Võlast vabaks krediidijuhtimisega!

Alles see oli, kui üks Eesti telekanal üritas aidata hätta sattunud inimesi oma võlakoormaga toime tulema, pakkudes neile ideid ja süstides julgust midagi keerulises olukorras ette võtma.

Majanduslangusega kaasnevalt on paljud ettevõtted olukorras, kus krediidirisk on kasvanud ja laekumata arvete osakaal on bilansis väga suur. Krediidijuhtimine on valdkond, mis peaks aitama ettevõttel maandada võimalikku krediidiriski ja klientide maksekäitumise muutumist.

Krediidijuhtimine ei ole raketiteadus, kuid peab olema üles ehitatud tugevatele alustele ja mille jaoks tuleks luua sisemised reeglid, millest järjepidevalt juhindutakse.

Tekib küsimus, millised siis on krediidijuhtimise koostisosad. Oleme oma praktikas näinud mitmeid toimivaid krediidijuhtimisesüsteeme ja toome alljärgnevalt välja mõned näited eesmärgipärase krediidijuhtimise komponentidest.

Kuna teenuse ja kauba müük ning sellelt saadav tulu on omavahel lahutamatus seoses, siis tuleks müügiprotsessi planeerimisel võtta arvesse võimaliku krediidiriski. Selleks, et riski maandada peaks krediidijuhtimise seisukohalt vaatama protsesse laiemalt kui vaid müügitehingu sooritamine.

Riskimaandamise aspektist on olulised järgmised protsessid:
? Krediidilimiitide kehtestamine;
? Müügitellimuste menetlemine;
? Arvete esitamine;
? Laekumiste monitooring;
? Maksehäirete menetlus.

Oluline on, et ettevõte teeks endale selgeks krediidijuhtimise protsessi põhieesmärgid, milleks võiksid olla:
? Klientide maksed on saadud vastavalt müüdud kaupade kogustele ja lepingutingimustele;
? Krediidiriski maandamine ilma põhjendamatute viivitusteta müügiprotsessis;
? Ülevaade maksmata arvetest;
? Adekvaatne info rahavoogude kohta lühiajaliste rahavajaduste hindamiseks;
? Maksmata arvete osakaalu vähenemine;
? Maksehäirete õigeaegne väljaselgitamine;
? Jne.

Järgmisena peaks olema paigas rollid protsessis osalejate vahel. Kliendisuhte loomisel on tähtis otsustusõigus ja lubaduste andmine kliendile, sest need on tegurid, mis võivad kaasa tuua negatiivseid tagajärgi juhul, kui ei järgita ettevõtte krediidipoliitikat.

Kliendisuhte loomisel on vaja hinnata kliendi krediidikõlblikkust, mis tähendab, et võimalusel peaks vaatama, kas kliendil on maksevõlgnevusi, milline on ettevõtte taust, eelmiste majandusaastate aruandeid, kasutama krediidiinfot, jm kättesaadavat infot. Ühesõnaga, kasutama võimalikke ressursse ja vahendeid, et omada kliendist võimalikult palju teavet.

Infotehnoloogia kasutamine on samuti üks oluline krediidijuhtimise koostisosa ja seda läbi integreeritud müügi- ja arvestussüsteemide, kus toimub müügitegevuse kajastamine, sest IT-lahendused aitavad ettevõttel paremini jälgida müüki ning teostada kontrolle.

Kontrollikeskkonna loomise aluseks on sobivate indikaatorite rakendamine, mis tähendab, et ettevõtte peab arvestust näiteks maksekuupäeva ületatud arvetest ja teistest teguritest, mis annavad teavet näiteks kliendi makseraskuste kohta ja seda, kas ettevõtte peaks alustama maksehäire menetlemise protseduure.

Teised näitlikud võtmekontrollid võiksid olla piisavalt selgelt kirjeldatud sisemised regulatsioonid, mis aitavad protsessiosalistel mõista tegevuse sisu ja eesmärke ja kontrollide järjepidevuse. Müügi ja müügitingimuste kooskõlastus ja müügiandmete võrdlus on järelkontrollid, mida ettevõtte viib läbi peale müügi tegemist, kuid krediidikõlblikkuse hindamine on ennetav tegevus, mille läbi viimisesse peaks vastutavad isikud tähelepanelikult suhtuda.

Efektiivne krediidijuhtimine võib tunduda usaldamatusena kliendi suhtes, eriti juhul, kui kliendile ei selgitata näiteks  krediidikõlblikkuse ja taustauuringu eesmärke. Samuti tuleb hoolikalt kaaluda sissenõude protsessi algatamist ja inkasso teenuse kasutamist koheselt peale maksetähtaja saabumist.

Soovitame olla piisavalt tolerantsed ja arvestama kliendi poolsete makseviivituste põhjustega, sest ka kõige eeskujulikumal maksjal võib tekkida olukordi, kus makseviivitus on põhjendatud ja sellisel juhul oleks väga kurb head koostööd rikkuda analüüsimata tegevusega.

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Taavi Saat

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Standard ERP on integreeritud äritarkvara keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Standard ERP ühendab endas traditsioonilise ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) ja kliendihalduse (CRM) kõrval laialdasel hulgal erilahendusi lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning vajadustest.

Books 8 on uue põlvkonna äritarkvara väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Põhipakett sisaldab kõike majandusarvestuseks esmatarvilikku võimaldades registreerida ostu ja müügitehinguid, jälgida klientide võlgnevusi ning enda võlgnevusi tarnijatele. Kõikidest sisestatud toimingutest tehakse automaatselt kanne pearaamatusse.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad