Aruandlus kiireks ja lihtsaks!

Majandusaasta aruannet saab praegu esitada nii paberkandjal  PDF- või RTF-formaadis. 2010. aasta 1. jaanuarist tuleb majandus aasta aruandega esitatavad andmed esitada vaid elektrooniliselt. Loe, mis raamatupidaja jaoks muutub!

Aruandluskorralduse lihtsustamise ellurakendamiseks ja koordineerimiseks loodi valitsuskomisjon, mille liikmeteks on määratud ametnikke erinevatest asutustest: Justiitsministeerium, Rahandusministeerium,
Statistikaamet, Eesti Pank, Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Eesti Kaubandus- Tööstuskoda, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium, Põllumajandusministeerium ning Maksu- ja Tolliamet. Esindatud on ka Audiitor kogu ja Raamatupidamise Toimkond.

Valitsuskomisjoni tööga saab tutvuda projekti kodulehel:
http://ajaveeb.just.ee/e-aruandlus/.

Esitaja- ja kasutajasõbralik aruandlus
Praegune aruandluskorraldus koormab nii andmete esitajaid kui riiki. Aruandekohuslased annavad oma tegemistest ja majandusnäitajatest aru mitmele ametkonnale eraldi: nt äriregistrit pidavatele maakohtute registriosakondadele, Maksu- ja Tolliametile, Statistikaametile. Aruandeid kogutakse kas paberkandjal või elektrooniliselt ning riik kulutab palju ressurssi, et
paberil või failina esitatud andmeid töödelda ja andmebaasi kujule viia.

Projekti eesmärk ongi lihtsustada aruandluskorraldust nii, et aruandekohuslane
saaks esitada riigi nõutud näitajad kokkulepitud formaadis korraga ühest kohast ja
esitatud andmeid saaksid kasutada nii erasektor kui riigiasutused (vastavalt oma õigustele). Automaatkontroll annab esitajale juba andmete sisestamisel infot
võimalikest vigadest, aidates nii andmete kvaliteeti parandada ja vähendades hoiatuste ning trahvide hulka, mida aruandekohuslased aruande puuduste eest
saavad.

Esitatud andmed on paremini võrreldavad ja nende põhjal tehtavad majandusanalüüsid täpsemad. Ka on elektrooniliselt töödeldavad andmed kiiremini kättesaadavad, jääb ära aeganõudev andmete töötlemine nende elektroonilisele kujule viimiseks.

Rahvusvaheline standard
Riikide infovahetuses on mõistlik järgida ühtset standardit, sest aruandlusnäitajate ühtlustamine lubab näitajaid sisuliselt ühtmoodi tõlgendada. Maailmas kogub üha enam populaarsust XBRL standard, näiteks on sellise aruandluse juurutamist
alustatud Rootsis, Taanis, Hollandis, Itaalias, Inglismaal ja Belgias ning nüüd ka Eestis. XBRL ehk eXtensible Business Reporting Language on XML-põhine
infoedastamise platvorm, mis sobib hästi äri- ja rahandusalase teabe kiiremaks, tõhusamaks ja odavamaks edastamiseks, töötlemiseks ja analüüsimiseks. XBRLi arendab ligi 250st ettevõtjast, organisatsioonist ja valitsusasutusest koosnev mittetulunduslik ühendus XBRL International. Tegu on avatud standardiga, mis ei nõua kasutajatelt litsentside jm tasusid.

Üheks olulisemaks osaks on kokku leppida tsentraalne majandusaasta aruande taksonoomia ja see riiklikul tasandil kinnitada. Taksonoomia sisuks on elementide loend, milles igale näitajale ehk andmeühikule antakse oma tag (märgend), mis
hiljem võimaldab arvutil andmeid lihtsalt ja kiirelt töödelda. Aruannete esitajatele ja nende audiitoritele luuakse infotehnoloogiline keskkond, kus nad saavad aruande
koostada, kontrollida, allkirjastada, lisada audiitori arvamuse ja edastada.
Sealjuures nähakse ette nii aruande kohustuslikud osad (põhiaruanded) kui ka osad, mida aruandekohuslane saab vastavalt vajadusele ning raamatupidamise seadusest tulenevale kohustusele aruandele lisada või aruandes täita (lisad, sh etteantud võimalikud vormistruktuurid, täiendavad tekstid).

Aruande esitajat ja auditeerijat abistatakse vastavas keskkonnas summeerimis- ja kontrollvalemitega (kontrollimaks, kas aruande osad on vastavuses) ning mitmesuguste selgituste, viidete ja abiinfoga.

Üleminek etappide kaupa
Muudatused puudutavad kõiki äriühinguid, kes peavad äriregistrile majandusaasta aruande esitama, mittetulundusühinguid (k.a erakonnad, ametiühingud, korteriühistud jm) ja sihtasutusi. Projekt ei puuduta avalik-õiguslikke juriidilisi
isikuid (riik, riigi raamatupidamis - kohuslased, omavalitsusüksused, muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud), FIEsid ja välismaa äriühingu filiaale.

