netokäive) ja teiste raamatupidamiskohustuslaste tulu – 10 miljonit krooni,

• bilansimaht – 5 miljonit krooni,

• töötajate arv – 10.

Raamatupidamiskohustuslane, kes on konsolideeriv üksus, lähtub audiitorkontrolli kohustuslikkuse määramisel konsolideeritud näitajatest. Kõikidel ülejäänud raamatupidamiskohustuslastel on õigus lasta ennast vabatahtlikult auditeerida.

KUIDAS TAGADA ARUANDE TÄHTAEGNE VALMIMINE?
Kõik algab planeerimisest. Kuigi aastaaruande esitamise tähtaeg on seaduse järgi kuus kuud pärast aruandeaasta lõppu, möödub pool aastat paljude jaoks nii kiiresti, et ei jõuta aruande koostamisega õigeks ajaks valmis. Siinkohal soovitan tähtaegadest kinnipidamisega hädas olijatel kasutada n-ö tagurpidi planeerimist koos vahetähtaegade seadmisega. Alati tuleb arvestada ka teatud varuga, sest elu ei käi kunagi plaani järgi. Kui tahate aruande näiteks hiljemalt 30. juuniks esitada, võiks endale kirja panna kaks nädalat varasema tähtaja.

Tagurpidi planeerides võiks olla fikseeritud ka järgmised vahetähtajad: millal audiitor esitab oma arvamuse, millal sisestate aruandesse audiitori välja toodud vigade parandused, millal esitab audiitor oma tähelepanekud auditi kohta, millal esitate aruanded audiitorile ülevaatamiseks jne.

Loomulikult ei saa sellist plaani üksinda välja mõelda. Kava tuleks kokku panna koos audiitoriga, et see ka viimase töögraafikuga sobiks.

Mida paremini on aruanne ette valmistatud, seda sujuvamalt kulgeb ka audit. Äritegevuse eripära tõttu teeb raamatupidaja aastaaruannet koostades suuremal või vähemal määral pingutusi, mis asjatut stressi tekitavad. Aastaaruannet kokku pannes vihkavad raamatupidajad vist kõige rohkem kahte asja: konsolideerimist ja rahavoogude aruannet. Tegelikult need ainult tunduvad keerulised, sest neid koostatakse kord aastas. Kui peaksite üks kord aastas bilanssi kokku panema, siis tunduks ka see keeruline! Seega kehtestage rutiin, et esialgu koostate rahavoogude aruande ja teete kogu grupi konsolideerimise ära kvartali kaupa.

KUIDAS VALMISTUVAD AUDITIKS RAAMATUPIDAJA JA JUHTKOND?
Raamatupidamise korraldamine on juhatuse kohustus. See tähendab, et ettevõttesse palgatakse raamatupidaja(d) või ostetakse raamatupidamisteenus sisse. Ekslik on arvata, et sellega juhtkonna ülesanded raamatupidamise korraldamisel ja raamatupidamisaruannete koostamisel piirduvadki. Juhtkonna roll aruannete koostamisel on aasta-aastalt kasvanud. Ühelt poolt on sellele kaasa aidanud Eesti ja rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite muutumine turuhinnakeskseks, teisalt jällegi turuhinna suur kõikumine viimase paari aasta jooksul.

Juhtkond ei saa oma seaduslikke kohustusi raamatupidajatele üle kanda. Arvatakse, et hea raamatupidaja on see, kelle kätte antakse kõik paberid ja vastu saadakse aruanne, mis tuleb allkirjastada. Korrektne aastaaruanne nii ei sünni. Mina ei julgeks küll ühelegi raamatupidajale soovitada, et ta määraks iseseisvalt mingi tootmisseadme kasuliku kasutusea, otsustaks allahinnatavad nõuded, prognoosiks vara kasutamisest saadavaid rahavooge, klassifitseeriks vara ja kohustused pika- või lühiajaliseks. Raamatupidaja ülesanne on juhtkonda informeerida, milliseid hinnanguid ta vajab oma töös, ning juhtkonda hinnangute andmisel aktiivselt toetada.

