Enamik võttis pausi II samba sissemaksete tegemisel

Peaaegu kaks inimest kolmest otsustas eile õhtuks mitte jätkata teise pensionisamba makseid - pangad näevad selle taga ka negatiivset tähelepanu fondide suhtes.

 "Alates riigi otsusest ja väärtpaberiturgude turbulentsist on teise samba kriitika kestnud pikemat aega. Loogilise tulemusena on tekkinud usaldamatus süsteemi vastu," rääkis SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juht Indrek Holst.

SEB Pangas jätkab eilse seisuga 42% teise sambaga liitunutest makseid fondi ka järgmisel aastal. "Aga samas on pilt palju positiivsem, kui me alguses arvasime. Esialgu oli kõige optimistlikum prognoos SEB teise samba jätkajate suhtes 25%," tõdes Holst.

Prognoositi väiksemat maksete jätkajate arvu

"Tegelik riigi koormus oleneb sellest, mis tingimustel täna mittejätkajad tulevikus kompensatsioonisüsteemiga liituvad, on ju ka neil võimalus liituda süsteemiga 3 + 6%. Kui liitujaid on vähem, siis on ka koormus riigieelarvele väiksem," sõnas ta.

 "Ennustati, et jätkab 20%, teisalt on see 15% rohkem, kui prognoositi. Ka need, kes ei jätka, peavad ikkagi mõtlema, kuidas nad saavad pensionipõlves hakkama. Probleemi ei tasu edasi lükata," kommenteeris Swedbank Investeerimisfondide juhatuse esimees Agnes Makk. "Ainult riigile ei tohiks loota, see pole nii mitte ainult Eestis," lisas ta.

"Rahandusministeerium prognoosis tegelikult väiksemat jätkajate arvu. Mina, tookord riigikogu liikmena, asusin maksete külmutamist toetama mitte lihtsalt eelarvelistel põhjustel, vaid selle pärast, et kriisi ajal ei ole sundsäästmine adekvaatne," kommenteeris rahandusminister Jürgen Ligi.

"Tarbimise järsu languse oludes on see ülearune majandusest raha väljaviimine. Alahinnata ei saa sedagi, et finantskriis õõnestas sambaid kõvasti," sõnas Ligi. Ta lisas, et põhjused on erinevad: riigipoolse stiimuli peatumine, sissetulekute vähenemine või kaotus, pettumus samba negatiivse tootluse ja riigi otsuse pärast.

Ligi: erakordne samm, mitte pretsedent

"Peame siiski selgitama, et tegu oli erakordse sammu, mitte pretsedendiga. Hoiame teise samba regulatiivset keskkonda võimalikult stabiilse ja usaldusväärsena, aga finantskriisi kogemusi kasutades teeme vajadusel ka korrektiive," ütles rahandusminister.

Ettevõtjate seas skeptilisi ja väga skeptilisi

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et tal pole teist pensionisammast ja ta ei kavatse sellega liituda.

"Mulle ei meeldi pensionisammaste süsteem, kuna see pole piisavalt läbipaistev. Ma proovin oma tulevikku muul moel kindlustada kui anda oma raha fondijuhtidele mängimiseks," sõnas Sooman.

 Sooman rääkis, et tuleb uus majandustõus ja fondid kasvavad ja paisuvad. "Kuid selge on see, et järgmine majanduskriis tuleb igal juhul enne minu pensioni ning mis siis jälle sellest fondi rahast saab. Praegu on päevakajalisemaid probleeme," märkis Sooman.

Mööbli tootmise ja disainiga tegeleva firma OÜ PR omanik Johannes Kahu ütles, et ta otsustas teise samba makseid mitte jätkata, kuna ta praegu endale palka ei maksa ja firmast raha välja ei võta. "Sissetulek puudub ning teise samba maksed pole minu jaoks kõige olulisem küsimus," lisas ta.

"Pidin liituma teise sambaga vanusepiiri tõttu. Kuid ma ei usu, et see süsteem mulle kunagi midagi annaks. Tunne on rohkem selline, et ma pean ise niikuinii välja rabelema - mitte et saaks loota sellele, et kunagi saab riigilt midagi," rääkis Kahu.