Kuna majandusaasta aruande taksonoomia väljatöötamine on mahukas ettevõtmine, on projekt jagatud etappidesse. Esimeses etapis ehk alates 2010. aasta 1. jaanuarist puudutab see projekt äriühinguid, mittetulundusühinguid
ja sihtasutusi, kes koostavad konsolideerimata raamatupidamise aruandeid Eesti
hea raamatupidamise tava alusel ja peavad seega järgima taksonoomiat ning koostama ja esitama aruande aruandluskeskkonnas.

Esialgu jäävad PDF-formaadis aruandeid esitama:
* IFRSi kasutajad;
* konsolideeritud aruannete esitajad;
* äriühingud, sihtasutused ja mittetulundusühingud, kes esitavad aruandeid Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteemi;
* likvideerimis- ja lõpparuannete esitajad;
* raamatupidamiskohustuslased, kelle peamine ja püsiv tegevus on krediidiasutuste seaduse mõistes finantsteenuste osutamine,
kuid teises etapis luuakse lahendused ka neile.

Saldoandmike esitajatele on kavas luua tehnilised lahendused andmeedastuseks
Rahandusministeeriumi ja äriregistri vahel.

Aruandluskeskkonda sisenemine
Aruande saavad aruandluskeskkonnas digitaalallkirjastada juhatuse liikmed, kellel on digitaalall kirjastamist võimaldav autentimisvahend ja nad on kantud registrisse isikukoodiga (majandusaasta aruandele ei pea enam lisama nõukogu liikmete
allkirju). Samuti saab tuvastada end panga autentimisteenuse abil ehk pangalingi kaudu keskkonda logides, mis aga ei võimalda aruannet aruandluskeskkonnas digi taalallkirjastada. Sel juhul saab aruandluskeskkonnas koostatud aruandest luua PDF-aruande, selle välja printida, paberil allkirjastada ja keskkonda lisada.

Niimoodi peavad tegema ka juriidilised isikud, mille kõik juhatuse liikmed aruandlus keskkonnas digitaalallkirja anda ei saa.

Kui juhatuse liige on registris sünniajaga, ei saa ta aruandluskeskkonnas
ise aruannet koostada ega anda ka volitust, sest aruandluskeskkonda autentimisel ei ole võimalik teda registris olevate andmetega üheselt siduda (st ettevõttega kokku viia). Volituse saab ta teha notari juures. Kui selline juhatuse
liige volitust ei tee, on aruande esitamiseks ka teine variant. Tema eest saab aruande koostada ja esitada muu isik, nt raamatupidaja, kes aruandluskeskkonda autentides otsib üles õige aruandekohuslase ja kinnitab, et tal on õigus aruannet
esitada.

Ka sel juhul on vaja lisaks aruandluskeskkonnas koostatud aruandele keskkonda üles laadida juhatuse allkirjastatud PDF-aruanne.

Aruandekohuslaste jaoks, kes ei koosta aruandluskeskkonnas aruannet ja esitavad seega registrile PDF formaadis aruande, kehtivad samuti ülalpool kirjeldatud autentimisreeglid.

Kui aruandekohuslane ei soovi majandusaasta aruannet koostada ja esitada aruandluskeskkonnas, on tal võimalik minna järgmisel aastal ka notari juurde.
See võimalus on kõigil aruandekohuslastel — nii nendel, kes peavad aruande koostama taksonoomia kohaselt, kui ka nendel, kes ei pea taksonoomiat järgima. Notar esitab aruande registrile PDF-formaadis, kuid nimetatud toiming ei ole tasuta.

Aruande koostamine — lihtne või raske?
Uue aruandlusvormi üks eesmärke on selle lihtsus ja kasutusmugavus. Majandusaasta aruande esitajale ei ole elektroonilise aruande koostamine ja esitamine senisest raskem. Edaspidi lihtsustub asi veelgi, sest võrdlusandmed kuvatakse aruande väljadel, mis teeb aruande koostamise kiiremaks ja hõlpsamaks.

Jaanuarist 2010 alustab tööd telefonitugi kasutajate tehniliste küsimuste lahendamiseks. Samuti valmivad veel 2009. aastal juhendmaterjalid.

Loodetavasti hakkavad tarkvaratootjad lähitulevikus pakkuma raamatupidamisprogrammi mooduleid andmete elektrooniliseks esitamiseks äriregistrile. Nii saaks äriregistrile andmeid edastada piltlikult öeldes ühe nupuvajutusega.

Artikkel ilmus Kaubandus-Tööstuskoja Teatajas.

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Kadri-Catre Kasak, Marika Taal

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad:

Palgakalkulaator

Tarkvara

Standard ERP on integreeritud äritarkvara keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Standard ERP ühendab endas traditsioonilise ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) ja kliendihalduse (CRM) kõrval laialdasel hulgal erilahendusi lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning vajadustest.

Taavi Majandustarkvara

Taavi Majandustarkvara iseloomustab laialdane funktsionaalsus, integreeritavus ja hea klienditugi. TAAVI Majandustarkvara aitab ettevõttel luua tervikliku integreeritud infosüsteemi, mis käib pidevalt ajaga kaasas.

Valdkonna tööpakkumised

SiSi Finantsid otsib PEARAAMATUPIDAJAT

SiSi Finantsid OÜ

01. september 2017

Uudised