Hea raamatupidaja teab nii oma õigusi ja kohustusi kui ka juhtkonna kohustusi. Audiitor avaldab üldjuhul oma järeldusotsuses (tänapäeva terminoloogia kohaselt sõltumatu audiitori aruandes) arvamust, kas raamatupidamise aastaaruanne annab ettevõttest õige ja õiglase pildi.

Õige kajastamine tähendab, et aruanne on koostatud kooskõlas seadusega, õiglane aga seda, et kasutatavad arvestusmeetodid ning juhtkonna hinnangud on olnud asjakohased. Seega võiks keerulisemate hinnangute andmisel konsulteerida audiitoriga, et vältida hilisemaid üllatusi.

Kuigi audiitor avaldab arvamust finantsaruannete õigsuse kohta, ei piirdu audit pelgalt raamatupidamise kontrollimisega. Auditi käigus teeb audiitor endale üldjoontes selgeks kogu ettevõtte äritegevuse, et aru saada, kust ja mis põhjusel võivad vead aruandesse tekkida.

Sedasama soovitan ka raamatupidajatele – ärge olge pelgalt raamatupidaja, vaid tundke huvi kogu ettevõtte vastu. Raamatupidaja võiks mõelda näiteks sellele, kas varad on piisavalt kindlustatud; kas inventuure korraldatakse korrektselt ja piisava sagedusega; kas ettevõttel on eelarve ja püsitakse selle piires või liigutakse erineval kursil; millised õigusaktide muudatused võivad ettevõtet mõjutada ning kas selleks ollakse valmis; kas ettevõttel on piisavalt käibekapitali ning raha on tõhusalt paigutatud või seisab lihtsalt arveldusarvel.

MIDA AUDIITORILT NÕUDA?
Esiteks tuleb igal raamatupidajal ja ettevõtjal meeles pidada, et audiitor on sõltumatu ekspert. Et audiitor saaks avaldada raamatupidamise aastaaruande kohta arvamust, peab ta auditi protseduuridega katma kogu auditeeritava perioodi ning aruandepäevajärgsed olulisemad sündmused. Seetõttu tuleks audiitor võimalikult varakult välja valida ja temaga aasta ringi kontaktis olla.

Kindluse mõttes võiks keerulisemate ühekordsete tehingute kajastamise audiitoriga pidevalt läbi rääkida, et vigade tekkimise tõenäosus oleks väiksem.

Võite tasuta nõuandeid saada ka internetist. Seejuures tuleb hoolikalt mõelda, milliseid ja kelle antud nõuandeid kuulda võtta. Kindlasti võib usaldada raamatupidamise toimkonna küsimuste-vastuste foorumit.

Teiseks soovitan poolte kohustused võimalikult täpselt kirjalikus auditi lepingus fikseerida. Lepingu valmistab üldjuhul ette audiitor, kuid auditeeritav saab sinna alati täiendusi lisada. Peale auditi lõpptähtaja võiks lepingus olla detailne ajagraafik: millal auditi tulemused esitatakse, mis kujul ja millise lõpetatusega peavad olema aruanded, millal esitab audiitor oma parandusettepanekud ja auditiks vajalike dokumentide nimekirja, millal toimuvad inventuurid jne. Mida täpsemalt on tähtajad paigas, seda selgemad on poolte ülesanded ning väheneb erimeelsuste ja erinevate tõlgenduste tekkimise oht.

Võimaluse korral paluge alati aastasisest eelauditit, mille käigus tutvub audiitor vahearuande kuupäevani toimunud tehingutega. Kui ta avastab seal vigu, siis saate need juba enne aastaaruande koostamise algust ära parandada.

MIS TAKISTAB  AUDITI SUJUVAT KORRALDAMIST?
Auditi korraldamises osaleb kaks subjekti: auditeerija ja auditeeritav. Seega võivad mõlemad olla auditi sujuvat korraldamist takistavate asjaolude taga. Et auditeerijast sõltuvaid põhjusi ei saa raamatupidaja ära hoida, siis keskendun nende vigade vältimisele, mis sõltuvad auditeeritavast.

