4. jaanuar 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Leping hoiab suhted selged

Meedias ja ka õiguskirjanduses ilmunud artikleis on korduvalt rõhutatud, et juhatuse liikme suhe äriühinguga ei ole tööõiguslik. Sestap on soovitatud sõlmida juhatuse liikmetega võlaõiguslik leping, täpsemalt käsundusleping, milles reguleeritakse täpsemalt juhatuse liikme õigused ja kohustused.

 Lepingu sõlmimine on olnud oluline eelkõige juhatuse liikme seisukohalt, kuna äriseadustik sätestab küll tema kohustused, kuid õigused on tema ja äriühingu kokkuleppe küsimus.

Lepingu sõlmimine on aga ka äriühingu seisukohalt väga tähtis - 15. novembril jõustus mitu äriseadustiku muudatust, mis muu hulgas puudutavad äriühingu ja juhatuse liikme suhteid. Kui enne võis juhatuse liige juhatusest tagasi astuda vaid mõjuval põhjusel, siis nüüd võib ta tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest end ametisse määranud organile.

Eristatakse selgelt juhatuse liikme ametist tagasiastumist (ei ole vaja mõjuvat põhjust) ja juhatuse liikme kohustuste täitmiseks sõlmitud lepingu ülesütlemist (vajalik on kas käsunduslepingu erakorraliseks ülesütlemiseks seaduses sätestatud mõjuv põhjus või lepinguline kokkulepe). Juhatuse liikme juhatusest tagasiastumine ei tähenda temaga sõlmitud lepingu automaatset lõppemist ega muuda lepingu sisu.

Näiteks kui lepingu järgi peab juhatuse liige tagasiastumisel äriühingut eelnevalt teavitama vähemalt kolm kuud ette, siis see kohustus kehtib juhatuse liikmel edasi, v.a juhul, kui juhatuse liikmel on lepingu ülesütlemiseks VÕSis sätestatud mõjuv põhjus. Kui juhatuse liige rikub lepingulist kohustust tagasiastumisest ette teatada, võib äriühing seaduse või lepingu alusel nõuda sellega tekitatud kahju hüvitamist.

Seega kui juhatuse liikmega lepingut sõlmitud pole, võib ta suvalisel ajal ja põhjusel juhatusest tagasi astuda. Äriühing võib sellisel juhul leida end olukorras, kus tal seadusjärgne esindaja puudub, tehinguid lepingupartneritega teha ei saa ning tagasiastunud juhatuse liikmelt kahju sisse nõuda samuti ei õnnestu. Seetõttu soovitame äriühingutel sõlmida juhatuse liikmega käsundusleping, milles lepitakse kokku ka juhatuse liikme poolt lepingu ülesütlemisel mõistlik etteteatamise aeg.

Äriseadustik ei nõua juhatuse liikmele tema ülesannete täitmise eest tasu maksmist. Siiski võib käsunduslepingus kokku leppida tasu suuruse, mis üldreeglina peaks olema mõistlikus vastavuses äriühingu majandusliku olukorraga. Juhatuse liikme tasu maksustamisel tuleb silmas pidada, et selliselt tasult tuleb kinni pidada tulumaks ja maksta sotsiaalmaksu, kuid töötuskindlustusmaksega juhatuse liikme tasu ei maksustata.

Autor: Lemmi Kann, Mare Kingo

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700