8. jaanuar 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

IMF toetab Eesti eurole üleminekut praeguse kursiga

Ehkki Eesti kroon on jätkuvalt mõõdukalt ülehinnatud, toetab Rahvusvaheline Valuutafond Eesti üleminekut eurole praegu kehtiva vahetuskursi alusel, märgib IMF täna avalikustatud raportis Eesti majandusolukorra ja väljavaadete kohta.

„Mõõdukalt ülehinnatud“ krooni kursi alandamine oleks negatiivsete tagajärgedega nii Eestile kui regioonile tervikuna, märgib fond sügisese missiooni järel valminud raportis.

„Euro käibelevõtt praeguse kursiga on Eesti jaoks parim vahetuskursipoliitika,“ nendib IMF, lisades, et Eesti majanduse paindlikkus on näidanud, et vajalik kohanemine on võimalik muude tegurite kui vahetuskursi muutmise kaudu.

Eesti pea olematu avaliku sektori võlg, eelarves juba toimunud ulatuslikud muutused ning euro edasilükkumise risk (kui rikutakse Maastrichti valuuta stabiilsuse kriteeriumi) räägivad krooni madalamal tasemel ümbersidumise vastu, nendib IMF.

Samas hoiatab fond, et kohanemisprotsessi ei saa veel kindlasti piisavaks ja lõppenuks lugeda, kuna suur osa näiteks palkade alanemisest on saavutatud hõive vähenemisega. Ülehinnatud kurss pärsib aga Eesti konkurentsivõimet.

IMF toetab Eesti kiiret üleminekut eurole, märkides, et see kõrvaldab valuuta- ja likviidsusriski. Samas ei jaga IMF Eesti valitsuse optimismi, et majanduse toibumine sellest olulist hoogu saab.

„Eurole üleminek iseenesest ei too veel olulist kiirenemist majanduse toibumise tempos, mis IMFi hinnangul – esinevalt (Eesti) ametivõimudest – võib võtta suhteliselt kaua,“ tõdeb IMF, tuues kasvu pidurdavate teguritena välja suure tööpuuduse ja suure võlakoorma, uue laenuraha vähesuse ja Eesti vajaduse orienteerida oma majandus ümber väliskonkurentsile avatud sektoritele. Kõik see võtab aega.

IMFi prognoosi järgi taastub kasv Eesti majanduses alanud aasta teisel poolel, kuid aasta kokkuvõttes kahaneb SKP 1,5%.

Autor: Lemmi Kann, Sirje Rank

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700