Suurim viga on puudulik ettevalmistus. Üks asi on see, mida audiitor palub teil auditiks valmis seada, teine aga see, mida nõuab raamatupidamise seadus. Meenutan, et raamatupidamise seaduse   § 15 lõike 3 järgi tuleb aastaaruande koostamiseks inventeerida kõikide bilansikohustuste saldod. See tähendab, et aruande koostajal peab olema täielik ülevaade, millest iga bilansisaldo koosneb. Audiitor läheb auditi käigus n-ö arvude taha, mistõttu ei saa ta oma tööd sujuvalt teha, kui inventuur on eelnevalt tegemata.

Inventeerimine on ainult pool tööst. Eespool nimetatud paragrahvi sama lõige nõuab peale inventuuri korraldamise ka hinnangute andmist. Nüüd tuleb raamatupidajal kindlasti pöörduda juhtkonna poole ja küsida hinnanguid. Näiteks võiks uurida, milliste nõuete laekumine on ebatõenäoline, et need alla hinnata; kas amortisatsioonimäärad on õiged; kas kogu vara rakendatakse tulevaste perioodide tulu tootmises ja seda tuleks bilansis kajastada; kas järgmisel aastal on plaanis mõnda põhivaraobjekti müüa: kas käsil on mõni (kohtu)vaidlus, mis võidakse tõenäoliselt kaotada ja millega kaasnevad rahalised väljaminekud; kas on muudetud finantseeringute graafikuid või tähtaegu.

Kõik sellised hinnangud tuleb vormistada kirjalikult majandustehingut tõendava raamatupidamise algdokumendina.

ÕPPIGE ENDA JA TEISTE VIGADEST
Raamatupidamisaruande koostamist võiks alustada tagasivaatega eelmisele aastaaruandele. Mis läks hästi, mis halvasti? Kas olete midagi ette võtnud, et halvad asjad enam ei korduks? Seejärel lugege kriitilise ja värske pilguga oma eelmist aastaaruannet – kindlasti leiate sealt vigu või kohti, mida võiks paremini teha.

Silmaringi avardamiseks vaadake ka konkursil “Finantsaruandluse lipulaev” auhinnatud aruandeid. Nendega saab tasuta tutvuda raamatupidamise toimkonna kodulehe lipulaeva rubriigis.

Tehke väike rahaline väljaminek ning laadige äriregistrist alla oma konkurentide või sarnase tegevusalaga ettevõtete aruandeid ja analüüsige neid kriitilise pilguga. Vaadake, mis on nende peamised finantsnäitajad ning mille poolest ja miks need erinevad teie ettevõtte põhinäitajatest. Ehk on erinevuste taga erinev arvestusmeetod. Sel juhul hinnake, kumma ettevõtte arvestusmeetodid on adekvaatsemad. Tõenäoliselt on teie analüüsist huvitatud ka ettevõtte juhtkond ning see väljaminek on põhjendatud isegi praeguses majandusolukorras.

Sageli venib auditi lõpetamine pisiasjade tõttu, näiteks palju lohakusvigu  aastaaruande vormistuses. Ükski audiitor ei anna hea meelega järeldusotsust aruandele, mis on sisult õige ja õiglane, aga vormistus- ja keelevigu täis. Enne audiitorile esitamist tuleks materjal kriitilise pilguga läbi lugeda. Võite paluda ka mõnel tuttaval raamatupidajal, kolleegil või ülikoolis tudeerival lapsel aruande vead välja tuua. Vastutasuks lugege läbi mõni tema koostatud pikem töö või aruanne – nii arenete ka ise. Audiitori jaoks pole midagi rõõmustavamat kui hästi koostatud aruanne!