"Ma küll tükk aega kaalusin, kuna iseenesest ma usun, et selleks ajaks, kui mina ükskord pensioniikka jõuan, siis on neid mängureegleid nii palju muudetud, et ma ei oska üldse arvata, kas sellest on midagi välja tulemas," kommenteeris Maag Lihatööstuse juht Olle Horm teise samba maksete jätkamist.

"Olen skeptiline just määramatuse suhtes. Kuna see asi on veel nii uus, arvan ma, et need reeglid, mis veel praegu kehtivad, jõuavad veel mitu korda muutuda," ütles Horm.

Tasub teada
Pension sõltub palgast ja II samba liitumisest

    * Riiklik ehk esimese samba pension moodustub: baasosast
    * staažiosakutest ja
    * kindlustusosakutest

    * Baasosa on kõigi jaoks võrdne ning võrdub praegu 1793,44kroonise kuupensioniga.
    * Staažiosakuid kogusid inimesed kuni 1998. aastani, mil iga töötatud aasta eest sai ühe osaku. Iga aasta tähendab 67,94kroonist kuist pensionilisa.
    * Alates 1999. aasta koguvad inimesed kindlustusosakuid, mis sõltub inimese panusest riikliku pensionisambasse. Iga kindlustusosak tähendab 67,94kroonist kuist pensionilisa.
    * Kuna pensioni baasosa moodustab juba praegu alla poole vanaduspensionist ning staažiosakud enam ei koguta, on riikliku pensionisamba puhul kõige määravama tähtsusega, kui palju õnnestub kindlustusosakuid koguda.
    * Kindlustusosakute arv sõltub otseselt inimese palganumbrist ja sellest, kas inimene on liitunud teise pensionisambaga või mitte.

Võrdlus
II sammas siiski teeb pensionipõlve helgemaks

Keskmine isikustatud sotsiaalmaks I sambasse 28 252 krooni (2008. aastal)

    Variant 1
    * Brutopalk 13 000 krooni ja liitunud II sambaga
    * I sambasse aastas 16%*156 000 = 24 960 krooni
    * Kindlustusosakuid: 24 960 /28 252 = 0,883 osakut

    Variant 2
    * Brutopalk 13 000 krooni ja pole liitunud II sambaga
    * I sambasse aastas 20%*156 000 = 31 200 kr
    * Kindlustusosakuid: 31 200/28 252 = 1,104 osakut (25% rohkem osakuid kui II sambaga liitunul)

    Variant 3
    * Brutopalk 26 000 krooni ja liitunud II sambaga. Sellisel juhul läheb I sambasse aastas 16%*312 000 = 49 920 krooni
    * Kindlustusosakuid: 49 920/28 252 = 1,75 osakut

    Järeldus
    * II sambaga mitteliitunu saab 25% I samba kindlustusosakuid rohkem kui liitunu.
    * Meie näite puhul sai 13 000kroonise brutopalgaga mitteliitunu eelmisel aastal 0,221 kindlustusosakut rohkem, mis tähendab 15kroonist kuist pensionilisa (67,94 krooni*0,221 osalust).
    * Aga ta kaotab II sambast. 13 000kroonise brutopalgaga teeninu maksis eelmisel aastal II sambasse 9360 krooni.
    * Selle eest oleks võimalik saada näiteks ERGO Kindlustusest 53kroonist kuist pensionilisa.

 

 

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Katre Pilvinski

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad:

Palgakalkulaator

Tarkvara

Veebipõhine Microsoft Dynamics NAV majandustarkvara terviklahendus

Tänapäeva ettevõtete väljakutseks on pidev ärikeskkonna muutumine. Majandus- või äritarkvara peab seejuures olema paindlik, kasvama koos ettevõttega. Samas tuleb koguda ja vaadata oma andmeid täiesti uuel viisil, et teha tuleviku otsuseid, mitte konstateerida minevikku. Majandustarkvara peab olema kaasaegne, hästi integreeritud ja aitama tööaega kokku hoida.

Standard ERP on integreeritud äritarkvara keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Standard ERP ühendab endas traditsioonilise ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) ja kliendihalduse (CRM) kõrval laialdasel hulgal erilahendusi lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning vajadustest.

Valdkonna tööpakkumised

SiSi Finantsid otsib PEARAAMATUPIDAJAT

SiSi Finantsid OÜ

01. september 2017

Uudised