6. jaanuar 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Pilv: rahanappus tirib riigi õigusabi kvaliteeti allapoole

Alates sellest aastast on riigi õigusabi korraldamine antud advokatuuri kätte, nii käivitus 1. jaanuaril õigusabi infosüsteem.

 Intervjuu advokatuuri esimehe Aivar Pilvega.

Mis on advokatuuri suurimad väljakutsed sel ja järgmisel aastal?

Suur töö, mida teinud oleme, on seotud riigi õigusabi ümberkorraldamisega.

Varasemas kohtueelses menetluses otsis prokurör või uurija ise menetlustoimingute tegemiseks kaitsja. See tähendas teatud konkreetsete advokaatide kasutamist ja sidemete tekkimist.

Võistlevas menetluses, mida kriminaalmenetlus on, ei saa üks pool valida endale vastaspoolt ehk võistlevat poolt.

Õigussüsteemi jaoks on tegemist uudse töökorraldusega, aga riigi õigusabi vajajate jaoks ei muutu midagi.

Kui palju on riigi õigusabi osutamiseks raha ette nähtud?

Meil jäi 2009. aastal riigi õigusabiks ette nähtud 52 miljonist kroonist mitme kärpe järel alles 42 miljonit. See kärbe on mõjutanud kindlasti oluliselt õigusabi mahtu ja kvaliteeti. Seega on ka mõistetav, et selles töös ei ole advokaatide motiveeritus kõige suurem.

2010. aasta eelarves olulist muutust ei toimu - meile on esialgu eraldatud 46 miljonit krooni, mis on oluliselt vähem, kui riigi õigusabi osutamiseks vajalik oleks.

Kui palju õigusabi osutamiseks raha vaja läheb?

Viis aastat tagasi, kui riigi õigusabi seadus vastu võeti, nägi eelnõu ette 60 miljonit krooni aastas, mis pidi järgnevatel aastatel suurenema. Reaalsus on see, et riigi õigusabi ei ole kunagi näinud sellist summat nagu 60 miljonit krooni.

Aga mis võiks praegu olla piisav summa?

Riik võiks pikemas perspektiivis eraldada 90-100 miljonit krooni aastaks. Siis saaks kohaldada mõistlikke tasumäärasid ja tekiks elav konkurents selle töö järele ning paraneks riigi õigusabi osutamise kvaliteet.

Millised on ohud, kui riigi õigusabi rahastamise vahendeid napib?

Need on advokatuurile kui õigussüsteemile läbi aegade teada olnud. Advokaatide vahel ei ole tekkinud sellist konkurentsi nagu õigusteenuste turul üldiselt. Riigi õigusabi on üks odavamaid asju, mida kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistilt oodatakse.

Tuleb tunnistada, et aeg-ajalt kannatab ka õiguslik kvaliteet. Vähene motiveeritus toob kaasa selle, et õigusabiteenuse kvaliteet on puudulik.

Autor: Lemmi Kann, Kadrin Karner

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700