AUDIITORI MÄRKUS EI OLE KARISTUS
Olulisemate vigade puhul on n-ö patiseis kerge tekkima: teie ei ole nõus audiitori seisukohaga ja audiitor ei ole nõus teie seisukohaga, see võimaldab audiitoril arvamust muuta (teha märkuse vms). Siinkohal tasub meenutada, et elame demokraatlikus ühiskonnas ning arvamuste paljusus on normaalne ja lausa teretulnud.

Tänapäeval ei tohiks audiitori märkus küll kedagi endast välja viia või veelgi hullem – häbi tundma panna. Aastaaruannet koostatakse lugejate jaoks. Olenevalt ettevõttest võib lugejaid olla kümmekonnast mitme tuhandeni. Väär oleks arvata, et nad kõikidest asjadest ühtemoodi aru saavad. Audiitori märkus tegelikult kergendab aruande lugemist.

Audiitori märkusi peab oskama lugeda.
Neid on kahte liiki: eriarvamus ja töö piiratusest tingitud arvamuse avaldamata jätmine.
Eriarvamuse puhul on audiitor saanud läbi teha kõik vajalikud kontrolliprotseduurid. Ta on kogunud piisavalt tõendusmaterjali ning saavutanud kindlustunde, väitmaks, et juhtkonna esitatu on aruandes vale. Praeguses majanduskeskkonnas tuleb märksa rohkem ette töö piiratusest tingitud arvamuse avaldamata jätmist.

Lihtne reegel on järgmine: mida audiitor ei ole saanud kontrollida, selle kohta ta ei saa ka arvamust avaldada. Kui juhtkond ei ole näiteks saanud mingil põhjusel mõne varaobjekti väärtuse kohta hinnangut anda ja audiitor ei ole kontrolliprotseduuride käigus saanud vara väärtuse suhtes kindlustunnet, ei saa ta oma arvamust avaldada ning peaks järeldusotsusesse kirjutama töö ulatuse piiratustest tingitud märkuse. See ei tähenda, et aruandes midagi valesti oleks. Märkusega juhitakse lihtsalt tähelepanu, et teatud osas ei ole audiitor saanud piisavalt teavet ning seeläbi ka kindlustunnet. Sel põhjusel ei ole ta saanud anda märkusteta järeldusotsust või kirjutada eriarvamuse tüüpi märkust.

Praktilised soovitused, et audit kulgeks sujuvalt:

• Valige audiitor varakult ja leppige temaga kokku täpne töögraafik.

• Nõudke audiitorilt eelauditit.

• Olge audiitoriga aasta ringi kontaktis ja rääkige keerukamad tehingud temaga läbi.

• Paluge audiitorilt nimekirja selle kohta, mida auditiks ette valmistada.

• Inventeerige põhjalikult oma bilansikontode saldod.

• Vaadake koos juhtkonnaga üle kõik saldod ja nõudke temalt vajalike hinnangute andmist.

• Olge rohkem kui raamatupidaja ja pakkuge juhtkonnale välja lahendusi, kuidas mõnda tööd saaks paremini teha.

• Avardage silmaringi, lugege konkurentide ja “Finantsaruandluse lipulaeva“ aruandeid.

• Harjutamine teeb meistriks: kvartali kaupa konsolideerimine ja rahavoogude aruande kokkupanek.

Loe pikemalt ajakirja RP jaanuarinumbrist.
Ajakirja RP saab tellida
SIIN .

Mart Nõmper räägib auditiks valmistumiseks Äripäeva seminaril "AASTAARUANNE 2009 - mida peab kindlasti teadma?" 19. jaanuaril Meriton Conference & Spa hotellis.




 

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Mart Nõmper

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Innovatiivne ja suurte võimalustega Microsoft Dynamics NAV

Keskmistele ja suurtele ettevõtetele mõeldud Dynamics NAV on Microsofti majandustarkvaradest globaalselt enim müüdud ja kiiremini arenev lahendus, mida on viimasel kümnendil jõuliselt arendatud.

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Valdkonna tööpakkumised

TALOT otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Talot AS

31. august 2018

Uudised

Tööriistad