Riigikohus tõi selguse majja

Riigikohtu 18.11.2009 määrus OÜ Loksa Ravikeskus saneerimisasjas on tekitanud oma ettevõtte tervendamisega vaeva nägevates ja tervendamist kaaluvates ettevõtjates hea tunde, et saneerimine võib kokkuvõttes kõigele vaatamata siiski ka reaalselt teostatav olla.

Senine praktika sundis seda perspektiivi küll pigem vaat et erandlikuks pidama ja saneerimisseaduse vastuvõtmisega kaasnenud ootus tervendamismenetlusest kui päästerõngast jäi kaunis häguseks.

Miks? Peamiselt seetõttu, et maksuhalduri tõlgenduse kohaselt ei saanud maksunõuded olla saneeritavad ja maksuhaldur olla saneerimismenetluses võlausaldajaks. Et saneerimine on võimalik üksnes tingimustes, kus ettevõte jätkab oma igapäevast majandustegevust ja suudab sellega hoiduda maksejõuetuse tekkimisest, tähendas maksuhalduri säärane seisukohavõtt halvemal juhul seda, et tervendatava ettevõtte igapäevane teenistus, millega oleks vaja katta jooksvaid kulusid ja vältida maksejõuetust, läks ilma pikema jututa maksuhaldurile enne saneerimise algatamist tekkinud maksuvõla katteks.

Nüüd leidis Riigikohus oma 18.11.2009 määruses, et maksunõudeid saab saneerimismenetluses ümber kujundada küll ja maksuhaldur on tervendatava ettevõtte suhtes samasuguseks võlausaldajaks nagu kõik teised.

Lahendi motivatsioonis viitas kohus, et saneerimisseadus on maksukorralduse seaduse suhtes eriseadus ja hilisem seadus, mistõttu maksuhalduri senine tõlgendus maksunõuete ümberkujundamise võimatusest seoses vastava lubava  normi puudumisega maksukorralduse seaduses, on ebaõige.

Samuti leidis kõrgem kohus, et kui seadusandja tahtnuks maksunõuete hõlmamist saneerimismenetlusse välistada, pannuks ta selle saneerimisseadusesse otsesõnu kirja, nagu tehti töölepingu alusel tekkinud nõuete osas. Lisaks normitehnilistele kaalutlustele rõhutas kohus ka maksunõuete eristaatuse sisulist põhjendamatust ja õigustamatust, mis annab aluse loota, et saneerimisseadust nüüd kibekähku vastava välistusega täiendama ei tõtata.

Mida Riigikohtu lahend tervendamispraktika jaoks tähendab? Eeskätt seda, et kui maksunõue on saneerimiskavaga hõlmatud, ei pea ettevõtja seisma silmitsi tõsiasjaga, et saneerimiskava kinnitamise järgselt tuleb vanad maksuvõlad, sealhulgas saneerimismenetluse ajal kogunenud intressid, mis suure tootmisettevõtte puhul ei pruugi üldse väikesed olla, ikkagi koheselt ära klaarida.
Nagu teistegi saneerimiskavaga ümberkujundatavate nõuete puhul on ka maksunõuete tasumiseks võimalik saada leevendust, et ettevõtte tegevus muutunud majandusoludes ümber korraldada, mis ongi ju kogu tervendamismenetluse iva ja eesmärk.

Olulise täienduse annavad Riigikohtu seisukohad menetlusosaliste jaoks ka perioodi, mis jääb saneerimismenetluse algatamisest kuni saneerimiskava kinnitamiseni. Tuginedes tõlgendusele, et maksunõuded ei ole saneeritavad, on maksuhaldur maksunõudeid maksukorralduse seaduse alusel vaatamata tervendamismenetluse algatamisele sundtäitnud, arestides ettevõtte pangakontod ja andes kontohalduritele korralduse arestitud kontole laekunud summade viivitamatuks ülekandmiseks maksuhalduri kontole. Perspektiiv, mis seab eduka saneerimise võimalused ilmselgelt väga suure küsimärgi alla.

Riigikohtu lahend seda probleemi otseselt küll ei elimineeri ja maksuhalduri täitetoimingute ning pangakonto arestimiste kehtivuse üle peab kohus ikkagi ettevõtja avalduse alusel eraldi otsustama, kuid maksuhalduri peamine argument aresti ja sundtäitmise kehtivuse peatamisele vastuväitmiseks, on kõrvaldatud.

Lisaks maksunõuete ümberkujundamisele puudutas kohus oma lahendis olulise teemana ka saneerimiskava täitmise tähtaja küsimust, st perioodi, mil saneerimiskavaga hõlmatud nõuete alusel ei saa tervendatava ettevõtja suhtes esitada pankrotiavaldust ega algatada hagimenetlust. Saneerimisseadus ei ole seda perioodi ajaliselt otsesõnu reguleerinud ning tõlgendamiskriteeriumiks on olnud vaid seaduseelnõu seletuskiri ja teiste riikide vastav regulatsioon, mille kohaselt võiks saneerimiskava olla täidetav 2-3 aasta jooksul. Kohus leidis, et saneerimiskava täitmine peab toimuma mõistliku aja jooksul arvestades konkreetse ettevõtte saneerimisvajadusi.

Erandlikel asjaoludel võib konkreetse saneerimiskava täitmise optimaalne ja eesmärgipärane aeg ulatuda ka näiteks 10 aastani (või ka 16 aastani, nagu OÜ Loksa Ravikeskus saneerimiskava ette nägi). Erakordselt pikaks tähtajaks peavad olema mõistagi head objektiivsed põhjused, milles ettevõtjal tuleb võlausaldajaid ja kohut veenda, kuid kohtulahendist tuletatav tõdemus, et tervendamine ei pruugi toimuda kiirkorras, lisab kindlasti sisu võlausaldajatega tervendamismeetmete üle peetavatesse läbirääkimistesse.

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Rajar Miller, Urmas Ustav

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad:

Palgakalkulaator

Tarkvara

Profit - lihtne ja funktsionaalne majandustarkvara

Profit on lihtne, aga funktsionaalne äritarkvara, mis sõltuvalt valitud moodulitest sobib nii väike- kui suurettevõtetele. Tarkvara katab tüüpilise ettevõtte igapäevased vajadused tänu erinevatele moodulitele, mis on omavahel täielikult integreeritud.

e-arveldaja – raamatupidamise tarkvara alustavale ja väikeettevõtjale (esimene aasta tasuta)

e-arveldaja on veebipõhine tarkvara, mis sobib hästi just alustavale ja väikeettevõtjale, aga ka mittetulundusühingule ning sihtasutusele. Sellel on tänaseks juba üle 5300 kasutaja.

Valdkonna tööpakkumised

NORDWOOD otsib RAAMATUPIDAJAT

NORDWOOD

25. september 2017

Uudised