Uued tuuled riigihankeõiguses

Riigihangete temaatika on keerulises majandusolukorras väga olulisel kohal, mis on ühelt poolt kasvatanud küll antud valdkonna vaidluste hulka, kuid on teiselt poolt omakorda andnud sisendi ka vastavasisulise õigusliku regulatsiooni edasiarendamiseks ja uuenduste sisseviimiseks.

Vaatleme siinkohal olulisemaid õiguslikke aspekte riigihangete regulatsioonis ja korraldamises.

E-hanked
Kõigepealt on käesoleva aasta lõpuks kavandatud jõustada e-hankeid reguleerivad riigihangete seaduse sätted ja praktiliselt peaks e-hangete läbiviimine algama 2010. a kevadel, kui vastavate infosüsteemide arendamisega plaanipäraselt valmis saadakse. E-hanked (dünaamiline hankesüsteem, elektrooniline oksjon) on elektroonilises keskkonnas läbiviidavad riigihanked ja nad on mõeldud lihtsamate rutiinsemate hangete läbiviimiseks. Ettevõtjale tähendab riigihangete viimine elektroonilisse keskkonda eelkõige paberimajanduse olulist vähenemist ja kogu hankega seonduva info koondamist ühte kohta, kust see on hankemenetlusest osa võtta soovijatele võrdsetel alustel operatiivselt kättesaadav. Hankemenetlused peaksid muutuma läbipaistvamaks ja menetlusosaliste võrdset kohtlemist enam tagavaks.

Riigihangete seaduse muutmise seadus ette valmistamisel
Lisaks e-arengutele on ette valmistamisel ka riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega kavandatakse mitmeid üsna olulisi muudatusi. Allpool on käsitletud mõningaid neist. Kas kavandatavad muudatused ka seaduseks saavad, näitab loodetavasti lähiaeg.

Alltöövõtja võib olla pakkuja
Kehtivas seaduses on piirang, et ettevõtja ei saa hankemenetluses osaleda samaaegselt pakkujana ja teise pakkuja alltöövõtjana. Kaalutakse taolise piirangu kõrvaldamist.

Alltöövõtjat võib vahetada
Kuna hankelepingu täitmisele kaasatava alltöövõtja mittevastavus riigihankes sätestatud kvalifitseerimistingimustele võib tuua kaasa pakkuja mittekvalifitseerumise või hankemenetlusest kõrvaldamise (ja selliseid pakkuja jaoks negatiivseid olukordi tuleb hankemenetlustes sageli ette), kaalutakse võimalust anda pakkujale õigus hankemenetluse vältel pakkumuses üks kord alltöövõtjat vahetada. See peaks tagama konkurentsiolukorra parema ärakasutamise hankemenetlustes ja olema pakkujatele igati oodatud lahendus.

Maksuvõla teema selgemaks
Seaduses kavatsetakse sätestada selgelt, et maksuvõlga või selle puudumist kinnitab Maksu- ja Tolliameti asjakohane tõend. Kui Maksu- ja Tolliamet kinnitab, et maksuvõlga ei ole, siis tuleb hankijal sellest lähtuda. Ajatatud maksuvõlg ei ole maksuvõlg, mis takistaks pakkuja osalemist hankemenetluses, kui maksuvõlg on ajatatud lühemaks perioodiks kui kuueks kuuks alates hankemenetluse algamise päevast või kui ajatatud maksuvõlg on täielikult tagatud.

Väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse regulatsioon selgemaks Praegune seadus sisaldab läbirääkimiste ulatusse puutuvalt vastuolulisi sätteid ning pole selge, mille üle on lubatud läbi rääkida ja mis on läbirääkimiste tagajärjeks. Kavandatava seadusemuudatuse kohaselt peaks hankijale jääma õigus läbirääkimiste ulatus hankedokumentides määratleda. Läbi saab rääkida laiemalt kui "pakkumuse kohandamine hankedokumentidele". Läbi saab rääkida sisuliste tingimuste üle ning lõplik pakkumus kujuneb läbirääkimiste tulemusena.

Hankelepingu tühisuse uus käsitlus
Kui praeguses seaduses on sätestatud sisuliselt vaid üks hankelepingu tühisuse alus - hankeleping on tühine, kui see on sõlmitud enne seaduses sätestatud ooteperioodi möödumist - ning hankelepingu pooleks mitteoleval isikul on praktiliselt võimatu hankelepingu tühisusele tugineda ja tühisusega seoses nõudeid esitada, siis seda olukorda kavatsetakse mõnevõrra muuta. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/66/EÜ ülevõtmisega kavatsetakse Eesti riigihankeõiguses hankelepingu tühisuse aluseid laiendada ja tuua sisse hankelepingu tagasiulatuva (ex tunc) tühisuse kontseptsioon.

Hankelepingud on tühised (st algusest peale kehtetud ning tagasitäitmisele kuuluvad), kui hankija on jätnud avaldamata hanketeate ning selle avaldamata jätmine ei olnud seaduse kohaselt lubatud. Hankeleping on tühine ka siis, kui hankija ei ole hanketeates märkinud, et riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda või ei ole märkinud, et ta soovib hanketeate edastamist Euroopa Ametlike Väljaannete Talitusele, kuigi ta pidi seda tegema.

Hankelepingu on tühine, kui hankija on viinud läbi väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse, kuid jätnud peale hankelepingu sõlmimist riigihanke aruande esitamata. Samuti on tühine selline väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse raames sõlmitud hankeleping, millele ei eelnenud hankija poolset teavitust hankes osalenud pakkujate nõudel tema ja parima pakkumuse teinud pakkuja esitatud pakkumuste võrdlusest. Tühisuse alusena kavatsetakse näha ette ka olukord, kus raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingud on sõlmitud vastavat korda rikkudes või dünaamilise hankesüsteemi loomisel või selle alusel sõlmitud hankelepingute sõlmimisel on rikutud teatud seadusest tulenevaid nõudeid.

Hankelepingu tühisusele on võimalik tugineda vaid juhul, kui hankelepingu tühisuse on tuvastanud vaidlustuskomisjon huvitatud isiku vastava nõude alusel.

Vaidlustamise täiendavad alused
Pakkuja ja huvitatud isik, kellel oleks pidanud olema võimalus hankemenetluses osaleda, saab täiendavalt vaidlustada hanketeate avaldamata jätmise otsust (aktuaalne väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse puhul), samuti väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse tulemusena sõlmitud hankelepingut, kui hankemenetlus tulnuks läbi viia muus vormis.

Hankelepingu sõlmimine vaidlustusmenetluse käigus
Praegu kehtiva seaduse järgi välistab vaidlustuse esitamine Riigihangete Ameti juures tegutsevale vaidlustuskomisjonile hankelepingu sõlmimise teatud perioodiks. Edasise kohtuvaidluse korral tuleb hankelepingu sõlmimise peatamist kohtult taotleda ja kui kohus taotlust ei rahulda, võib hankelepingu ära sõlmida. Regulatsiooni kavatsetakse muuta nii, et vaidlustuskomisjon võib käimasolevale vaidlusele vaatamata anda loa hankelepingu sõlmimiseks, kui selle tingib oluline avalik huvi.  Kui vaidlustuskomisjon lubab hankelepingu sõlmimist ja hankeleping sõlmitakse, vaidlustuse tulemusena selgub aga, et hankelepingu sõlmimine oli õigusvastane ja see tulnuks tegelikult sõlmida vaidlustajaga, on vaidlustajal kahju hüvitamise nõue.

Hankija poolt vaadatuna on selline regulatsioon senisest efektiivsem ja välistab hankelepingu sõlmimise edasilükkamise põhjendamatu või pahatahtliku vaidlustuse tõttu. Samas ei pruugi niisugune, pigem kahju hüvitamisele suunav regulatsioon aga tagada pakkujate huvide piisavat kaitset. Kahju hüvitamise nõuet on keeruline ja kulukas maksma panna. Lisaks võib Riigikohtu viimase aja praktika põhjal pigem järeldada, et avalik-õiguslikes menetlustes ei saa lepingust õigusvastaselt ilma jäänud isik nõuda avalike vahendite käsutajalt saamata jäänud tulu hüvitamist. Kui selline seisukoht jääb valitsema ka riigihankemenetluses, on pakkuja potentsiaalne kahjunõue hankija vastu marginaalselt väike, piirdudes sisuliselt vaid hankemenetluses osalemisega seotud mõistlike kulude hüvitamisega riigihangete seaduse § 115 järgi.

Vaidlustusmenetluse kulud. Riigihangete seaduses kavatsetakse sätestada menetlusosalise õigus nõuda vaidluse edukuse korral hankijalt lisaks riigilõivule ka muude menetluskulude hüvitamist vajalikus ja põhjendatud ulatuses.

Vaidlustuskomisjoni otsuse vaidlustamine
Vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitatud kaebusi hakkab läbi vaatama üksnes Tallinna Halduskohtu Tallinna kohtumaja. Edasikaeve toimub niinimetatud hüppekassatsioonina otse Riigikohtule. Ringkonnakohtu aste jääb vahelt ära.

Vaidlustuses, mis on esitatud pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tühistamiseks, ei saa esitada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud esialgse õiguskaitse taotlust. Esialgse õiguskaitse küsimus saab lõpliku lahenduse vaidlustuskomisjonis toimuvas vaidlustusmenetluses.

Riigihangete Amet lõpetab tegevuse, tema ülesandeid hakkab täitma Rahandusministeerium ja vaidlustuskomisjon paikneb ümber Rahandusministeeriumi juurde.

Kokkuvõte
Eelnev oli lühiülevaade riigihanke õiguses kavandatavatest muudatustest. Riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu menetlemine on täna veel faasis, kus täiendavate ettepanekute tegemine huvigruppide poolt võib olla veel võimalik ja seaduse muudatuste pakett alles kujuneb.

Seetõttu on riigihanke menetlustes sageli osalevatel pakkujatel põhjust riigihankeõiguse arengutel silma peal hoida ja miks mitte ka sõna kaasa rääkida, kui arengud tunduvad ebapiisavatena või problemaatilistena.

Artikkel ilmus Raidla Lejins & Norcous detsembri uudiskirjas .

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Arne Ots

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Books 8 on uue põlvkonna äritarkvara väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Põhipakett sisaldab kõike majandusarvestuseks esmatarvilikku võimaldades registreerida ostu ja müügitehinguid, jälgida klientide võlgnevusi ning enda võlgnevusi tarnijatele. Kõikidest sisestatud toimingutest tehakse automaatselt kanne pearaamatusse.

Profit - lihtne ja funktsionaalne majandustarkvara

Profit on lihtne, aga funktsionaalne äritarkvara, mis sõltuvalt valitud moodulitest sobib nii väike- kui suurettevõtetele. Tarkvara katab tüüpilise ettevõtte igapäevased vajadused tänu erinevatele moodulitele, mis on omavahel täielikult integreeritud.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad